Kostja seisukoht Kostjale on hagimaterjalid ja 18.01.2024 menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 03.02.2024 TsMS § 317 lg 12 ja § 317 lg 3 alusel avalikult, määruse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei ole esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 4.
5.
lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 5.1. Kostja oli täielikult viivituses 15.03.2023, 15.04.2023 ja 15.05.2023 osamaksetega, millest tulenevalt saatis krediidiandja kostjale 30.05.2023 hoiatuse, millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks mõlema lepingu osas eraldi hiljemalt 13.06.2023 ning märkis, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja järelmaksulepingud üles /dtl 21, 48-55/. Kuna kostja võlgnevust kummagi lepingu osas ei tasunud, ütles Esto AS lepingud 14.06.2023 üles /dtl 56-61/. 6.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 6.
) §-des 402-421. Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 (p-s 13) selgitanud, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud
§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka
lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (
2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (
lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu
9. Kostja sai 12.02.2022 sõlmitud lepingu nr XXX alusel krediidiandja poolt järelmaksukrediiti summas 533,58 eurot intressimääraga 11,90% aastas /dtl 20/. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on võetud arvesse kõik teadaolevad kulud, sealhulgas intressikulu ja ülejäänud krediidiga seotud kulud, mida ostja on kohustatud maksma, s.o krediidisumma 533,58 eurot, aastane intressimäär 11.90%, igakuine haldustasu 2.90 eurot, ühekordne lepingutasu 0.00 eurot. Viivisemäär on võrdne intressimääraaga, s.o 11,90% aastas. Nimetatid tingimustel on märgitud krediidi kogukuluks 931 eurot ja krediidi kulukuse määraks 35,28%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt välja toodud andmete (antav krediit, kuumaksete arv, osamakse suurus ja aastaintress) alusel krediidi kulukuse määr 24,84%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määr kuni 01.07.2022 on 16,95% ning selle kolmekordne määr 50,85%. Seega krediidi kulukuse määr on lubatud piirmääras nii lepingus toodud andmetel kui kohtu poolt kasutatud kalkulaatori andmetel ja leping ei ole
10.
lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.
lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe 4 2-23-138636 omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.
lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lõigetele 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Sama §-i lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 11.
lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal. 11.1. Kohus kohustas hagejat 07.06.2024 kohtunõudega hagi täpsustama ning kohustas hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, kuidas kontrollis krediidiandja kostja esitatud andmeid (kostja olemasolevate finantskohustuste ja rahaliste väljaminekute kohta, millest nähtub kostja tegelik krediidivõimelisus, kas krediidiandja kontrollis kostja pangakonto väljavõtteid, et kontrollida kostja krediidivõimelisust sissetulekute ja väljaminekute arvestuses). Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb välja tuua arvestus kostja tehtud tagasimaksete kohta ning esitada kohtule ka uuesti määratud tagasimaksed kooskõlas
11.2. Hageja on 17.06.2024 menetlusdokumendis esitanud selgituse, et hageja ei nõustu, et krediidilepingute sõlmimisel ei ole kostja krediidivõimelisust piisavalt põhjalikult kontrollitud. Krediidiandja on kogunud kostja maksekäitumise kohta informatsiooni laenutaotlustelt, pensionikonto väljavõttelt ja avalikest registritest. Kostja taotletud kohustused moodustasid tema sissetulekutest 13-14%. Krediidiandja ei kontrollinud eelnevalt krediidisaaja arvelduskontot, kuna krediidiandja sai kostja sissetulekut kontrollida usaldusväärsest allikast ning kogumis leidis koos teiste kogutud andmetega, et kostja on krediidivõimeline. Finantskohustuste määr oli kostja sissetulekust äärmiselt väike, mistõttu ei pidanud krediidiandja täiendavat kontrolli vajalikuks. Lisaks märgib hageja, et kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue
4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt lepingu nr XXX puhul 168,28 eurot (s.o väljastatud krediit 265,99 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 97,71 eurot) ja lepingu nr XXX puhul 387,78 eurot (s.o väljastatud krediit 533,58 eurot, millest maha arvestatud tagasimaksed summas 145,80 eurot) /dtl 94-95/. 11.3. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenuandmise põhimõtte järgimist veenvalt põhistanud ega tõendanud. Hageja selgitas hagis, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kogus krediidiandja teavet kliendi kohta kliendi taotlusest ja avalikest allikatest. Hageja arvestas, et kostja on oma sissetulekuks märkinud 3000 eurot kuus, kontrollimisel selgus, et kostja sissetulekud on hoopis 1625,69 eurot kuus ja finantskohustusteks märkinud 200 eurot kuus / dtl 27-28/. Kohus on seisukohal, et juba taotluses esile tulnud andmete erinevus sissetulekute kontrollimisel, oleks krediidiandja pidanud kontrollima ka muid taotleja andmeid 5 2-23-138636 põhjalikumalt. Krediidiandja võttis kohustuste arvestamiseks aluseks krediidiandja poolt mõistlikuks peetud kohustuste summa 500 eurot /dtl 27-28/. Kohtu hinnangul on krediidiandja jätnud taotleja krediidivõimelisuse hindamisel põhjendamatult kontrollimata taotleja kohustused arvelduskonto väljavõtte analüüsi põhjal. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 12.
⁴ lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. 12.
Hageja vastas selles osas kohtule, et palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevused lepingu nr XXX puhul 168,28 eurot (s.o väljastatud krediit 265,99 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 97,71 eurot) ja lepingu nr XXX puhul 387,78 eurot (s.o väljastatud krediit 533,58 eurot, millest maha arvestatud tagasimaksed summas 145,80 eurot) /dtl 94-95/. Seega palub hageja kohtult vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohtu poolt rikkumise tuvastamisel kostjalt välja mõista mõlema lepingu osas vastav põhivõlgnevus. 12.3. Kohus saab hageja poolt taotletud viisil põhivõlgnevused kummagi lepingu osas välja mõista, kui lepingud on ülesütlemisega lõppenud ning põhivõlgnevused sissenõutavaks muutunud. Hageja ütleb 17.06.2024 menetlusdokumendis, et poolte vahel sõlmitud lepingud on ülesöeldud.
lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hagis esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt on lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatus saadetud kostjale 30.05.2023 ja selles antud täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks 14 päeva. Leping öeldi üles 14.06.2023 ning selleks ajaks pidanuks kostja olema tasunud graafikujärgselt maksed kuni 15.05.2023 (k.a). Kohus arvestab lähtuvalt hageja 6 2-23-138636 ümberarvestusest ainult põhiosa nõudes, et kui kõnealuse lepingu alusel anti kostjale krediiti summas 265,99 eurot, 36 kuuks, pidanuks kostja põhiosamaksetena tasuma igakuiselt 7,38861 eurot kuus (265,99:36). Alates esimesest lepingujärgsest maksest 15.03.2022 kuni 15.05.2023 kuupäevaks, pidi kostjal olema tasutud põhiosamakseid 15 kuu eest, s.o summas 110,829 (15x7,38861) eurot. Kostja on hagist nähtuvate andmete põhjal lepingu nr XXX osas tasunud makseid kokku summas 97,71 eurot. Seega oli kostjal tasumata lepingu ülesütlemisel 17,119 (110,829-97,71) eurot, mis teeb kuumakse 7,38861 eurot juures arvestuslikult ~1,8 kuu eest võlgnevust. Seega ei olnud leping nr XXX kehtivalt üles öeldud. Hagis esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt on lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatus saadetud kostjale 30.05.2023 ja selles antud täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks 14 päeva. Leping öeldi üles 14.06.2023 ning selleks ajaks pidanuks kostja olema tasunud graafikujärgselt maksed kuni 15.05.2023 (k.a). Kohus arvestab lähtuvalt hageja ümberarvestusest ainult põhiosa nõudes, et kui kõnealuse lepingu alusel anti kostjale krediiti summas 533,58 eurot, 48 kuuks, pidanuks kostja põhiosamaksetena tasuma igakuiselt 11,11625 eurot kuus (533,58:48). Alates esimesest lepingujärgsest maksest 15.03.2022 kuni 15.05.2023 kuupäevaks, pidi kostjal olema tasutud põhiosamakseid 15 kuu eest, s.o summas 166,74 eurot (15x11,11625). Kostja on hagist nähtuvate andmete põhjal lepingu nr XXX osas tasunud makseid kokku summas 145,80 eurot. Seega oli kostjal tasumata lepingu ülesütlemisel 20,94 (166,74-145,80) eurot, mis teeb kuumakse 11,11625 eurot juures arvestuslikult ~1,9 kuu eest võlgnevust. Seega ei olnud leping nr XXX kehtivalt üles öeldud. 12.4. Kuna lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli algse tagasimaksegraafiku järgsete maksetega viivitusse sattumine, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuli krediidiandjal vastavalt
⁴ lg-le 7 määrata uus tagasimaksegraafik, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ei saanud kostja olla laenulepingu ülesütlemise ajal veel viivituses kolme uue maksegraafikujärgse järjestikuse osamakse tasumisega ning laenulepingu ülesütlemiseks ei olnud alust. Arvestades kostja tehtud tagasimakseid ja lepingu tingimusi tagasimaksete osas, ei oleks kostja uue maksegraafiku määramise korral tagasimaksetega viivituses olnud. Põhivõla sissenõudmiseks peab krediidiandja määrama
⁴ lg 7 kohaselt uuesti tagasimaksed ja tegema need kostjale teatavaks ning kasutama vastavalt uuele maksegraafikule kohaseid õiguskaitsevahendeid. Ilma laenuandja ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud ka kohtunõudele vastates. 12.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.