← Eesti

1-24-7623/6

Obsah (6)§ 391§ 65§ 73§ 78§ 121§ 5

1-24-7623 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2025, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-7623 (24740000104) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtu

§ 391

lg 2 p 2 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Eleri Kästik Süüdistatav Aleksandr Grigorjev isikukood 38609032216; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; XXX; emakeel vene keel; töökoht puudub; eelnevalt kriminaalkorras karistatud; tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Viktoria Ivanova (kohtumenetluses ei osalenud) Kohtuistungi toimumise aeg 22.01.2025 RESOLUTSIOON Tunnistada Aleksandr Grigorjev süüdi

§ 391

lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel moodustada Aleksandr Grigorjevile liitkaristus käesolevas asjas

§ 391

lg 2 p 2 järgi mõistetud karistusest ja Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 24.08.2023 otsusega nr 1-23-3718 mõistetud karistusest, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga. Lugeda lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Aleksandr Grigorjev ei pane 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 22.01.2025.

Asitõendid: - 18 DVD-plaati ja 6 CD-plaati, mis on menetlustoimingute protokollide lisad, jätta 1 1-24-7623 põhiasja kriminaaltoimiku juurde ja nende osas võetakse seisukoht põhiasja kriminaalmenetluses. - Digitaalsete andmekandjate koopiafailide ja jäädvustatud fotode osas, mis asuvad Politseija Piirivalveameti andmehoidlas, võetakse seisukoht põhiasja kriminaalmenetluses. Menetluskulud: Mõista Aleksandr Grigorjevilt Eesti Vabariigi kasuks välja kaitsja Viktoria Ivanova kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kohtueelses menetluses kokku summas 944,28 eurot ja osa sundrahast summas 1230,00 eurot, s.o kokku 2174,28 eurot. Jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel osa sundrahast summas 99,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel kohustub Aleksandr Grigorjev hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 2174 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend neli) eurot ja 28 senti ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, s.o igakuiselt 181,19 eurot, maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700001835 ning selgitus „Aleksandr Grigorjev, 1-24-7623, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

  1. peatüki
  2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS
  3. Aleksandr Grigorjevi süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos D C , J Z ja I A , 30.11.2022 ja 05.12.2022 varalise kasu saamise eesmärgil tahtlikult koordineeris ja korraldas suures koguses sularaha toimetamist üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides ning jättes deklareerimata sularaha suures koguses, samuti tegutsedes pettuslikul viisil. D C , I A ja J Z ning seejärel Aleksandr Grigorjevi juhendamisel ja korraldamisel toimetati Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki Ida tollipunkti Narva 1 piiripunkti kaudu (aadress Peterburi mnt 1, Narva) vähemalt 4 850 000 Ukraina grivnat, mis 30.11.2022 valuutavahetuskursile vastab 127 852,29 eurole (1 UAH = 37,9344 EUR). Samuti toimetati Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki Ida tollipunkti Narva 1 piiripunkti kaudu (aadress Peterburi mnt 1, Narva) vähemalt 4 900 000 Ukraina grivnat, mis 05.12.2022 valuutavahetuskursile vastab 115 613,83 eurole (1 UAH = 41,95 EUR). Pettuslik viis seisnes selles, et Ukraina grivnad olid üle piiri toimetamise eesmärgil jagatud mitmeks osaks selliselt, et sularaha väärtus ühekordsel üle piiri toimetamisel ei ületaks 10 000 eurot. Neid sularaha osasid toimetasid üle piiri erinevad inimesed Aleksandr Grigorjevi 2 1-24-7623 juhendamisel, keda omakorda juhendasid D C , J Z ja I A . Ukraina grivnade üle Euroopa tolliterritooriumi piiri toimetamise eest sai Aleksandr Grigorjev tasu D C lt, J Z lt ja I A . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2018/1672/EÜ
  4. oktoober 2018, mis käsitleb liitu toodava või liidust välja viidava sularaha kontrolli ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1889/2005 artikkel 3 lg 1, sätestab, et vedaja, kellel on kaasas sularaha väärtuses 10 000 eurot või enam, peab kõnealuse sularaha deklareerima selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille kaudu ta liitu siseneb või liidust lahkub, ning esitama selle pädevale asutusele kontrolliks. Sularaha deklareerimise kohustust ei peeta täidetuks, kui esitatud teave ei ole õige või täielik või kui sularaha ei ole kontrolliks esitatud. Määruse nr 2018/1672/EÜ artikli 5 lõike 1 kohaselt selleks, et kontrollida, kas artiklis 3 sätestatud saatjaga sularaha deklareerimise kohustus on täidetud, on pädevatel asutustel õigus liikmesriigi õiguses sätestatud tingimustel kontrollida füüsilisi isikuid, nende pagasit ja veovahendeid.

§ 121

p 2 sätestab, kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse kahju või süüteo ulatust rahaliselt järgmiselt: suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Seega süüdistatakse Aleksandr Grigorjevi

§ 391

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o grupi poolt sularaha toimetamine üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides, sularaha deklareerimata jättes ning muul pettuslikul viisil toimides, kui teo objekt oli kaup suures koguses. 2. Kooskõlas Aleksandr Grigorjevi, tema kaitsja Viktoria Ivanova ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Eleri Kästiku vahel 09.12.2024 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Aleksandr Grigorjevi süüdimõistmist

§ 391

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 1 alusel taotleb prokurör moodustada Aleksandr Grigorjevile liitkaristus käesolevas asjas

§ 391

lg 2 p 2 järgi mõistetud karistusest ja Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 24.08.2023 otsusega nr 1-23-3718 mõistetud karistusest, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga. Lugeda lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Aleksandr Grigorjev ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid: 1) KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde 18 DVD-plaati ja 6 CD-plaati, mis on menetlustoimingute protokollide lisad; 2) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada peale kohtuotsuse jõustumist digitaalsete andmekandjate koopiafailid ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas. Kokkuleppe kohaselt kooskõlas KrMS § 180 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral Aleksandr Grigorjevilt riigituludesse väljamõistmisele järgmised menetluskulud: 1) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Viktoria Ivanova kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kohtueelsel uurimisel kokku summas 900,36 (65,88 eurot, kd IX, tl 172-174 + 790,56 eurot, kd IX, tl 175-177 + 43,92 eurot, kd IX, tl 212213), millele lisandub kokkuleppe läbirääkimisel osalemise tasu summas 43,92 eurot, kokku kaitsjatasu summas 944,28 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alamäära ulatuses, s.o 1 230,00 eurot (820 x 1,5). Menetluskulud kokku summas 2174,28 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud summas 2174,28 eurot kuuluvad hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, s.o igakuiselt 181,19 eurot.

  1. 22.01.2025 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru ning nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järeldustega. Samuti kinnitas ta, et nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning 3 1-24-7623 kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist ning taotledes protokollilist parandust kokkuleppesse märgitud
  2. aasta sundraha
  3. aastal ületava summa, s.o 99,00 eurot, riigi kanda jätmist. Samuti palus prokurör protokollilise parandusena jätta asitõendite osas seisukoht võtmata, sest nende osas võetakse seisukoht põhiasja menetluses. Süüdistatav oli parandustega nõus. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  4. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Ka muus osas on kõigis seadusega nõutud osistes kokkulepe olemas ja õiguspärane. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  5. peatüki
  6. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni.
  7. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Samuti tuleb menetluskulude ja asitõendite küsimus lahendada vastavalt kokkuleppele ja arvestades kohtuistungil tehtud parandusi. Kohtupraktika kohaselt tuleb sundraha väljamõistmisel kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja

§ 5sundraha väljamõistmisel kohaldatav ei ole(RKKK 3-1-1-83-10 p 28).

Kokkulepe on sõlmitud

  1. aastal(sundraha teise astme kuriteo puhul 1230,00 eurot) ning kohtuotsus tehakse
  2. aastal(sundraha teise astme kuriteo puhul 1329,00 eurot), seega on sundraha suurus 99,00 euro võrra suurenenud. Kokkulepitud summat ületav sundraha osa tuleb paranduse järgi jätta riigi kanda. Nii kõnealune sundraha parandus kui ka asitõendite osas seisukoha mittevõtmise parandus ei halvenda süüdistatava olukorda.
  3. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-
  4. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.