2-22-9401/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-22-9401 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Tallinn Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik Kohtuasi ISM Varad OÜ hagi Q ja L.Z vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2022/1018 Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.01.2023 otsus Kaebuse esitaja ja liik L.Z apellatsioonkaebus Kaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja): ISM Varad OÜ (registrikood 16109466), lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Tark Kostja (apellant): L.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Harju Maakohtu 13.01.2023 otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
6. Rahuldada ISM Varad OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrata ISM Varad OÜ-le hüvitatavateks menetluskuludeks apellatsioonimenetluses 5385,04 eurot (käibemaksuga) ja kassatsioonimenetluses 1817,2 eurot (käibemaksuga).
7. Mõista L.Zlt ISM Varad OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitisena 7202,24 eurot (käibemaksuga). 2-22-9401
8. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb L.Zl tasuda ISM Varad OÜ kasuks viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumise kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
9. ISM Varad OÜ (hageja) esitas 27.06.2022 Harju Maakohtule hagi Q (kelle suhtes tema surma tõttu lõpetati hiljem kohtumenetlus otsust tegemata) ja L.Z (kostja) vastu, paludes tunnistada osaliselt lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 022/2022/
10. Hageja esitas ka taotluse peatada täitemenetlus kuni praeguse vaidluse lõpuni. Maakohus rahuldas taotluse 28.06.2022 hagi tagamise määrusega.
11. Kohtutäitur Elin Vilippus täidab Harju Maakohtu 12.03.2021 jõustunud otsust tsiviilasjas nr 2-17-11910 (edaspidi ka täitedokument). Nimetatud tsiviilasjas tehtud otsuse resolutsiooni p-s 4 kohustati hageja eriõiguseellast Y (toonases menetluses kostja) avama oma korteris kostja (toonases menetluses hageja) korterit veega varustava veetoru vahekraan või sulgventiil. Hageja omandas Ylt korteriomandi enne maakohtu lahendi tegemist tsiviilasjas nr 2-1711910, kuid varasemas kohtumenetluses ei osalenud.
12. Hageja on kohtutäiturile teatanud, et temale kuuluvas korteris ei ole veekraani ning seega on täitedokumenti võimatu täita. Vannitoas on tehtud remont juba
13. a ning toona koostatud hindamisaktile lisatud fotodest nähtuvalt ei olnud kraani juba siis (veevarustus katkes väidetavalt
14. a lõpus ning hagi varasemas tsiviilasjas esitati
15. a augustis). Hageja ei ole korteris remonti teinud. Kohtutäitur on käinud hagejale kuuluvas korteris ning fikseerinud sealse olukorra. Kohtutäitur on teinud hagejale 02.06.2022 sunniraha määramise hoiatuse, kuigi hoiatuses on märgitud, et hageja korteris ei ole veetoru vahekraani.
16. Hageja on olukorda kostjale selgitanud, kuid kostja ei ole nõustunud täitemenetlust lõpetama. Tegelikult teadis kostja juba varasema kohtumenetluse ajal, et veekraan asub ühes teises korteris. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas nõuda hagejalt varasema kohtuotsuse täitmist olukorras, kus kraani hageja korteris ei ole ning varasemas kohtumenetluses ei ole seda asjaolu korrektselt tuvastatud (Y tugines nimetatud asjaolule ja taotles tunnistaja ärakuulamist, kuid kohtud tuginesid
17. aastatest pärinevale projektile). Hageja korteris tuleks korraldada vaatlus. Kuna hageja ei olnud varasema menetluse pool, ei saanud ta ise 2 2-22-9401 vastuväiteid maksma panna. Hageja suhtes ei saa kümneks aastaks (kuni aegumiseni) jääda kehtima olukord, kus kohtuotsuse täitmine on objektiivselt võimatu ning see võib kaasa tuua sunniraha määramisi. Kostja vastuväited
18. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
19. Kohtulahendi täitmise korral võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alusena esitada üksnes faktilisi (elu)sündmusi, mis tekkisid pärast kohtulahendi jõustumist, samuti neid, mis tekkisid kohtumenetluse käigus, kuid menetlusosalisest sõltumata asjaolul ei saanud neid menetluses tõhusalt maksma panna ning kohus ei võtnud nende suhtes seisukohta. Hageja enda väitel tugines hageja eriõiguseellane varasemas menetluses asjaolule, et korteris nr 2a ei ole torustiku sulgemist võimaldavat kraani. Samale asjaolule tugineb hageja käesolevas asjas. Seega püüab hageja uue vaidlusega takistada jõustunud kohtulahendi täitmist.
20. Hageja ei saa esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi väitega, et ta ei olnud varasema menetluse pool ja kohus ei ole poolte vahelist õigusvaidlust enne täitemenetlust lahendanud. Väide objektiivsest põhjusest oma menetluspositsiooni eduka maksmapaneku võimalusest ilmajäämisest ei ole asjakohane. Hagejal oli kinnisasja omandajana võimalus astuda varasemasse menetlusse ja teostada oma menetlusõigusi, kuid seda võimalust ta ei kasutanud.
21. Asjakohatu on hageja väide kraani kohta korteris nr 1, sest varasemas otsuses ei tuvastatud, et korteri nr 3 veeühendus on suletud korteris 1 asuvast sulgseadmest. Hageja eriõiguseellane ei taotlenud korteri nr 1 omaniku varasemasse menetlusse kaasamist. Esitatud ei ole ka usaldusväärset tõendit, et korteris 1 asub asjaomane kraan.
22. Hageja ei ole eitanud, et korteri nr 3 veevarustus oli rajatud nii, et kahe korteri vahelise ühendustoru ühenduskoht asub korteris nr 2a. Hea usu põhimõtte järgi peab hageja tagama, et korterisse nr 3 suubuva torustiku ossa oleks jätkuvalt vaba veevool korteri nr 2a torustiku osast – nii nagu see oli enne 05.12.
23. Kostja soov jõustunud kohtulahendi täitmiseks ja seeläbi oma korteri veevarustuse avamiseks ei saa olla hea usu põhimõtte vastane. Maakohtu otsus ja põhjendused
24. Maakohus rahuldas hagi 13.01.2023 otsusega ja tunnistas varasema otsuse resolutsiooni p 4 sundtäitmise lubamatuks. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt. Sama otsusega lõpetas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 5 alusel tsiviilasja menetluse endise kostja suhtes, kes oli menetluse ajal surnud.
25. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur algatas 14.02.2022 hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 022/2022/1018 varasema otsuse ja kostja täitmisavalduse alusel. Nõude sisu on mh kohustada hagejat avama korteri nr 3 veega varustava veetoru vahekraan või sulgventiil.
26. Maakohtu hinnangul ei saanud korteri nr 2a vannitoa remont
27. a mõjutada korteri nr 3 veevarustust, sest kostja kinnitusel kadus vesi korterit nr 3 varustavast veetorust
28. a. Kohtutäituri täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise kontrollimise protokollist ja sellele lisatud fotodelt ning RE kinnisvara AS-i eksperthinnangust ja sellele lisatud fotodelt nähtub, et alates
29. a on korteri nr 2a vannituba olnud samas seisukorras. Kohtutäitur kontrollkäikudel ega kohtunik vaatlusel korteris nr 2a ühtegi korteri nr 3 veevarustust mõjutavat veetoru vahekraani või sulgventiili ei tuvastanud. Maakohus tuvastas vaatluse 3 2-22-9401 käigus, et korteri nr 3 torustik on tänapäevane ja professionaalselt paigaldatud. Seega ei pruugi reaalne veetorustiku paiknemine elamus vastata enam 1950ndatest aastatest pärinevale projektile. Välistada ei saa, et korteri nr 3 veevarustuse puudumine võib olla tingitud mh ka torustiku vahetamisest või sellega seotud ehitustöödest samas korteris. Sellele viitab Densan OÜ arvamus.
30. Varasema otsuse resolutsioon p 4 kohustab hageja eriõiguseellast küll avama vaidlusaluse kraani, kuid seda ei ole kohustatud tegema korteris nr 2a. Seega ei saa kohustada ka hagejat avama kraani korteris nr 2a. Kohus tuvastas vaatluse käigus, et korteris nr 2a pole kraani, mis mõjutaks korteri nr 3 veevarustust.
31. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on maakohtule 07.07.2022 esitatud avaldus kaasomandisse kuuluva elamu veesüsteemi ümberehitamise eelse olukorra taastamiseks, kus avaldajaks on kostja ja puudutatud isikuks hageja. Eeltoodu põhjal peab järelikult ka kostja ise võimalikuks, et praegu ei saa korterist nr 2a mõjutada korteri nr 3 veevarustust.
32. Täitemenetluse jätkamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Vaatluse käigus oli kostjate lepingulisel esindajal võimalik tutvuda korteriga nr 2a ja ta võis veenduda, et korteris nr 2a kraanide sulgemine või avamine ei mõjutanud kuidagi korteri nr 3 veevarustust. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Apellatsioonkaebus
33. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja menetluskuludega seotud otsustuste osas tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
34. Maakohus kohaldas valesti täitemenetluse seadustiku (TMS) §-i 221, sest kohtulahendi täitmise puhul saab esitada sundtäitmise lubamatuse vastuväited vaid juhul, kui nende alus on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja ei saa nõuda, et täitedokumendis juba tuvastatud asjaolu tuvastataks nüüd teistsugustena. Hageja ei esitanud ühtegi asjaolu, mis oleks tekkinud pärast varasema otsuse jõustumist. Samale asjaolule (vaidlusaluse kraani puudumine) tugines hageja eriõiguseellane varasemas menetluses.
35. Maakohus ei andnud hinnangut PI „Kommunaalprojekt“ koostatud elamu teise korruse plaanil kajastatud asjaolule, et korteris nr 2a asuva veetorustiku projektis on ette nähtud sulgurvahend. Kui projektis ette nähtud ja olemas olnud sulgseade puudub, sest korteri omanik on selle kõrvaldanud või on veetorustik muul viisil ümber ehitatud, siis toimus omaniku ebaseaduslik tegevus, mis ei tohi kaasa tuua tegevuse tagajärjele tuginemise võimalust õiguse rikkuja enda kasuks.
36. Maakohus viitas ebaõigesti TMS § 222 lg-le 1, mille alusel saab kolmas isik esitada hagi sissenõudja ja võlgniku vastu. Käesoleval juhul esitas nõude võlgnik TMS § 5 lg 1 tähenduses ja kostjaks on sissenõudja. Maakohus kohaldas õigusnormi valesti tuvastades ekslikult ja vajalike eelduste puudumisele vaatamata võlgnikule kolmanda isiku õiguse kuulumise.
37. Maakohus tegi uuritud tõenditest valed järeldused. RE Kinnisvara AS-i hindamisaktile lisatud ning kohtutäituri ja kohtu vaatlusel tehtud fotodelt nähtub, et korteri nr 2a sanitaarruume on remonditud, aga neist ei saa järeldada vaidlusaluse kraani puudumist. Samas jättis kohus hindamata veepüstiku projektjoonise ega põhjendanud arvamust, et veesüsteemi praegune olukord ei pruugi vastata 1950ndate projektile. Maakohus järeldas vaatluse põhjal, 4 2-22-9401 et korteri nr 3 torustik on tänapäevane ja professionaalselt paigaldatud, aga kumbki pool ei ole väitnud, et see asjaolu seonduks hageja kohustuse täitmisega. Denson OÜ tõendist saab teha järelduse, et korteri nr 3 veevarustust tagaval toru osal, mis jääb kortereid nr 2a ja 3 eraldavast vaheseinast korteri nr 2a poole, on torus ese, mis võib takistada vee voolamist. Menetlusosaliste seisukohad ja edasine menetlus
38. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
39. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16.06.2023 otsusega maakohtu otsuse ja jättis uue otsusega hagi rahuldamata ning kulud mõlemas kohtuastmes hageja kanda.
40. Riigikohus tühistas 15.11.2023 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu otsuse (v.a otsuse resolutsiooni p 1.2, mille kohaselt on kostja Q osas Harju Maakohtu 13.01.2023 otsus edasi kaebamata jõustunud) ja saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 23.
41. Ringkonnakohus ei ole otsuses apellatsioonkaebust lahendades tuvastanud, kas jõustunud kohtuotsuse täitmine on objektiivselt võimatu. Kuna kohus on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidluse enne kohtuotsuse kui täitedokumendi kohtutäiturile esitamist juba lahendanud, sätestab TMS § 221 lg 2, et kohtulahendile võib selle sundtäidetavuse kohta esitada vastuväiteid vaid siis, kui alus (faktiline elusündmus), millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et TMS § 221 lg 2 piirangule tuginemine (sellele normile tugineb ka kostja käesolevas asjas) võib olla hea usu põhimõttega vastuolus mitte ainuüksi juhtumil, mil sissenõudja on oma õigusi varasemas kohtumenetluses kuritarvitanud, vaid ka muudel juhtudel. 23.
42. Kohus saab erandina lõpetada sundtäitmise ka siis, kui kohtulahendi alusel toimuv sundtäitmine, sh TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirangu kohaldamine, oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kolleegium on seisukohal, et jõustunud kohtuotsusega kaasnev õiguskindlus ja õigusrahu ei pruugi praegusel juhul üles kaaluda võimalust, et hagejale kui võlgnikule määratakse korduvalt sunniraha olukorras, kus kohtulahendit on objektiivselt võimatu täita. Sellisele, juba algselt võimatut täitmiskohustust sisaldavale kohtulahendile ei saa eelduslikult omistada sundtäidetavat sisu. Ka VÕS § 108 lg 2 esimese lause ja teise lause p 1 järgi ei või võlausaldaja nõuda võlgnikult mitterahalise kohustuse täitmist, kui kohustuse täitmine on võimatu. 23.
43. Hea usu põhimõttega vastuolus oleva sundtäitmise ärahoidmise eesmärgil peab olema kohtul vastava väite alusel ka võimalus kontrollida, kas hageja korteris on kostja korterit veega varustava veetoru sulgemist võimaldav kraan, sh tuvastada, et korteris ei ole kraani ja et seda ei olnud seal ka juba eelmise kohtumenetluse ajal. 23.
44. Kostja on esitanud apellatsioonkaebuses muu hulgas väited selle kohta, et maakohus andis tõenditele vale hinnangu ja jättis käsitlemata ehitusprojekti, mis näeb ette sulgurvahendi olemasolu hageja korteris. Ringkonnakohus ei ole otsuses neid väiteid analüüsinud. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus andma hinnangu sellele, kas hea usu põhimõttega võib olla vastuolus TMS § 221 lg 2 piirangule tuginemine või täiturile esitatud täitmisavalduse tagasi võtmata jätmine olukorras, kus täitedokumenti ei ole võimalik objektiivselt täita, kuid täitmata jätmine võib kaasa tuua sunniraha määramise. 5 2-22-9401
45. Ringkonnakohus andis asja uuel arutamisel pooltele võimaluse esitada tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest täiendavad seisukohad ja tõendid. 24.
46. Hageja hinnangul ei toeta kostja väidet
47. a vee- ja kanalisatsioonitorustiku skeem. Skeemi kohaselt ei olnud kostja viidatud kohas
48. a projektiga ette nähtud sulgventiili asumine korteris nr 2a.
49. a plaan on kaotanud oma relevantsuse aastal
50. Liivalaia 11/2 hoones on torustikku kaasajastatud ja metalltorud on asendatud plastiktorudega, mistõttu ei olnud
51. a metalltorudele ette nähtud plaanid ja skeemid asjakohased torustiku kaasajastamise järel. Hageja eriõiguseellane tegi korteri nr 2a vannitoas remonti ja viis selle tänasesse seisu juba
52. a septembris. Hageja poolt korteri nr 2a omandamise järel ei ole korteris nr 2a remonti tehtud. On tuvastatud ja puudub vaidlus, et korteris nr 2a puudub korterit nr 3 veega varustava veetoru vahekraan või sulgventiil. Kostja on tsiviilasjas nr 2-229978 kinnitanud, et korterist nr 2a kadus võimalus reguleerida korteri nr 3 veevarustust igal juhul hiljemalt
53. a/
54. a veeavariiga seoses tehtud torutööde (torutüki uuendamise) järel. Tsiviilasjas nr 2-22-9978 on teatavaks saanud uued asjaolud, millest võib järeldada, et korteris nr 3 võib veevarustus juba olla olemas ning et ükski korteri nr 2a kraan ei mõjuta korteri nr 3 veevarustust, sest korter nr 3 võib olla ennast lahti ühendanud nö Tallinna linna veesüsteemist veepüstiku II kaudu. Seetõttu ei saa kostjal olla õiguskaitsevajadust. 24.
55. Kostja hinnangul on hageja esitanud tsiviilasjas nr 2-22-9978 uued ja asjas nr 2-1711910 esitatust oluliselt erinevad väited: (a) korterist nr 2a oli kahest kohast tehtud toruühendused korterisse nr 3 vee viimiseks;