Obsah (4)

§ 121§ 44§ 38§ 43

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuaril 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-79 Haldusasi X. X kaebus Eesti Advokat

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti
2. jaanuaril 2025 X. X kaebus Eesti Advokatuuri poolt kriminaalmenetluses kaitsja nimetamise peale. Kaebaja leiab kaebuses, et kriminaalasjas nr xxx-xxxx on kohtumääruses ebaõigesti viidatud riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg-le
3. Nimetatud sätte alusel on talle määratud riigi õigusabi kui juriidilisele isikule. Kaebaja on aga füüsiline isik. Kaebaja märgib kaebuses: „Leian et eelneva põhjal tuleb advokatuuri määratud kaitsja tehtud toimingu alusel tühistada tagasiulatuvalt.“
4. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja soovib vaidlustada advokatuuri toimingut, mis on tehtud RÕS § 18 lg 1 esimese lause alusel („Advokatuur nimetab viivitamata kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse määruse alusel riigi õigusabi osutava advokaadi“).
5. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (

§ 121lg 2 p 21).

1. Kaebusest ei nähtu, et kaitsja määramisega oleks kaebaja õigusi riivatud. Kaebaja on leidnud üksnes seda, et talle riigi õigusabi määramine on toimunud vale normi alusel. Arvestades seda, et Eesti Advokatuuri poolt kaitsja nimetamine asetab kaebaja hoopiski soodsamasse olukorda, leiab kohus, et kaebaja õigustele pole kaitsja nimetamisega riivet tekkinud.
2. Advokatuur on nimetanud kaebajale kaitsja Tartu Maakohtu
3. veebruari
4. a määruse alusel kriminaalasjas nr x-xx-xxxx. Kaitsja nimetamisel on määrav kohtumääruse resolutsioon, mitte põhjendused. Määruse resolutsioonis on kohus määranud: „Määrata X. Xle kaitsja riigi õigusabi korras“. Advokatuur on õigustatult lähtunud määruse resolutsioonist.
5. Ka määruse põhjendused ei koosne üksnes kaebaja esile toodud RÕS § 6 lg 4 viitest. Määrus tugineb eeskätt järgmisele põhjendusele: „KrMS § 43 lg 2 p-st 1 tuleneb, et kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist, siis kohtumenetluses määrab kaitsja kohus“. Viite RÕS § 6 lg-le 4 on kohus esitatud täiendava põhjendusena.
6. Eeltoodu põhjal on kaebaja võimalike õiguste riive vaidlustatud advokatuuri toiminguga igal juhul väheintensiivne (õigupoolest on riive olematu, kuna tegemist on kaebajat soodustava toiminguga) ja kaebuse rahuldamine on asjaoludest tulenevalt väga ebatõenäoline.
7. Kuigi kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, märgib kohus ka, et praegusel juhul ei ole kaebajal suure tõenäosusega üldse kaebeõigust (vt

§ 121lg 2 p 1).

Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas kriminaalmenetluses kaitsja nimetamine rikub tema õigusi. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks (

§ 44lg 1).

Kaebusest ei nähtu, millist kaebajale kuuluvat isiklikku avalikku õigust on kaitsja nimetamisega rikutud. Samuti pole kaebuses põhjendatud seda, kuidas Eesti Advokatuuri toimingu peale esitatud kaebus aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele (vt

§ 38lg 4).

Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale võimalust neid asjaolusid selgitada. 9. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 2