Obsah (7)

§ 113§ 4034§ 401§ 9§ 404§ 408§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 03.01.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-10079 Tsiviilasi Bigbank AS hagi A. R. vastu võla nõud

§ 113lg 1 kolmanda lause kohaselt intressimääraga võrdses määras alates 8.12.2023.

Hageja nõuab lepingu haldustasu 13,50 eurot perioodi 27.03.2023 kuni 27.11.2023 eest. 2.5 Hageja, jäädes algse hagi nõude juurde, esitas alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Välja maksti krediiti 14 488,95 eurot, kostjalt on hagejale laekunud 13 138,68 eurot. Seega juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 1 350,27 eurot (14 488,95 – 13 138,68 = 1 350,27). Hageja määras tagasimaksed uuesti (dtl 123) ning märgib, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 07.12.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Kostja ei ole alates 11.10.2023 täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, st kostja ei ole lepingu katteks teostanud ühtegi makset juba ligi 1 aasta. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu ka tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates 25.11.2025 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt, kogusummas 1350,27 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Menetlusse võtmise määrused on kostjale kätte toimetatud (vastavalt 22.08.2024 ja 14.10.2024). Kostjale oli mõlema määruse kohaselt antud tähtaeg 14 päeva hagile vastamiseks, kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuistungist 17.12.2024 võtsid osa hageja ja kostja. Kostja kinnitas, et on hagiga tutvunud, ent vastust esitada ei soovinud. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima

§ 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. 4. Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud 4.1.

§ 401

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud

§ 404lg-s 2 loetletud teave.

Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (

§ 408lg 1).

3 Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud

§ 404

kohase (st vastavas vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. Hageja peab seega tõendama millal, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse tarbija järelmaksulepingu sõlmimiseks tegi ning millal ja mis viisil hageja tarbijale lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas. See, kas leping on sõlmitud, on õiguslik hinnang. Pooled peavad kohtu ette tooma faktiväited tahteavalduste tegemise kohta, mille pinnalt kohus saab anda hinnangu, kas leping on sõlmitud. Lepingu kehtivust hindab kohus omal algatusel, st kohus peab kontrollima, ega tarbijakrediidileping ei ole näiteks vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud

§ 404

lg-s 2 loetletud teave ning tarbijakrediidileping on tühine, kui lepingus puudub mõni

§-s 404 või 405 sätestatud andmetest (

§ 408

lg 1).

§ 404

lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmine nõude eelduseks on aga ka raha väljamaksmine laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha tagastada). 4.

1. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu nr SL19-011614411, millel on kostja 30.10.2019 antud digiallkiri ja hageja digitempel. Digiallkirjastatud lepingu konteineris on leping, tarbijakrediidilepingu üldtingimused, maksegraafik ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Samuti on hageja esitanud kostja poolt 20.06.2020 digiallkirjastatud lepingu lisa nr 1 maksepuhkuse kohta (dtl 93), digiallkirjastatud lepingu konteineris on Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, lepingu lisa, tarbijakrediidilepingu üldtingimused ja maksegraafik. Kohtuistungil selgitas hageja, et peale lepingu sõlmimist oli leping kostjale kättesaadav bigbank.ee iseteeninduskeskkonnas. Kostja võttis hageja sellekohase väite kohtuistungil omaks. 4.
2. Hageja on kohtule esitanud maksekorraldused laenu väljamaksmise kohta (dtl alates 26), mis tõendavad, et hageja on 30.10.2019 AS-le Inbank üle kandnud 2169,63 eurot, 3934,85 eurot, 1512,64 eurot, Bondora AS-le 2859,69 eurot. Kostjale on hageja 31.10.2019 üle kandnud 3382,14 eurot (dtl 25). Hageja väitel 211,05 eurot laenusummast arvestati lepingutasu katteks ning seda välja ei makstud. Kokku maksti laenu välja seega 13 858,95 eurot. Laenu kolmandatele isikutele üle kandmine oli kokku lepitud lepingus (dtl 86). Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu sõlmimiseks, leping on nõutud vormis (sh on kostja saanud lepingudokumendid püsival andmekandjal), leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning laen (v.a lepingutasu ulatuses) on välja makstud. Kohus kontrollis lepingus toodud andmete alusel minuraha.ee kalkulaatoriga, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (2019.a oktoobris 58,11%,
3. a juunis 61,83%).
4. Vastutustundliku laenamise kohustus 5.1.

§ 4034

kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 4 b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (

§ 4034lg 3).

Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 5.

1. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised selgitused. Laenutaotlusel märkis kostja sissetulekuks töötasu 1200 eurot kuus, hageja tuvastas kostja kontoväljavõtte alusel kostja keskmiseks sissetulekuks 1080 eurot kuus. Kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtus, et kostja saab regulaarselt kord kuus perioodil 01.06.2019 – 27.10.2019 tööandjalt X OÜ-lt väljamakseid selgitusega „palga ülekandmine,“ mis näitab kostja jätkuvat töösuhet ning stabiilset sissetulekut. Kostja keskmine sissetulek on arvestatud kostja viimase kolme kuu (juuli-september) keskmise sissetuleku põhjal. Kostja märkis laenutaotlusel igakuiseid krediidikohustused 200 eurot. Sellele lisandusid kohustused AS Inbank ning Bondora AS ees kokku 10 476,81 eurot, mis kostja soovis refinantseerida. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõttelt, et kostjal on lisaks kohustustele AS Inbank ja Bondora AS ees igakuiseid krediidikohustusi summas 288 eurot (150 eurot igakuine kohustus TF Bank AB Eesti filiaali ees ning 138 eurot kuus Coop Finants AS ees). Kostja esitas hagejale tõendi selle kohta, et kohustused Placet Group OÜ ees kostjal puuduvad. Krediidilepingust nr SL19-01-1614411 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 305,93 eurot. Krediidikohustused AS Inbank ning Bondora AS refinantseeriti. Eeltoodule tuginedes analüüsis hageja kostja krediidivõimelisust põhjalikkusega arvestades Kostja sissetulekute keskmist suurust summas 1080 eurot kuus, moodustas Kostja igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest ca 54,99% ( 593,93 x 100 / 1 080 = 54,99). Kostja märkis laenutaotluses, et ta tal ei ole ülalpeetavaid. Kostjale oli
2. aastal igakuiselt enda ülalpidamiseks, sh majandamiskulude katteks, vabalt kasutada 486,07 eurot. 5.
3. Hageja on tõendina esitanud kostja konto väljavõtte 01.06.2019-27.10.2019 perioodi kohta (dtl alates 44). Konto väljavõte kinnitab hageja väiteid kostja palga kohta. Konto väljavõttelt nähtub, et veidi vähem kui 5 kuu vältel tegi kostja laenumakseid nelja Inbank AS-i lepingu katteks, TF Bank AB-le, BB Finance OÜ-le, Bondora AS-le. Lisaks tagasimaksetele võttis kostja sel perioodil laenu juurde Placet Group OÜ krediidikonto lepingu alusel (juunis 60, juulis 200, septembris 50 +50), I-Makse OÜ-lt (05.09 saanud 1000 eurot), Coop Finants AS-lt 4900 eurot 17.09.
4. Uute laenude arvelt refinantseeris kostja ka varasemaid laene. 5 Septembris tihenesid ka alkoholipoekülastused ja lotomängud. Septembris oli 8 päeva, mil kostja ei külastanud alkoholipoodi või ei ostnud lotopiletit (emba kumba või mõlemit, sh mitmetel päevadel korduvalt, tegi kostja septembris 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 14, 15, 17, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 26, 29, 30 kuupäevadel). Kohtule esitatud laenutaotlusest (dtl 37) nähtub, et hagejale esitas kostja laenutaotluse kell 3:08 öösel. Elukoha tüübiks avaldas üüripinna. Istungil selgitas hageja, et konto väljavõttelt tuvastati kohustused kahe laenuandja ees, kokku kuumaksega 288 eurot. Ning et I-Makse OÜ-le tehtud maksete osas helistas hageja 25.10.2019 kostjale ning kostja väitis, et see kohustus on lõppenud. Selle väite tõelevastavust hageja konto väljavõttelt ei kontrollinud. Istungil väitis kostja, et ei võtnud tihti laenu, et nii üks kord kahe aasta jooksul. Võttis selleks, et maksta lapsele, et elada ning maksta eelmiste laenude laenumakseid. Samuti eitas istungil kostja, et ta oleks tihti alkoholipoode külastanud - et võibolla kord nädalas ehk. Kui kohus palus kostjal istungil tutvuda kostja konto väljavõttega, möönis kostja, et alkoholipoodide külastamist oli tihti ning et meeldib napsutada. Kostja avaldas, et üüri tasus ta Tartu üürikorteri eest sel ajal 300 eurot, andis selle sularahas korterinaabri kätte, kes omakorda andis edasi üürileandjale. Muid kulusid kostja meenutada ei suutnud, ütles, et see oli ammu, 5 aastat tagasi. Konto väljavõttelt nähtuvad eluasemega seotud kulud (veearve, elektriarve, sideteenus). Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks kostjalt küsinud majandamiskulude suurust, sh eluasemekulude, eeskätt üüri suurust. Istungil kinnitas hageja, et seda ei tehtud, lähtuti reeglist, et laenumaksete summa sissetulekust ei tohi ületada 55%. Hageja väitel avaldas kostja laenutaotluses, et tal ülalpeetavad puuduvad, ent rahvastikuregistrist hageja seda kontrollinud ei ole. Istungil avaldas kostja, et tal oli raha vaja muuhulgas lapsele saatmiseks. Hageja andis seega kostjale laenu juurde olukorras, kus kostja oli varasemalt võtnud suurel hulgal tarbimislaene, võttis neid juurde (mh krediidikonto kasutamine), tasus ja refinantseeris neid uute laenude arvelt. Isegi kui kostja refinantseeris saadud laenu arvelt osad varasemad laenud, ei saanud hageja olla kindel selles, et kostja laene juurde ei võta (arvestades senist laenamispraktikat ja kohustuste suurust). Samuti ei saanud krediidiandja tõsiselt võtta kostja väidet, et kohustused i-Makse OÜ ees on lõppenud, kui konto väljavõttelt nähtus, et kostja võttis
5. septembril I-Makse OÜ-lt juurde 1000 eurot. Hageja väitel lähtus ta sellest, et viimane makse I-Makse OÜ-le oli olnud juuli. Hageja jättis seega tähelepanuta, et kostja sellelt laenuandjalt laenu juurde sai. Koos riskikäitumisele viitavate muude teguritega (tihe hasartmängude mängimine ning alkoholipoekülastused), ei saanud hagejal tekkida mõistlikku usku sellesse, et kostja suudab pikas perspektiivis võetud kohustusi täita. Lühiajalisel suudavad sellised rohkel tarbimislaene võtvad tarbijad uute laenude arvelt vanu laene mõnda aega tasuda, ent varem või hiljem ei ole laenud kogumis tarbijale enam jõukohased. Eeltoodut arvestades ei päde hageja tehtud teoreetilised arvestused üle jääva vaba raha kohta. Kohus leiab seega, et krediidiandja ei hinnanud adekvaatselt kostja kulutusi, kohustusi ja laenuvõtmisharjumusi ning rikkus seeläbi vastutustundliku laenamise kohustust.
6. Põhivõla nõue

§ 4034

lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi

§ 94sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.

Hageja toob ümberarvestuses välja, et kostjale maksti krediiti välja 14 488,95 eurot ning et kostjalt on hagejale laekunud 13 138,68 eurot. Tõenditest nähtub, et laenusumma oli lepingus 14 070 eurot ja kostjale maksti välja 13 858,95 eurot (ülejäänud 211,05 eurot oli lepingutasu, mille ulatuses laenu välja ei makstud). Kohtuistungil nõustus hageja, et on tagasimaksete uuesti määramisel eksinud laenusummaga. Nagu märgitud, lepingutasu kostja ei võlgne. Seega tuleb arvestada kostja poolt tasutud 13 138,68 eurot hageja poolt välja makstud laenu, 13 858,95 euro katteks. 6 Kostjal on tagastamata laenu seega 720,27 eurot. Kuivõrd lepingu muudatuse kohaselt tuleks laen täielikult tagastada 25.05.2026, ei ole laenu tagastamise tähtaeg saabunud. Hageja määras tagasimaksed uuesti (dtl 123) ning märgib, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 07.12.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Tagasimaksed on uuesti määratud lepingujärgsete tagasimaksete arvu ja kuupäevade järgi, sh arvestades vahepealset põhiosamaksete maksepuhkust. Tagasimaksed on võrdsete maksetena, 198,48 eurot kuus. Algses lepingus (ja muudetud lepingus) olid tagasimaksed annuiteetmaksed, st igakuine kogu makse oli ühesuurune. Kohus on seisukohal, et seda arvestades võis hageja tagasimaksed määrata võrdsete maksetena, ent tagasimaksete kogusumma on vale, 14488,95 eurot (peaks olema 13 858,95 eurot). Sellest tulenevalt ei saa kohus rahuldada hageja alternatiivset nõuet edasiulatuvate tagasimaksete väljamõistmiseks täies ulatuses. Jagades 13 858,95 eurot 73 makseks, oleks tagasimakse summa 189,848 eurot. Jagades tagastamata laenusumma 720,27 eurot kuumakseteks summas 189,85 eurot /kuus, selgub, et kostjal tuleks tagastamata laenu katteks teha 3,79 makset. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja 720,27 eurot edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate tagasimaksetena järgmiselt: 25.02.2026 25.03.2026 27.04.2026 25.05.2026 150,72 eurot 189,85 eurot 189,85 eurot 189,85 eurot Kohus nõustub, et hagejal on põhjendatud alus karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt, sest ka kohtuistungil kostja märkis, et tal ei ole millestki tasuda. Seega leiab kohus, et hageja nõue mõista välja ka edasised maksed on TsMS § 369 alusel põhjendatud. 7. Intressi- ja haldustasu nõuded Laenulepingu ja selle muudatuse sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0%. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tarbija

§ 4034lg 7 kohaselt krediidiandjale muid tasusid ei võlgne.

Sellest tulenevalt jääb intressi ja haldustasu nõue rahuldamata.

1. Viivisenõue Hageja nõuab hagiavalduses viivist põhivõlalt intressimääraga võrdses määras alates lepingu üles ütlemisele järgnevast päevast. Kuivõrd kostja ei ole ümberarvestuse kohaselt võlgnevuses, jääb hageja viivisenõue rahuldamata. Edasiulatuvate tagasimaksetega viivitusse jäämise puhuks hageja alternatiivses nõudes viivisenõuet esitanud ei ole.
2. Menetluskulud Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega ja see on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega 22.08.
3. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 840 eurot ja hageja poolt esindajale makstud tasu 100 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 7 TsMS § 174 lg 10 kohaselt, menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 840 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 10 440,21 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 840 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 840 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja lepingulise esindaja kulud on 100 eurot koos käibemaksuga. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tsiviilasja toimiku andmetel järgmiselt: on esitatud hagiavaldus ja lisad, 23.09.2024 hagiavalduse täiendus ning hageja lepinguline esindaja on osalenud 17.12.2024 kohtuistungil. Protokollist nähtuvalt avaldas esindaja kohtuistungil, et menetluskulud on esitatud koos hagiga ja kohtuistungi eest täiendavalt menetluskulusid ei lisandu. Hagiavaldusele lisatud arve nr 9343 järgi on teenuse hind 81,97 eurot, millele lisandub käibemaks 18,03 eurot. Hageja ei ole menetluskulude osas kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei ole võimalik hagejale hüvitada esindajakuludelt arvestatud käibemaksu. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 921,97 eurot, millest 840 eurot on riigilõiv ja 81,97 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 02.07.2024 esitatud hagi hind oli 10 440,21 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 720,27 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi summas 720,27 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (10 440,21 eurot) 6,90%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 6,90% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 93,10% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6,90% hageja põhjendatud menetluskuludest (921,97 eurot), millele vastab summa 63,62 eurot. Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). 8 Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 9