Obsah (11)

§ 371§ 663§ 667§ 363§ 436§ 392§ 136§ 124§ 135§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-22-8550 Kohtuasi F.H hagi T

) § 371 lg 1 p-i 9 ja § 340 ¹ lg 2 alusel, kuna hageja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinenud puudusi. 6.

1. Hagiavaldus on esitatud puudustega ning hageja ei ole kohtu 17.6.2022 ja 26.8.2022 määrustes toodud puuduseid kõrvaldanud. 6.
2. 8.9.2022 hagiavalduse p-st 3 tulenevalt jäeti tsiviilasjas nr 2-19-9453 esitatud hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja Q-finants OÜ kanda. Maakohtu hinnangul ei suutnud hageja põhistada, miks peab kostja hüvitama siinses menetluses hageja (tsiviilasjas nr 2-199453 asjas kaaskostja) menetluskulud 840 eurot, ning miks hagejal ei olnud võimalik neid kulusid tsiviilasjas nr 2-19-9453 Q-finants OÜ-lt nõuda. 6.
3. Hagiavalduse p-s 4 nõuab hageja tsiviilasjas nr 2-19-11848 tekkinud menetluskulude hüvitamist. Hageja ei ole välja toonud, miks kostja peab kandma hageja tsiviilasjas 2-1911848 tekkinud menetluskulud 3874,60 eurot, kui maa- ja ringkonnakohus jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Hageja ei väida, et ta on esitanud kaebused maa- ja ringkonnakohtu otsuste peale. 6.
4. Hagiavalduse p-s 6 nõuab hageja tsiviilasjas nr 2-20-10493 tekkinud menetluskulude väljamõistmist kostjalt, põhistades hagi sellega, et menetluskulud tekkisid kostja eksimuse tõttu. Hageja ei suuda põhistada, miks kostja peab kandma hagejal tsiviilasjas nr 2-20-10493 tekkinud menetluskulud 1200 eurot, kui pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keelduti. 6.
5. Hagiavalduse p-s 7 nõuab hageja tsiviilasjas nr 2-20-10493 tekkinud menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Samas jäeti hagi järgi menetluskulud maakohtus poolte endi kanda ja ringkonnakohtus kaaskostja Com Trans OÜ kanda. Hageja ei ole põhistanud, millest koosneb tema nõutav kahju 8024 eurot – kas üksnes maakohtus kantud menetluskuludest või ka ringkonnakohtus kantud kuludest. 6.
6. Hagiavalduse p-s 8 nõuab hageja tsiviilasjas nr 2-20-12515 tekkinud menetluskulude 1750 eurot väljamõistmist kostjalt. Samas jäeti hagiavalduse järgi menetluskulud poolte endi 2 2-22-8550 kanda. Hageja ei väida, et ta on esitanud kaebused maa- ja ringkonnakohtu otsuse peale menetluskulude vaidlustamiseks. 6.
7. 8.9.2022 hagiavalduse p-s 9 nõuab hageja kohtutäiturilt 19 800 eurot. Hagiavalduse lisa 64 järgi on 19.7.2022 Eraarendus Grupp OÜ loovutanud hagejale kõik rahalised nõuded OÜ Q-Finants, V15 OÜ (praegune ärinimi Teeme Head OÜ), Com Trans OÜ ja Alexmark OÜ vastu. Need äriühingud ei ole siinses menetluses kostjad. Hageja ei ole esile toonud, millisel õiguslikul alusel saab ta kolmandate isikute vastu tekkinud nõudeõiguse maksma panemist nõuda kohtutäiturilt (s.o kostjalt). 14.9.2022 menetlusdokumendis esitatud nõue täpsustuse juurde on hageja lisanud uue teate nõude loovutamise kohta. Selle järgi on Eraarendus Grupp OÜ 14.9.2022 loovutanud hagejale kahjunõude 19 800 eurot kostja vastu. Kuna hageja 19.7.2022 esitatud nõude loovutamise teate järgi on tal nõudeõigus OÜ Q-Finants, V15 OÜ (praeguse ärinimega Teeme Head OÜ), Com Trans OÜ ja Alexmark OÜ vastu, siis on arusaamatu, kuidas sai Eraarendus Grupp OÜ sama nõude kostja vastu taas hagejale loovutada. 6.
8. Hageja ei ole suutnud põhistada mittevaralise kahju 12 000 väljamõistmist kostjalt. Kohus on hagejale piisavalt selgitanud, et kostjal ei ole deliktil põhinevat vastutust kolmanda isiku õigusvastase tegevuse eest. 6.
9. Hageja ei täitnud ka 26.8.2022 määruse resolutsiooni p-s 3 toodud nõuet hagi lisade nimetamiseks ja nummerdamiseks. Hageja nummerdas lisad kuni numbrini 80, kuid on lisadena esitanud ka nummerdamata ja nimetamata lisad veel 168 lehel (tl 139–223). Hageja ei ole välja toonud, mis eesmärgil ta neid esitab ja mida nende alusel tõendada soovib. 6.
10. 8.9.2022 hagiavalduse p-s 9 on hageja kinnitanud, et suurendab tõenäoliselt lähiajal oma nõudeid. Hageja ei ole kohtu korduvatele nõudmistele vaatamata suutnud oma nõuet kujundada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11. Hageja esitas 7.10.2022 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja kohustada maakohut võtma hagi menetlusse. 7.
12. Hageja hinnangul kohaldas maakohus vääralt

§ 371lg 1 p-i 9 ja § 340¹ lg-t 2.

Hagis ei ole puudusi, mis takistaksid asja läbivaatamist. Kohus ei vaadanud hagiavaldust objektiivselt läbi. Hagiavalduse viimases 8.9.2022 redaktsioonis parandas ja täitis hageja kõik kohtu nõuded. Hagi on juriidilise tähenduse ja sisuga, väited on tõendatud ja põhjendatud. 7.

1. Määruskaebuse kohaselt müüs kostja 31.5.2019 enampakkumisel hageja vara, kuid rikkus oluliselt selleks ettenähtud nõudeid. 500 000 euro väärtuses vara (OÜ Luxury Park osa) müüdi 200 euroga. Osa tagasisaamiseks tekkis hagejal 11 kohtumenetlust, millega kaasnesid märkimisväärsed kohtukulud. Hagejale tekkinud kahju põhjustas kostja viga.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

3 2-22-8550 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 10. Maakohus tugines hagi menetlusse võtmisest keeldumisel

§ 371

lg 1 p-le 9 ja § 340¹ lg-le 2.

§ 371

lg 1 p-i 9 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus reguleerib kohtule esitatavate menetlusdokumentide vorminõudeid 38. peatükk.

§-de 334 ja 336 järgi peavad kohtule esitatud avaldused olema selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis, samas võib menetlusosaline esitada avalduse ka elektrooniliselt. Lisaks tuleb

§ 363

lg 1 p-de 1–3 järgi hagiavalduses märkida mh hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

1. 26.8.2022 määruses, millega maakohus jättis hagi teistkordselt käiguta, tõi maakohus esile, et hagejal tuleb kõrvaldada järgmised puudused: 1) hageja peab selgelt välja tooma, millest koosnevad 19.7.2022 menetlusdokumendis kahjuna nimetatud summad; 2) hagejal tuleb selgitada ja tõendada, millisel õiguslikul alusel saab ta nõuda kolmanda isiku kantud menetluskulude hüvitamist kostjalt; 3) hagejal tuleb täiendavalt põhistada ja välja tuua, millisel õiguslikul alusel saab ta nõuda kostjalt kolmandal isikul tekkinud kahju; 4) hagejal tuleb välja tuua, miks peab kostja kandma deliktilist vastutust kolmanda isiku (S.Y ) eest, ning miks ei ole hagejal võimalik nõuet esitada kahju tekitaja vastu; 5) hagejal tuleb hagi ja selle täienduse lisad korrektselt nimetada ja nummerdada ning viidata hagis igale lisale ja välja tuua, millist asjaolu, millise lisaga tõendada soovitakse; 6) hagejal tuleb nimetada hagihind, esitada kohtule viivisearvestus ning vajadusel tasuda täiendavat riigilõivu.
2. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kohus ei või jätta hagi menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagis esinenud puudusi ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et esineb

§-s 371 toodud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu määrusest peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (vt Riigikohtu 21.12.2016 määrus 3-2-1-120-16, p 11). Hageja on määruskaebuses leidnud, et hagis ei ole puudusi, mis takistaksid asja menetlemist. Ringkonnakohus leiab samuti, et maakohtu viidatud puudused ei ole sellised, mis takistaksid asja menetlemist ja mille alusel oleks võimalik hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 pi 9 järgi keelduda.

13. Maakohus on kohustanud hagejat täiendavalt põhistama ning välja tooma, millisel õiguslikul alusel ta kostja vastu konkreetseid nõudeid esitab. Maakohus ei saa keelduda menetlemast hagi, milles on esitatud küll hagi alus ja ese, kuid viitamata on nõude õiguslik alus (alusnorm). Kohus kohaldab

§ 436

lg 7 kohaselt õigust ise, mistõttu ei saa kohus 4 2-22-8550 nõuda pooltelt õigusküsimustes seisukoha võtmist (vt V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne,

§ 371lg 1 p 9 kommentaarid, lk 456, p 3.3.9.2 a).

Seega ei anna hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks alust see, et hageja ei ole hagis märkinud, millisel õiguslikul alusel ta nõuded esitab. 14. Hageja nõuded ning faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks, selgitab kohus välja eelmenetluses (

§ 392lg 1 p-d 1, 3 ja 4).

Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda (

§ 392lg 3).

Eelmenetluses kontrollib kohus ka hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi (

§ 392lg 4).

15. Maakohus on hagi vormilist puudust sisustanud ka sellega, et hageja ei ole nimetanud hagihinda, esitanud viivisearvestust ega sellest tulenevalt vajadusel tasunud täiendavat riigilõivu. Ka nende puhul ei ole tegemist selliste hagiavalduse vormipuudusega, mis takistaksid hagi menetlemist ja õigustaksid hagi menetlusse võtmisest keeldumist.

§ 136

lg 1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu avaldusest, samuti kui kohus ei nõustu hageja või muu avaldaja poolt määratud hagihinnaga (vt ka V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne,

§ 371lg 1 p 9 kommentaarid, lk 456, p 3.3.9.3).

Seejuures märgib ringkonnakohus, et

§ 363

lg 1 p-i 5 järgi tuleb hagis märkida hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Praeguses asjas on tegemist raha maksmisele suunatud hagiga, mille puhul tuleb hagihinna määramisel lähtuda

§ 124lg-st 1, millele maakohus on 26.8.2022 määruses ka õigesti viidanud.

26.8.2022 määruse kohaselt on hageja nõude puhul ebaselge, mis ajast arvates taotleb hageja viivise väljamõistmist ning sellest tulenevalt ka tasumisele kuuluva riigilõivu suurus.

§ 135

kohaselt tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Praegusel juhul tuleneb 7.6.2022 hagi p-st 13 ja 19.7.2022 hagi täpsustuse p-st 16, et hageja nõuab viivist kahjunõudelt alates hagi esitamisest kuni nõude tasumiseni. Eeltoodut arvestades oli hagi ese kõrvalnõude osas selge ning maakohus saanuks

§ 136lg-st 1 tulenevalt ise tsiviilasja hinna määrata.

16. Alust jätta hagi menetlusse võtmata ei anna ka see, et hageja ei ole vaatamata maakohtu nõudmisele nummerdanud hagi ja selle täpsustusele lisatud dokumente ega toonud välja, millist asjaolu, millise lisaga ta tõendada soovib. Hagejal tuleb

§ 363

lg 1 p-i 3 järgi hagis märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu, millise tõendiga tõendada soovitakse, ent nimetatud nõude täitmata jätmine ei takista hagi menetlemist ega anna alust hagi menetlemisest keelduda. Kui hageja ei seosta hagis esiletoodud asjaolusid tõenditega, riskib hageja sellega, et asjaolud jäävad tõendamata, ent see ei saa osutuda määravaks hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel. 17.

§ 371

lg 1 p-i 9 alusel võib hagi jätta menetlusse võtmata, kui sellel puudub pädeva isiku allkiri või kui haginõue on ebaselge ulatuses, mis takistab asja menetlemist (vt V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne,

§ 371lg 1 p 9 kommantaarid, lk 455, p-d 3.3.9.1.

ja 3.3.9.2). Nõude ebaselgus

§ 371

lg 1 p-i 9 mõttes ei saa tuleneda asjaolude või põhjusliku seose puudustest, vaid üksnes hagi eseme mittevastavusest

§ 363

lg 1 p-i 1 nõuetele (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu määrused tsiviilasjas nr 2-20-17222, p 17 ja 2-20-5514, p 14). Maakohus ei ole hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tuginenud hagi menetlemist takistavatele haginõude 5 2-22-8550 ebaselgusele, mis tuleneksid hagi eseme mittevastavusest

§ 363lg 1 p-i 1 nõuetele.

Ka asjaolu, kas hageja nõuded võivad olla õiguslikult perspektiivitud, ei ole maakohus määruses käsitlenud. Samuti ei ole maakohus sel alusel hagi menetlusse võtmisest keeldunud.

1. Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
2. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173

lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele. 20.

§ 696lg 1 ja § 372 lg 5 esimese lause järgi ei saa määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu 6