KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Veiko Vaske, Maret Altnurme ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 22.01.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-79 Haldusasi K.M-i kaebus

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 01.02.2019 määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX määrati K.M-ile kaitsja riigi õigusabi korras. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 45 lg 4 ja § 259 lg 2 järgi on käesolevas kohtumenetluses kaitsja osalemine kohustuslik ning seda juba alates kohtulikust eelmenetlusest. Süüdistataval K.M-il kaitsja aga puudub. KrMS § 43 lg 2 p-st 1 tuleneb, et kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist, siis kohtumenetluses määrab kaitsja kohus. Ka riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 4 kohaselt saab kriminaalmenetluses süüdistatavana riigi õigusabi juriidiline isik, kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel, välja arvatud KrMS §-s 441 ja § 227 lõikes 5 sätestatud juhtudel, ja kelle kriminaalasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik. 3-25-79
2. Tartu Maakohus karistas K.M-i (kaitsja advokaat Y) 11.04.2019 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 1 aasta pikkuse katseajaga. Tartu Ringkonnakohus jättis 07.05.2019 K.M-i apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastas selle esitajale ning 10.05.2019 määrusega jäeti taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Maa- ja ringkonnakohtu lahendid jõustusid Riigikohtu 03.06.2019 määrusega, millega jäeti määruskaebus läbi vaatamata.
3. K.M esitas 11.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri poolt kriminaalmenetluses kaitsja nimetamise peale ja palub advokatuuri määratud kaitsja tehtud toimingud tühistada tagasiulatuvalt. Maakohtu 01.02.2019 määruses asjas nr X-XX-XXXX on ebaõigesti viidatud RÕS § 6 lg-le
4. Nimetatud sätte alusel on talle määratud riigi õigusabi kui juriidilisele isikule. Kaebaja on aga füüsiline isik. Advokatuur määras kaitsja kohtu taotlusel ebaõigesti.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 14.01.2025 määrusega kaebaja kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kaebusest ei nähtu, et kaitsja määramisega oleks kaebaja õigusi riivatud. Kaebaja on leidnud üksnes seda, et talle riigi õigusabi määramine on toimunud vale normi alusel. Eesti Advokatuuri poolt kaitsja nimetamine asetab kaebaja hoopiski soodsamasse olukorda. Advokatuur on nimetanud kaebajale kaitsja Tartu Maakohtu 01.02.2019 määruse resolutsiooni alusel kriminaalasjas nr X-XX-XXXX. Kaitsja nimetamisel on määrav kohtumääruse resolutsioon, mitte põhjendused. Määruse põhjendustes on peale RÕS § 6 lg-le 4 viidatud ka kriminaalmenetluse seadustiku § 43 lg 2 p-le 1. Kaebajal ei ole praegusel juhul suure tõenäosusega üldse kaebeõigust (vt

§ 121lg 2 p 1).

Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas kriminaalmenetluses kaitsja nimetamine tema õigusi rikub. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks (

§ 44lg 1).

Kaebusest ei nähtu, millist kaebajale kuuluvat isiklikku avalikku õigust on kaitsja nimetamisega rikutud. Samuti pole kaebuses põhjendatud seda, kuidas Eesti Advokatuuri toimingu peale esitatud kaebus aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 21 alusel, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale võimalust neid asjaolusid selgitada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse ning saata asi halduskohtule lahendamiseks. Pole arusaadav, miks on maakohtu määruses viidatud juriidilist isikut puudutavale sättele olukorras, kus kohtu alla anti füüsiline isik. Halduskohus on leidnud, et kaitsja määramine kergendab kaebaja olukorda, kuid tegelikkuses peab kaebaja kogemuse põhjal hoopis kaitsjat õpetama. Kaitsja olemasolu takistab ausat menetlust kriminaalasjas ning tõde ei selgitata välja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121lg 4), määruskaebus on 2

§ 204lg 1) ning seda on võimalik menetleda.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Halduskohus on õiguspäraselt kaebuse tagastanud. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Puudub vaidlus selle üle, et Tartu Maakohtu 01.02.2019 määrusega kriminaalasjas nr XXX-XXXX määrati kaebajale kui füüsilisele isikule kaitsja riigi õigusabi korras ning advokatuuri nimetatud kaitsjana osales kohtumenetluses advokaat Y. Kui kaebaja ei olnud rahul maakohtu määrusega, siis oli tal õigus esitada määruse peale määruskaebus Tartu Maakohtule (vt RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 384 lg 1). Kui kaebaja pidas õigusabi osutanud advokaati asjatundmatuks, siis oli tal õigus esitada Tartu Maakohtule taotlus advokaadi riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamiseks ja uue riigi õigusabi osutaja nimetamiseks (RÕS § 20 lg 31). Halduskohus ei lahenda kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmisega seotud küsimusi (KrMS §-d 431–432), ei saa kõrvaldada kriminaalasjas riigi õigusabi osutanud advokaati riigi õigusabi osutamisest ega tühistada kaitsja tehtud toiminguid. Halduskohus lahendab riigi õigusabi küsimusi vaid siis, kui isik soovib riigi õigusabi halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks või menetlusosalisena halduskohtumenetluses osalemiseks (RÕS § 10 lg-d 1 ja 2; vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2014 määrus haldusasjas nr 3-13-2181, p 13).
2. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3