← Eesti

2-19-9990/36

Obsah (15)§ 82§ 98§ 223§ 84§ 125§ 91§ 156§ 97§ 114§ 115§ 133§ 96§ 99§ 74§ 218

Tsiviilasi nr: 2-19-9990 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-19-9990 Määruse tegemise aeg ja koht 20.04.2020, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Indrek Soots, Ul

§ 82

lg-s 2 sätestatule on kohtutäituril õigus muuta enampakkumise eseme alghinda ka peale enampakkumise toimumist. 3. Avaldaja esitas 03.06.2019 kohtutäiturile kaebuse tema tegevuse peale. Kohtutäitur jättis 28.06.2019 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Kokkuvõtvalt oli põhjendus järgmine: 1) omand enampakkumisel müüdud asjale tekib asja üleandmisega enampakkumise akti alusel (

§ 98

) – omandi üleminekuks on vajalik ka äriregistri kanne, sest tegu ei ole deklaratiivse, vaid konstitutiivse kandega; 2)

§ 223

lg 1 alusel ei teki omandi ülemineku suhtes õiguskindlust mitte enampakkumise akti koostamisega, vaid peale

§ 223

lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja möödumist; 3) enampakkumise tingimuste olulise rikkumise korral on kohtutäituril õigus enampakkumise tulemuse tühistamiseks vastavalt

§-s 98 ja

§-s 82 sätestatule; 4) täitemenetlus ei saa olla vahendiks võlgnikule kahju tekitamiseks sellega, et kohtutäitur müüb võlgniku vara ebamõistlikult madala hinnaga enampakkumise võitjale – kahju ärahoidmiseks on kohtutäituril õigus ja kohustus teha 2

(10)Tsiviilasi nr: 2-19-9990 toiminguid ning tühistada enampakkumine; 5) puudub mõistlik põhjus anda hagi esitamise õigus ainult

§ 223

lg-s 1 sätestatud isikutele ja läbi kohtumenetluse, olukorras, kus kohtutäitur avastab enampakkumise tingimuste olulise rikkumise ning kohtutäituril on võimalus kiiresti oma viga parandada. 4. Kui avaldaja kohtutäituri õigusvastasest otsusest teada sai, pöördus ta 04.06.2019 kaebusega Justiitsministeeriumi poole. Justiitsministeerium leidis, et

§ 82lg 2 ei anna õiguslikku alust enampakkumise akti tühistamiseks.

Avaldaja leiab, et ka Justiitsministeerium on selgel seisukohal, et kohtutäituri otsus on õigusvastane.

  1. Arvestades asjaolu, et enampakkumise võitmise tulemusena on avaldaja Luxury Park OÜ faktiline ainuosanik, võttis ta 04.06.2019 vastu otsuse Luxury Park OÜ senise juhatuse tagasikutsumiseks ning uue juhatuse määramiseks. Alates 04.06.2019 on Luxury Park OÜ juhatuse liikmeks A.F , kuid äriregister keeldus omaniku- ja juhatuse liikme kandeid tegemast, kuna kohtutäitur tühistas enampakkumise akti. Avaldaja märgib, et Luxury Park OÜ-le kuuluvad omakorda ettevõtted Eraarendus Grupp OÜ (registrikood 12960099) ja Pride Invest OÜ (registrikood 12961762). Eraarendus Grupp OÜ-le kuuluvad kolm kinnistut ja Pride Invest OÜ-le üks kinnistu, mille suhtes on avaldajal varalised õigused. Võlgnik kui Luxury Park OÜ endine omanik hakkas aktiivselt tegutsema selle nimel, et enne juhatuse liikmete muutmist nimetatud kinnistud kolmandate isikute omandisse võõrandada.
  2. Avaldaja on seisukohal, et enampakkumise esemeks oleva vara omandiõigus läks üle 31.05.2019 enampakkumise aktiga; kohtutäituri õiguskindluse teooria kohaldatavus, tuginedes

§ 223

lg-s 1 sätestatule, on täiesti asjakohatu; peale enampakkumise akti alusel omandi üleminekut ei ole

§-s 98 ja §-s 82 sätestatud alustel õigust tulemuse tühistamiseks; kohtutäitur on hinnangute andmisel väljunud enda pädevuse piiridest, rikkudes sellega formaliseerituse printsiipi; kohtutäituri poolt mõistlikkuse põhimõttele tuginev

§ 223lg-s 1 sätestatud isikute ringi laiendamine ei ole kooskõlas seadusega.

Puudutatud isiku I (kohtutäituri) seisukoht

  1. Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda. Kohtutäitur leidis, et kaebuses toodud asjaolud ei anna kaebuse rahuldamiseks alust ning jäi vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtade juurde. Kohus ei tohiks väljuda kaebuse piiridest: kohtule esitatud kaebuses on avaldaja käsitlenud 04.06.2019 Justiitsministeeriumile esitatud järelevalve ja 04.06.2019 Luxury Park senise juhatuse liikme tagasikutsumise asjaolusid. Kuivõrd nende küsimuste osas on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, tuleks jätta kaebus selles osas läbi vaatamata. Kohtutäitur lõpetas menetluse täiteasjas nr 022/2016/967 nõude rahuldamisega 07.06.2019, millest tulenevalt ei ole sundtäitmine võlgniku vara suhtes võimalik. Seega on avaldaja asunud kaebuses ekslikult seisukohale, et kohtutäituri poolt 03.06.2019 tehtud õigusvastase enampakkumise tühistamise otsusega jätkub täitemenetlus täiteasjas nr 022/2016/
  2. Võlgnik on esitanud kohtule enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Puudutatud isiku II (võlgniku) seisukoht
  3. Võlgnik leidis, et kohtutäituri tegevus enampakkumise tühistamiseks on õige ja õigustatud. Kohtutäituril on õigus tühistada ja muuta kõiki täitemenetluses tehtud toiminguid, kui avastatakse viga ning enampakkumise korraldamise toiming ei saa olla 3

(10)Tsiviilasi nr: 2-19-9990 erand. Vaieldamatult on kohtutäitur enampakkumise reegleid oluliselt rikkunud, mis toovad võlgnikule kaasa katastroofilised tagajärjed. Täitemenetluse eesmärk on seaduse alusel võlgade sissenõudmine, nimetatud eesmärk on saavutatud ja täitemenetlus on põhjendatult lõpetatud. Avaldaja ei ole taotlenud täitemenetluse õigeaegset taastamist ning selleks pole ka alust. Võlgnik leidis, et kaebus kohtutäituri tegevuse peale pole pärast täitemenetluse lõppemist võimalik. Maakohtu määrus
  1. Harju Maakohus jättis 07.01.2020 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse 28.06.2019 otsusele täiteasjas nr 022/2016/967 rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määranud ja menetluskulusid avaldajalt välja ei mõistnud.
  2. Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohus leidis, et asjaolu, et täitemenetlus on lõpetatud, ei oma asja lahendamisel õiguslikku tähendust, kuna avaldaja kui enampakkumisel osaleja on käesoleval juhul vaidlustanud täituri 03.06.2019 otsuse, millega täitur tühistas enampakkumise.
  3. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt koostas kohtutäitur 26.02.2019 võlgnikule kuuluva äriühingu Luxury Park OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot arestimisakti, millega hindas osa väärtuseks 200 eurot. 31.05.2019 koostas kohtutäitur enampakkumise akti, mis edastati ostjale 31.05.
  4. Kohtutäituri 28.06.2019 otsusest nähtuvalt selgus peale enampakkumise akti edastamist, et Luxury Park OÜ-le kuulub kaks tütarühingut, s.o Eraarendus Grupp OÜ ja Pride Invest OÜ. Tütarühingutele kuuluvad kinnistusraamatu andmetel kinnistud registriosa numbritega 2851131, 9646302, 15930901 ja 16126401, mille eeldatav väärtus on oluliselt kõrgem, kui Luxury Park OÜ osa hinnaks määratud 200 eurot. Kohtutäitur on vaidlustatavas otsuses märkinud, et vara väärtuseks on ca 285 000 eurot. Kohtutäitur tühistas sel põhjusel enampakkumise oma 03.06.2019 otsusega, milles tugines viitega

§ 82lg 2 mh asjaolule, et arestimisaktis märgitud hind ilmselt erineb turuhinnast.

12. Avaldaja leiab, et enampakkumise esemeks oleva vara omandiõigus läks avaldajale üle 31.05.2019 enampakkumise aktiga. Kohus selle seisukohaga ei nõustunud.

§ 84

alusel müüb kohtutäitur osaühingu osa vallasjadele sissenõude pööramise sätete kohaselt.

§ 98

lg 1 alusel tekib omand enampakkumisel müüdud asjale enampakkumise akti alusel.

§ 125

lg 3 kohaselt saadab osa müünud kohtutäitur enampakkumisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale justiitsministri kehtestatud vormis teate osa võõrandamise kohta. Eelnevast tulenevalt ei lähe äriühingu osa omand ostjale üle üksnes vara enampakkumise akti koostamisega, vaid vajalik on ka vara üleandmine, milleks on vajalik äriregistris osa omanikukande muudatus. Vaidlus puudub selles, et omanikukande muudatust käesoleval juhul tehtud ei ole. Seega ei ole ka omand Luxury Park OÜ osale avaldajale üle läinud. Kohus märkis täiendavalt, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on puudutatud isik II esitanud kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/967. Harju Maakohus on hagi rahuldanud. Avaldaja on esitanud antud otsusele apellatsioonkaebuse. Menetlus jätkub Tallinna Ringkonnakohtus.

§ 98lg 2 alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamisel ei teki enampakkumisel müüdud asjale omandit. 4

(10)Tsiviilasi nr: 2-19-9990 13.

§ 91

lg 4 alusel ei tunnista kohtutäitur pakkumist parimaks muuhulgas siis, kui on oluliselt rikutud enampakkumise tingimusi. Kohus oli seisukohal, et enampakkumise oluliseks tingimuseks on vara alghind. Kohtutäitur on vaidlustatavas otsuses õigesti märkinud, et vara hinna määramisel ei tohi kohtutäitur kahjustada võlgniku huve ning tuleb lähtuda vara harilikust väärtusest, turuhinnast. 14. Kohus leidis, et täitemenetluse oluliseks põhimõtteks on mh eesmärk, et võlgniku vara ei võõrandataks olulisel määral alla turuväärtust (Riigikohtu 28.09.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 13). Seega ei ole kohtutäituril õigust müüa võlgniku vara olulisel määral alla turuhinna. Võlgniku varale ebaõige alghinna määramisega oli rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et enampakkumise tühistamine oli

§ 98

lg 2 ja § 82 lg 2 tulenevalt kohtutäituri poolt õigustatud ja vajalik võlgniku põhiõiguste kaitseks, kuivõrd võlgniku vara müük niivõrd madala alghinnaga nagu 200 eurot olukorras, kus vara tegelik väärtus on ligi 300 000 eurot, oleks võlgniku omandipõhiõigust äärmiselt kahjustav.

  1. Avaldaja kaebuses käsitletud 04.06.2019 Justiitsministeeriumile esitatud järelevalve ja 04.06.2019 Luxury Park OÜ senise juhatuse liikme tagasikutsumise asjaolude osas leidis kohus, et kuivõrd nende asjaolude osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, tuleb kaebuse nimetatud asjaolud jätta tähelepanuta.
  2. TsMS § 175 lg-st 31 alusel jättis kohus kohtutäituri võimalikud õigusabikulud tema enda kanda. Avaldaja menetluskulud ja puudutatud isiku II menetluskulud jäid tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda. Kuivõrd puudutatud isikule II hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad, ei määranud kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Määruskaebus
  3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruskaebuse rahuldada ja tühistada maakohtu määrus, samuti kohtutäituri 28.06.2019 otsus avaldaja kaebuse rahuldamata jätmise kohta ja kohtutäituri 03.06.2019 enampakkumisakti tühistamise otsus, menetluskulud (sh Harju Maakohtus kantud) jätta solidaarselt puudutatud isikute kanda.
  4. Määruskaebuse kohaselt asus kohus ekslikult seisukohale, et kohtutäituril on õiguslik alus enampakkumisel tehtud OÜ Q Finants pakkumine parimaks mitte tunnistada. 19.

§ 91lg 5 reguleerib pakkumise parimaks tunnistamist.

Selle sätte kohaselt pakkumise parimaks tunnistamine toimub elektroonilises oksjonikeskkonnas hiljemalt enampakkumise päevale järgneval tööpäeval.

91 § lg 6 kohaselt pakkumise parimaks tunnistamine kehtib teatavakstegemise ajast alates.

§ 91

reguleerib kohtutäituri tegevuse enampakkumise lõppemisest kuni enampakkumisakti koostamiseni. Kui kohtutäituril on õiguslikud alused parim pakkumine parimaks mitte tunnistada, koostab kohtutäitur motiveeritud otsuse, millega ei tunnista pakkumist parimaks. Juhul aga kui kohtutäitur tunnistab pakkumise parimaks, koostab kohtutäitur enampakkumisakti mille edastab menetlusosalistele. Antud tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtub, et enampakkumisakt on koostatud ja menetlusosalistele (vähemalt määruskaebuse esitajale) saadetud. Enampakkumisakti olemasolu iseenesest tõendab pakkumise parimaks tunnistamist kohtutäituri poolt.

§ 91regulatsioonile tuginemine ei või toimuda tagasiulatuvalt. 5

(10)Tsiviilasi nr: 2-19-9990 20. Peale enampakkumisakti koostamist ja menetlusosalistele edastamist saab lähtuda üksnes

§ 98regulatsioonist.

Peale enampakkumisakti alusel omandi üleminekut ei ole kohtutäituril

§-s 98 ja §-s 82 lg-s 2 sätestatud alustel õigust tulemuse tühistamiseks.

§ 82

lg 2 näeb kohtutäiturile ette õiguse muuta enampakkumise kuulutuses avaldatud hinda enampakkumise toimumise ajal, mitte peale selle lõppemist ning

§ 98

lg 1 sätestatud enampakkumise akti alusel omandisuhete muutmist.

98 § lg 2 sätestab eeldused selleks, et oleks võimalik lugeda enampakkumise akti alusel tekkinud omand tühiseks.

  1. Antud eeldusteks on mh enampakkumise tingimuste rikkumine ja see, et kohus oleks tunnistanud enampakkumise kehtetuks. Eelnevast tulenevalt nähtub selgelt, et peale enampakkumise akti koostamist ei ole kohtutäituril õiguslike vahendeid, et enampakkumisakt tühistada ja eseme hinda muuta.
  2. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagiga kohtusse pöördumist reguleerib

§ 223

.

§ 223

lg 1 ei anna kohtutäiturile õigust pöörduda enampakkumise tühistamise hagiga kohtusse. Veel vähem annab see kohtutäiturile õiguse enda otsusega, ilma selleks seadusandja poolt antud volitusnormi omamata, enampakkumise tühistamiseks kohtuväliselt. Kaevatavas määruses on kohus sisuliselt laiendanud

§ 223

lg-s 1 sätestatud õigustatud isikute ringi ja oluliselt lihtsustanud toimingu teostamise eelduseid ehk võttis ära kohtuliku kontrolli instantsi.

  1. Määruskaebuse esitaja küll möönab, et Justiitsministeeriumi seisukoht ei ole kohtutäiturile ega kohtule siduv kuid leiab, et Justiitsministeeriumi kui kohtutäiturite tegevuse üle ametijärelevalvet teostava haldusorgani seisukoht on oluline ja asjassepuutuv.
  2. Maakohtu omandi tekkimise eelduste käsitlemine ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Kohtutäitur ei ole vaid enampakkumisakti menetlusosalistele edastanud, vaid esitas omanikuvahetuse teate äriregistrile. Juhul kui kohtutäitur ei oleks äriregistrile kande tegemise keelanud, oleks kanne tehtud. Määruskaebuse esitaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et enampakkumisaktiga ei lähe OÜ osale (vallas asjale) omand üle, vaid on vaja äriregistris kannet.

§ 98

lg 1 regulatsioon erineb oluliselt näiteks

§ 156

(kinnisasja omandamine) regulatsioonist.

§ 156

järgi omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib enampakkumisakti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega. Antud juhul on seadusandja ette näinud kindla eelduse omandi tekkimiseks, milleks on omanikukanne kinnisturaamatusse.

§ 98lg 1 sellist lisa eeldust (äriregistri kanne) ette ei näe.

Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-19-9453 25.06.2019 määruses asunud seisukohale, et hageja on põhistanud, et tal tekkis 31.05.2019 enampakkumise akti alusel omandiõigus Luxury Park OÜ osale ning kohtutäitur on õigusvastelt tühistanud 31.05.2019 enampakkumise akti. Menetluse edasine käik

  1. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus puudutatud isikutel sellele esitada seisukohad.
  2. Võlgnik leidis, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kohus on õigustatult leidnud, et kohtutäitur rikkus võlgniku vara hinna määramisega oluliselt alla turuhinna enampakkumise olulisi tingimusi, mistõttu tuleb avaldaja kaebus jätta rahuldamata. Kohtutäitur jäi varasemate seisukohtade juurde. 6

(10)Tsiviilasi nr: 2-19-9990
  1. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  2. Avaldaja esitas 30.03.2020 ringkonnakohtule määruskaebuse täienduse koos tõenditega. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
  3. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada, vaidlustatud Harju Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2 alusel materiaalõiguse normide väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu tühistada. Tuginedes TsMS § 667 lg 2 saab ringkonnakohus asjas ise teha uue määruse, millega rahuldab avaldaja poolt maakohtule esitatud kaebuse ja tühistab kohtutäituri 28.06.2019 ja 03.06.2019 otsused. Seoses eeltooduga jaotab ringkonnakohus maakohtu poolt määratust erinevalt ka menetluskulud. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
  4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudub vaidlus selles, et: - kohtutäitur korraldas täiteasjas nr 022/2016/967 võlgnikule kuuluva Luxury Park OÜ (registrikood 12517091) osa (nimiväärtusega 2500.00 eurot) suhtes elektroonilise enampakkumise ja parima pakkumise tegi Q Finants OÜ hinnaga 200.00 eurot, mille kohta koostas kohtutäitur 31.05.2019 enampakkumise akti (tlk 8); - 03.06.2019 otsusega tühistas kohtutäitur 31.05.2019 koostatud enampakkumise akt ning määras Luxury Park OÜ (registrikood 12517091) osa (nimiväärtusega 2500.00 eurot) uuele hindamisele (tlk 11).
  5. Vaidlus on selles, kas kohtutäituril oli pärast enampakkumise akti koostamist ja parimale pakkujale edastamist õigus akt tühistada. Sealjuures on nii kohtutäitur kui võlgnik arvamusel, et täitemenetluse seadustik seda võimaldab. Avaldaja hinnangul on kohtutäituri tegevus ebaseaduslik, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, mida põhjendab alljärgnevalt.
  6. Täitemenetluse seadustik (nii vaidlustatud otsuste tegemise kui käesoleva vaidluse lahendamise aegses redaktsioonis) annab kohtutäiturile tema poolt täitemenetluses koostatud aktide või läbiviidatavate toimingute tühistamise õiguse ainult järgmistel juhtudel: 1) oksjonikeskkonnas toimuva elektroonilise enampakkumise tühistamine nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks raha tasumisel võlgniku või kolmanda isiku poolt enne elektrooniliselt toimiva enampakkumise lõppemist (

§ 97

lg 1¹); 2) kolmandale isikule täitmiseks saadetud nõude arestimisakti tühistamine nõude täitmisel (

§ 114

lg 5); 3) sissenõude pööramisel võlgniku kontole kõigi selle nõude täitmiseks koostatud arestimisaktide tühistamine nõude täitmisel (

§ 115

lg 6); 4) arestimise tühistamine võlgniku avalduse alusel arestimisele mittekuuluva sissetuleku osas (

§ 133lg-d 1 ja 2).

33. Rohkem õigusi seadusandja kohtutäiturile tema koostatud aktide tühistamiseks andnud ei ole, sealjuures ei tulene kohtutäituri koostatud aktide üldist omal algatusel tühistamisõigust ka täitemenetluse seadustikus sätestatud kohtutäituri õigusi reguleerivatest üldsätetest (

§§-d 26-32¹) ega ka kohtutäituri ametiõigust reguleerivatest õigusaktidest, so kohtutäituri seadusest ja kohtutäiturimäärustikust. 34. Käesolevas asjas tugines kohtutäitur 03.06.2019 koostatud enampakkumise akti tühistamise otsusest nähtuvalt

§ 82

lg-le 2 (tlk 11) ning avaldaja kaebuse läbivaatamisel täiendavalt ka

§ 91lg-le 4 ja § 98 lg 2 (tlk 21). Maakohus leidis, 7

(10)Tsiviilasi nr: 2-19-9990 et kohtutäituri poolt enampakkumise akti tühistamine oli tulenevalt

§ 98lg 2 ja § 82 lg 2 õigustatud.

Viidatud õigusnormid sätestasid nii vaidlustatud otsuste tegemise kui käesoleva vaidluse lahendamise ajal järgmist. 35.

§ 82

lg 2 kohaselt on kohtutäituril õigus muuta alghinda pärast enampakkumise kuulutuse ilmumist esitatud õiguste avaldamise ja põhistamise alusel, kui arestimisaktis märgitud hind ilmselt erineb turuhinnast. Alghinna määramisel ei arvestata õigust, millest pärast enampakkumise kuulutuse avaldamist ei teatata või mida ei põhistata.

§ 91

lg 4 kohaselt ei tunnista kohtutäitur pakkumist parimaks, kui on oluliselt rikutud enampakkumise tingimusi või kui enampakkumist või selle jätkamist takistab kolmanda isiku õigus.

§ 98

lg 2 kohaselt ei teki omandit, kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. 36. Ükski eelnev õigusnorm enampakkumise akti tühistamise õigust kohtutäiturile ei anna. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka tõlgendamise teel ei ole võimalik jõuda järeldusele, et kohtutäituri poolt 31.05.2019 koostatud enampakkumise akti tühistamine on olnud seaduslik. 37.

§ 82

lg 2 mõtte kohaselt on kohtutäituril õigus muuta alghinda pärast enampakkumise kuulutuse ilmumist. Kohtutäituril saanuks selline õigus tekkida eeldusel, et ta on eelnevalt kasutanud

§ 91

lg-s 4 sätestatud õigust mitte tunnistada pakkumist parimaks.

§ 91

lg-t 4 saanuks omakorda kohaldada eeldusel, et kohtutäitur ei ole ühtegi pakkumist parimaks tunnistanud, seda teatavaks teinud ega selle alusel enampakkumise akti koostanud ning enampakkumise tingimusi on kas oluliselt rikutud või takistab enampakkumist või selle jätkamist kolmanda isiku õigus. Täiendavalt oleks

§ 82

lg 2 kohaldamise eeldusena pidanud kohtutäiturile olema esitatud põhistatud avaldus selle kohta, et arestimisaktis märgitud hind ilmselt erineb turuhinnast. Ka tulnuks kohtutäituril

§ 82

lg-st 3 tulenevalt enne alginna muutmist küsida selle suhtes sissenõudja ja võlgniku seisukohta.

  1. Praegusel juhul nähtub tsiviilasja materjalidest aga see, et kohtutäitur tunnistas Luxury Park OÜ osa suhtes läbi viidud elektroonilise enampakkumise tulemusena parimaks pakkumiseks Q Finants OÜ pakkumise, mis tehti http://www.oksjonikeskus.ee keskkonnas 23.05.2019 kell 15:17 (tlk 8).
  2. Pakkumise parimaks tunnistamine kehtis

§ 91

lg-st 6 tulenevalt alates teatavakstegemise ajast, tõi

§ 96

lg-te 1, 2 ja 4 alusel kaasa kohtutäituri kohustuse koostada enampakkumise akt ning toimetada see kätte sissenõudjale, võlgnikule, parima pakkumise esitanud isikule ning isikutele, kelle õigused müüdavale asjale on kohtutäiturile teada.

§-st 93 tulenevalt tekkis Q Finants OÜ-l kui Luxury Park OÜ osa ostjal ostuhinna kohese tasumise kohustus ning õigus nõuda asja üleandmist selle omandi saamiseks pärast kogu ostuhinna tasumist. Juhul, kui Q Finants OÜ oleks jätnud ostuhinna tasumise kohustuse täitmata, tulnuks kohtutäituril enampakkumine

§ 99lg 1 p 3 alusel nurjunuks tunnistada.

40. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et pärast Q Finants OÜ pakkumise parimaks tunnistamist ja selle alusel koostatud enampakkumise akti kättetoimetamist ei olnud kohtutäituril

§ 91

lg 4 ja § 82 lg 2 alusel õigust parima pakkumise osas tehtud otsustust muuta, Luxury Park OÜ osa uuele hindamisele määrata ega enampakkumise akti tühistada. Seega ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel oluline küsimus sellest, kas avaldaja jõudis saada Luxury Park OÜ osa omanikuks või mitte. 8

(10)Tsiviilasi nr: 2-19-9990 41. Õiguslikku alust enampakkumise akti tühistamiseks ei tulene ka

§ 98

lg-st 2, mis sätestab, et omandit ei teki, kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. 42. Viidatud sätte mõtte kohaselt saab enampakkumise kehtetuks tunnistada ainult kohus ning selle eelduseks on

§-st 223 alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamine täitemenetluse osalise poolt 30 päeva jooksul alates enampakkumise akti kättetoimetamisest, eeldusel, et vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. 43. Riigikohus on sedastanud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet) juhtudel, mil seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa (nt abielu lahutamine, sundtäitmise lubamatuks tunnistamine) ning otseseks tagajärjeks see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki

§ 98

lg 2 kohaselt omandit (vt nt Riigikohtu 28.09.2011 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 18). Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel kaotab asja omandaja omandamise õigusliku aluse tagasiulatuvalt (vt nt Riigikohtu 17.05.2005 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-05, p 10). Tuginedes eeltoodule nõustub ringkonnakohus kohtutäituri seisukohaga, et enampakkumiselt ostetud asja omandi ülemineku suhtes tekib õiguskindlus peale

§ 223lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja möödumist.

Ringkonnakohus täpsustab täiendavalt, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamisel saabub õiguskindlus alles pärast kohtulahendi jõustumist, millega hagi rahuldamata või menetlusse võtmata jäeti. 44. Ringkonnakohus nõustub põhimõtteliselt ka selle kohtutäituri seisukohaga, et täitemenetluse mõtteks ei ole võlgnikule kahju tekitamine tema vara ebamõistlikult madala hinnaga müümisel.

§ 74

lg-st 5 tulenevalt lähtub kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Põhiseaduse § 32 lg-st 2 tulenevalt võib omandit omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. 45. Väär on siiski kohtutäituri arusaam, et puudub mõistlik põhjus anda hagi esitamise õigus ainult

§ 223

lg-s 1 sätestatud isikutele ja läbi kohtumenetluse, olukorras, kus kohtutäitur avastab enampakkumise tingimuste olulise rikkumise ning tal on võimalus kiiresti oma viga parandada. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 223

sätestatud õiguskaitsevahend on loodud täitemenetluse osaliste, mitte täiteasja menetleva kohtutäituri jaoks. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitada kohtutäituri, ostja ja sissenõudja vastu (vt nt Riigikohtu 16.04.2014 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-14, p 19). 46. Arvestades eeltoodud seisukohti on maakohus ringkonnakohtu hinnangul ekslikult leidnud, et kohtutäituri poolt enampakkumise akti tühistamine

§ 82

lg 2 ja § 98 lg 2 alusel oli õiguspärane, mistõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada ning avaldaja kaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab nii kohtutäituri 28.06.2019 otsuse, millega jäeti rahuldamata Q Finants OÜ 03.06.2019 esitatud kaebus, kui ka 03.06.2019 otsuse, millega kohtutäitur tühistas 31.05.2019 koostatud enampakkumise akti ja määras Luxury Park OÜ osa uuele hindamisele. 9

(10)Tsiviilasi nr: 2-19-9990
  1. Ringkonnakohus ei käsitle avaldaja kaebuse väiteid seonduvalt Justiitsministeeriumiga peetud kirjavahetuse ja Luxury Park OÜ senise juhatuse liikme tagasikutsumise asjaoludega, kuna nende suhtes on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Taotluste lahendamine
  2. Võlgnik esitas määruskaebusmenetluses taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata, kuna taotlus ei ole lubatav selle esitamise eelduste puudumise tõttu. TsMS § 333¹ lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu, kui tsiviilasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul. Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on käesolev tsiviilasi olnud alates 29.01.2020 ehk vähem kui 3 kuud.
  3. Avaldaja esitas määruskaebusmenetluses ringkonnakohtule 30.03.2020 määruskaebuse täienduse koos tõenditega. TsMS § 661 lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohtute infosüsteemi andmetel sai avaldaja vaidlustatud maakohtu määruse kätte 08.01.
  4. Kuna avaldaja määruskaebuse täiendus on esitatud hilinenult ning selle hilisemat esitamist ei ole ka põhjendatud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse täienduse läbi vaatamata ja sellele lisatud tõendid vastu võtmata. Kuivõrd määruskaebuse täiendus on kohtule esitatud elektrooniliselt, ei tagasta ringkonnakohus seda avaldajale. Menetluskulude jaotus
  5. Arvestades, et määruskaebus rahuldatakse ning ringkonnakohus muudab maakohtu määrust, tuleb TsMS § 173 lg 3 alusel muuta ka menetluskulude jaotust. Kuivõrd kohtutäituri 28.06.2019 ja 03.06.2019 otsused kuuluvad tühistamisele, jätab ringkonnakohus nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel kohtutäituri kanda.
  6. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses juhindub ringkonnakohus Riigikohtu poolt 20.04.2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 tehtud kohtuotsuse p-des 1922 TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning menetlusosaliste menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
  7. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Edasikaebeõigus 53.

§ 218lg 3 teisest lausest tulenevalt võib määrusele esitada määruskaebuse. Ts

MS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.