← Eesti

2-24-133431/9

Obsah (6)§ 230§ 173§ 138§ 176§ 172§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2025. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-133431 Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi OÜ Europark Estonia hagi S

§ 230lg 1 tõendada.

Antud juhul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit ning on üksnes eitanud hageja esitatud fotode usaldusväärsust. Tutvudes sõidukist tehtud fotodega, on näha, et leppetrahv on jäetud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Kuigi nõude sisu ei ole fotodelt loetav, ei saa ka sellest järeldada, et tegemist on millegi muu kui leppetrahviga.

  1. 27.11.
  2. a arvamuses sedastas kostja, et kui ta olen rikkunud parkimisreegleid, on ta valmis trahvi maksma. Ta tahab lihtsalt veenduda, et OÜ Eropark Estonia töötajad ei ole teinud viga. Süüdistused, et kostja on rikkunud parkimisreegleid, põhinevad kuupäeval, mille on tekitanud tehnoloogia, mida kasutati auto pildistamiseks ja pileti trükkimiseks. Kostja ei ole kindel, et OÜ Europark Estonia töötajad on seadmesse seadnud õige kuupäeva ja et kuupäev on fotodel ja trahvikviitungil õige. Kostja ei väldi vastutust, talle meeldib lihtsalt kord. Palun tõendage, et päeval, mil minu autost tehti fotod ja trahvitšekk trükiti, olid kuupäevad fotode tegemiseks kasutatud seadmetes õigesti seadistatud.
  3. Kohus teatas 05.12.
  4. a pooltele, et kohtulahend tehakse teatavaks 08.01.
  5. a. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi

  1. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
  2. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
  3. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja hageja opereeritavas parklas Pargi keskuse juures Jõhvis parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mille eest vormistati leppetrahvinõue. Hagiavalduse kohaselt hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Hagiavaldusele lisatud fotodelt nähtub, et parkimisala on tähistatud, selle järgi tohib parkida 3 tundi tasuta parkimiskella kasutades, muul juhul tuleb parkimise eest tasuda. Kostja võtab õigeks, et ta ei kasutanud parkimisel parkimiskella, samuti ei vaidle vastu hageja väidetele, et parkimise eest oli tasumata (puudus mobiilse parkimise või piletiautomaadist võetud parkimispilet). Nimetatu on nähtav ka sõidukist tehtud fotodelt.
  4. Parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (vt Riigikohtu 23.03.
  5. a lahend nr 3-2-1-3-16, 25.01.
  6. a lahend nr 3-2-1-68-16, p 31).
  7. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 1-3, sh viivistasu/leppetrahvi tasumise kohustus LS § 188 lg 2). 4
  8. Hageja esitatud fotodelt on näha, et leppetrahvikviitung asetati sõiduki kojamehe vahele 29.08.
  9. a kell 13:48:
  11. Riigikohus on märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (vt Riigikohtu 06.12.
  12. a lahend tsiviilasjas nr 2-15-3430). Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu 05.06.
  13. a lahend nr 2-17-117146, p 12).
  14. Kohus leiab, et kostja väited kuupäevaga manipuleerimise osas leppetrahvikviitungil (ja fotodel) hageja kasu saamise eesmärgiga, on paljasõnalised. Esiteks on kostja osa leppetrahvist (30 eurot) tasunud leppetrahvi vaidlustamata. Teiseks on selliseid väiteid ka varem kohtumenetluses kasutatud. Asja materjalidest nähtub, et vastavalt leppetrahvil märgitule väljastati nõue 29.08.
  15. a ning maksetähtaeg oli 05.09.
  16. a. Nõue väljastati summas 55 eurot, kuid tähtajani 05.09.
  17. a oli seda võimalik tasuda vähendatud summas 30 eurot. Kostja ei tasunud leppetrahvi maksetähtajaks. Nõude katteks laekus 30 eurot alles 25.09.
  18. a ehk ligi 3 nädalat peale tähtaega, mil leppetrahv kuulus tasumisele täies ulatuses, st summas 55 eurot. Harju Maakohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-22-117894 punktis 55 märkinud: „Ainuüksi tulenevalt sellest, et fototöötluse teel on võimalik fotole kuupäeva lisada, ei saa järeldada, et antud juhul on fotodele lisatud ebaõige kuupäev. Kostja ei ole esitanud ühegi asjatundja arvamust, mis tema väiteid fotode võltsimise kohta tõendaks. Leppetrahvinõudele lisatud faili atribuutidest ei saa kohus järeldada, et kostja ei saanud kätte sõiduki kojamehe vahele asetatud leppetrahve või et mõnda dokumenti oleks võltsitud“.
  19. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et parkimiskorralduse nõuete rikkumise tõttu määrati kostjale leppetrahv summas 55 eurot põhjendatult ja nimetatud nõude jääk (25 eurot) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja rakendas õigustatult kostja kui sõiduki valdaja suhtes leppetrahvi, kuna kostja jättis parkimiskorralduse nõuded täitmata. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
  20. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et ta on leppetrahvi nõude kohaselt täitnud või tal puudub kohustus seda täita.
  21. Hageja on tõendanud, et kostja on hagis märgitud päeval parkinud Pargi keskuse parklas, kus mõistlik inimene pidi märkama sinna paigaldatud liiklusmärkidelt ja teavitustahvlitelt parkimistingimuste ja korralduste infot.
  22. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks leppetrahvi parkimiskorralduste rikkumise eest 25 eurot.
  23. Hageja taotleb kostjalt sissenõudekulude hüvitamist summas 15 eurot.
  24. Kohus rahuldab nõude. Kohtueelselt saatis hageja kirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses kohtuväliselt võla nõudmisega ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustust kohaselt täitnud ja võlausaldaja teeb toiminguid oma võla maksmapanekuks. Vastavalt VÕS §-le 113² lg 2 p 1 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale 5 saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sissenõudmiskuludesse (15 eurot) on hageja arvestanud transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel võlgnevuse kohta kostjale.
  25. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks 40 eurot (25 + 15).
  26. Arvestades hagihinda (40 eurot), menetles kohus asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
  27. Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 34. Hageja menetluskulud koosnevad hagimenetlusega seoses tekkinud lepingulise esindaja kuludest (TsM § 144 p1) ja kohtukuludest (

§ 138lg 2).

Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

  1. Hageja menetluskulud on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 3 tunni eest tunnihinnaga 110 eurot, kokku 330 eurot. Lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa ei ole ülemäära suur. See on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.
  2. a 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.
  3. a 3-2-1-159-16, p 24). Koos riigilõivu ja menetluskuludega maksekäsu kiirmenetluses (20 eurot,

§ 172

lg 9 ja § 484-2) on hageja kandnud kokku on menetluskulusid suuruses 450 eurot (100 + 330 + 20).

  1. Detailselt on õigusabi kulud järgmised: hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2 h; kostja hagivastusega tutvumine – 5 minutit; hageja 25.11.
  2. a seisukoha koostamine, lisa komplekteerimine – 55 min. Kohus leiab, et hageja lepinguline esindaja on nimekirjas nimetatud toimingud teinud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud.
  3. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg 4.

38.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.