KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg Väärteoasja number 01.08.2023 4-22-4493 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Asja läbivaa

§227lg.1 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o.

summas 60 (kuuskümmend) eurot - jätta muutmata. X.Y kaebus jätta rahuldamata. 1 Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluskuritegude grupi eriasjade uurija Triinu RIIGORI 05.12.2022 otsus väärteoasjas nr.2230,22,082163 X.

§227lg.1 järgi rahatrahviga 18 trahviühiku ulatuses, s.o.

summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot - jätta muutmata. X.Y kaebus jätta rahuldamata. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse Kohtuotsus tehakse Viru Maakohtus teatavaks 01.08.

1. Asjaolud ja menetluse varasem käik Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo väärteomenetleja Sigrid Munak koostas 03.11.2022 väärteoprotokolli nr.AB 1611448 X.Y kohta selles, et viimane juhtis 20.12.2021 kell 10.29 Harju maakonnas Tallinna linnas Paldiski mnt.109 maja juures mootorsõidukit BMW 520D (registreerimismärk XXXXXX) kiirusega 72 +/- 4 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 50 km/h. Seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 18 km/h. Kiirus mõõdeti automaatse kiirusmõõteseadmega nr. PS-
2. Sellega rikkus X.Y Liiklusseaduse (edaspidi tekstis LS) §15 lg.1 p.2 sätteid ja pani toime väärteo LS §227 lg.1 järgi. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluskuritegude grupi eriasjade uurija Triinu Riigori 05.12.2022 otsusega väärteoasjas nr.2230,21,290582 määrati X.Yle LS §227 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 60 €. Otsuse kohaselt on X.Y süüline käitumine LS §15 lg.1 p.2 nõuete rikkumisel aset leidnud, toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjaliga. Kohtuväline menetleja leidis, et väärtegu on toime pandud hooletusest. Arvestades menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirust leidis kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku süü on üle keskmise. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei olnud menetlusalusel isikul käesoleva väärteo toimepanemise hetkel kehtivaid karistusi, kuid 14.02.2022 on menetlusalune isik pannud toime samaliigilise väärteo, mis näitab, et ta jätkas liiklusreeglite eiramist. Kaitstavaid õigushüvesid silmas pidades ei saa liiklusreeglite eiramist mootorsõidukijuhi poolt hinnata vähetähtsaks või avalikust huvist puutumatuks teoks. Menetlusalune isik X.Y esitas 20.12.2022 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus lõpetada väärteoasja menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuse kohaselt vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi tekstis VTMS) §30 lg.1 p.1 kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, saab väärteomenetlust lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kuna Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) sätete järgi arvestatakse kinnipidamine karistuse hulka ning arvestades seda, et süü ja kiiruse ületamine ei ole suured, palus menetlusalune isik lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. 2 Harju Maakohtu 06.03.2023 määrusega saadeti X.Y kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluskuritegude grupi eriasjade uurija Triinu Riigori 05.12.2022 otsusele väärteoasjas nr.2230,21,290582 arutamiseks Viru Maakohtule, kuivõrd X.Y soovis väärteoasja arutamist elukohajärgses maakohtus. Viru Maakohtu 20.03.2023 määrusega jäeti menetlusaluse isiku kaebus käiguta ja talle anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruse kohaselt ei vastanud kaebus VTMS §115 lg.1 p.2, 4, 8, 9 ja §115 lg.3 p.1, 2 sätetele. X.Y esitas 01.04.2023 parandatud kaebuse, mille põhjendused ja taotlus olid analoogsed varasema kaebusega. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo väärteomenetleja Riina Mägi koostas 02.09.2022 väärteoprotokolli nr.AB 1616730 X.Y kohta selles, et viimane juhtis 11.04.2022 kell 10.36 Harju maakonnas Tallinna linnas Paldiski mnt.109 maja juures mootorsõidukit Ford Focus (registreerimismärk XXXXXX) kiirusega 68 +/- 4 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 50 km/h. Seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 14 km/h. Kiirus mõõdeti automaatse kiirusmõõteseadmega nr. PS-
3. Sellega rikkus X.Y LS §15 lg.1 p.2 sätteid ja pani toime väärteo LS §227 lg.1 järgi. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluskuritegude grupi eriasjade uurija Triinu Riigori 05.12.2022 otsusega väärteoasjas nr.2230,22,082163 määrati X.Yle LS §227 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 18 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 72 €. Otsuse kohaselt sõltub väärteo eripära arvestades isiku süü suurus suurima lubatud sõidukiiruse ületamise määrast ja sellest näidust tuleneb ka süüteole antav karistusõiguslik hinnang. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt mõõdeti menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiiruseks 64 km/h. Menetlusaluse isiku süü on üle keskmise. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid väärteoasjas ei tuvastatud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt pani menetlusalune isik 14.02.2022 toime samaliigilise väärteo. Kaitstavaid õigushüvesid silmas pidades ei saa liiklusreeglite eiramist mootorsõidukijuhi poolt hinnata vähetähtsaks või avalikust huvist puutumatuks teoks. Menetlusalune isik X.Y esitas 20.12.2022 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus lõpetada väärteoasja menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuse kohaselt vastavalt VTMS §30 lg.1 p.1 kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, saab väärteomenetlust lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kuna KarS sätete järgi arvestatakse kinnipidamine karistuse hulka ning arvestades seda, et süü ja kiiruse ületamine ei ole suured, palus menetlusalune isik lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Harju Maakohtu 06.03.2023 määrusega saadeti X.Y kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 05.12.2022 otsusele väärteoasjas nr.2230,22,082163 arutamiseks Viru Maakohtule, kuivõrd X.Y soovis väärteoasja arutamist elukohajärgses maakohtus. 3 Viru Maakohtu 20.03.2023 määrusega jäeti menetlusaluse isiku kaebus käiguta ja talle anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruse kohaselt ei vastanud kaebus VTMS §115 lg.1 p.2, 4, 8, 9 ja §115 lg.3 p.1, 2 nõuetele. X.Y esitas 01.04.2023 parandatud kaebuse, mille põhjendused ja taotlus olid analoogsed varasema kaebusega. Viru Maakohtu 21.04.2023 määrusega ühendati kaebused ühte menetlusse. Maakohtu istung 02.06.2023 Tulenevalt menetlusosaliste taotlustest võimaldas maakohus nii menetlusalusel isikul kui kohtuvälise menetleja esindajal osaleda maakohtu istungil veebi teel. Kohtuistung kestis 16 minutit ja seejärel katkes ühendus menetlusaluse isikuga. Kuna viimane ei teavitanud kohut veebiühenduse katkemise põhjustest ja ei teinud ühtegi katset ühenduse taastamiseks, oli maakohus sunnitud kohtuistungi edasi lükkama. Veebiühenduse katkemine oli menetlusaluse isiku poolne, kuna maakohtu ja kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigori vaheline side toimis endiselt hästi. Oma 02.06.2023 kirjaga teavitas maakohus menetlusalust isikut, et ei pea enam võimalikuks tema osalemist kohtuistungil veebi teel ja selgitas, et järgmisele kohtuistungile on vajalik isiklikult kohale tulla. Samas kirjas oli märgitud ka uue kohtuistungi kuupäev ja selgitus, et ilmumata jätmisel võib maakohus asja arutada ilma menetlusaluse isikuta. Menetlusalune isik sai maakohtu kirja Avaliku E-toimiku kaudu kätte 02.06.2023 kell 13.
4. Menetlusaluse isiku põhjendusteta kirjale vastas maakohus 30.06.2023 teistkordselt, et järgmisele kohtuistungile on vajalik kohale tulla ja ilmumata jätmisel võib maakohus asja arutada ilma menetlusaluse isikuta. Menetlusalusele isikule edastati maakohtu kiri tema poolt viidatud ja tema poolt kasutusel oleva e-posti aadressile. Maakohtu istung 03.07.2023 Menetlusalune isik maakohtu istungile ei ilmunud ja oma mitteilmumise põhjustest koos vastavate tõenditega maakohut ei teavitanud. Kohtuvälise menetleja esindaja Annika Elm leidis, et väärteoasja saab arutada ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Kuna kohtuistungi läbiviimise vorm on maakohtu otsustada ja maakohus ei ole selles osas kuidagi seotud menetlusosaliste taotlustega ning mõlemaid kohtumenetluse pooli oli kahel korral teavitatud sellest, et maakohus otsustas kohtuistungit mitte läbi viia veebi teel, siis nõustus maakohus kohtuvälise menetleja seisukohaga ja leidis, et 4 väärteoasja on võimalik lahendada ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Maakohus andis menetlusalusele isikule igati võimaluse kohtuistungil osaleda, selle võimaluse kasutamata jätmine oli menetlusaluse isiku enda otsustus. Kohtuvälise menetleja esindaja Annika Elm palus maakohtu istungil jätta mõlemad menetlusaluse isiku kaebused rahuldamata. Menetlusalune isik ei ole kummalgi juhul isegi mitte üritanud tõendada, et tema ei olnud mootorsõiduki roolis. Väärteoasjas on kogutud piisavalt tõendeid selle kohta, et menetlusalune isik on süüteod toime pannud ja otstarbekuse kaalutlusel ei ole väärteoasja lõpetamine võimalik. Menetlusalusel isikul on mitmeid kiiruse ületamisi ja teda on vaja suunata õiguskuulekalt käituma. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et X.Y kaebused ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistused määratud Liiklusseaduse §227 lg.1 alusel. Liiklusseaduse §227 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollides nimetatud ajal ja kohas lubatud suurimat sõidukiirust ületades, kas lubatud suurima sõidukiiruse ületamised olid kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning kas määratud karistused vastavad menetlusalusele isikule ja toimepandud väärtegudele. Nagu nähtub nii 02.09.2022 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1616730 kui ka 03.11.2022 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1611448, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 nõudeid. Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes 02.09.2022 koostatud väärteoprotokolli nr. AB 1616730 kohaselt juhtis ta 11.04.2022 kell 10.36 Tallinnas Paldiski mnt.109 maja juures mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 68 +/- 4 km/h ja 03.11.2022 koostatud väärteoprotokolli nr. AB 1611448 kohaselt juhtis ta 20.12.2021 kell 10.29 samas kohas mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 72 +/- 4 km/h. 5 Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik juhtis kahes eeltoodud väärteoprotokollis nimetatud aegadel ja kohas mootorsõidukit ja ületas seejuures suurimat lubatud sõidukiirust. Esmalt märgib maakohus, et menetlusalune isik ei ole VTMS §54-6 lg.3 sätestatud tõendeid esitanud kohtueelse menetluse käigus. Teiseks nähtub maakohtule esitatud mõlemast kaebusest, et ka nendes ei vaidlusta menetlusalune isik väärteoprotokollides märgitud aegadel ja kohas mootorsõiduki juhtimist ja suurima lubatud sõidukiiruse ületamist. Käesoleva väärteoasja materjalidele on lisatud kaks kiirusmõõtesüsteemi paigaldusprotokolli. Kiirusmõõtesüsteemi PoliScan FM1 20.12.2021 paigaldusprotokolli kohaselt paigaldati kiirusmõõtesüsteem PS-953192 20.12.2021 kell 09.11; taatlusmärgistust kontrolliti 20.12.2021 kell 08.38; taatluse kehtivuse algus oli 31.03.2021 ja lõpp 31.03.2022; kiirusmõõtesüsteemi korrasolekut kontrolliti; mõõtmise koht oli Paldiski mnt 109 juures sõidusuunaga Pirni tn poole; selle koordinaadid olid järgmised: x-koordinaat 6588092 ja y-koordinaat 538745; mõõtmisalal oli lubatud sõidukiirus 50 km/h; mõõdeti läheneva sõiduki kiirust; pildikäivituse piirväärtus oli 57 km/h. Kiirusmõõtesüsteemi PoliScan FM1 11.04.2022 paigaldusprotokolli kohaselt paigaldati kiirusmõõtesüsteem PS-953194 11.04.2022 kell 09.09; taatlusmärgistust kontrolliti 11.04.2022 kell 08.20; taatluse kehtivuse algus oli 18.02.2022 ja lõpp 31.01.2023; kiirusmõõtesüsteemi korrasolekut kontrolliti; mõõtmise koht oli Paldiski mnt 109 juures sõidusuunaga Pirni tn poole; selle koordinaadid olid järgmised: x-koordinaat 6588086 ja y-koordinaat 538754; mõõtmisalal oli lubatud sõidukiirus 50 km/h; mõõdeti läheneva sõiduki kiirust; pildikäivituse piirväärtus oli 57 km/h. Mõlemad kiirusmõõtesüsteemid paigaldas Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse valvespetsialist Andrus Roostalu, kes vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti 15.07.2021 tõendile nr.1.9-9/849-1 on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Laser-kiirusmõõtesüsteem PoliScan FM1 sn 953192 on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 31.03.2021 otsusega nr.1-7/21-091 ja laser-kiirusmõõtesüsteem PoliScan FM1 nr 953194 on sama asutuse 18.02.2022 otsusega nr.14-4/22-087 tunnistatud taadelduteks. Maakohus leiab, et eeltooduga on lubatud suurima sõidukiiruse ületamised menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukitel kindlaks tehtud ettenähtud nõuete kohaselt. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollides nimetatud aegadel ja kohas ning et lubatud suurima sõidukiiruse ületamised ei olnud tema suhtes tuvastatud nõuete kohaselt, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult mõlemal korral karistatud LS §227 lg.1 alusel, kuna ta rikkus mõlemal korral LS §15 lg.1 p.2 nõudeid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsustes toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt ka maakohtule esitatud tõendite kontrollimisega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mõlemal korral mootorsõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades, siis kohtuvälise menetleja otsuste tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseisud käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärteod on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta 6 on süüdi. Menetlusaluse isiku teod on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsused menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt VTMS §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui VTMS ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS §227 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt 05.12.2022 otsusega väärteoasjas nr.2230,21,290582 määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses ja 05.12.2022 otsusega väärteoasjas nr.2230,22,082163 rahatrahv 18 trahviühiku ulatuses. Nagu nähtub Liiklusseaduse §227 lg.1 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule esmalt määratud karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmises määras ja seejärel seda veidi ületavana. Mõlema väärteootsuse kohaselt karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Karistusregistri väljavõtetest käesolevas väärteoasjas tuvastas maakohus järgmist. 05.12.2022 otsuse kohaselt väärteoasjas nr.2230,21,290582 ei olnud menetlusalusel isikul väärteo toimepanemise ajal 20.12.2021 kehtivaid karistusi, kuid 14.02.2022 on ta toime pannud samalaadse süüteo LS §227 lg.1 järgi, mille eest karistati teda Põhja Prefektuuri 30.09.2022 otsusega rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses. Harju Maakohtu 03.11.2022 otsusega väärteoasjas nr.4-22-3630 jäeti menetlusaluse isiku kaebus rahatrahvi tühistamiseks rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusalune isik täitis karistuse 28.11.
5. 05.12.2022 otsuse kohaselt väärteoasjas nr.2230,22,082163 oli menetlusalusel isikul väärteo toimepanemise ajal 11.04.2022 kehtiv väärteokaristus 14.02.2022 toimepandud samaliigilise väärteo eest (sisu on välja toodud käesoleva kohtuotsuse eelmises lõigus). Viimatinimetatud väärteoasja materjalides on olemas Karistusregistri väljavõte 18.01.2023 seisuga, mille kohaselt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete süütegude (LS §227 lg.1) toimepanemise eest ka 30.09.2022 otsustega väärteoasjades nr.2230,22,066887/9 (süüteo toimepanemise kuupäev 24.03.2022) ja nr.2230,22,135735/11 (süüteo toimepanemise kuupäev 09.06.2022). Mõlema otsuse kohaselt on menetlusalust isikut karistatud rahatrahviga 9 trahviühiku ulatuses ning mõlemad karistused on täidetud vastavalt 03.01.2023 ja 10.01.
6. Viru Maakohtu 03.07.2023 istungil esitas kohtuvälise menetleja esindaja Annika Elm Karistusregistri väljavõtte menetlusaluse isiku kohta seisuga 02.06.2023, mille 7 kohaselt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete süütegude (LS §227 lg.1) toimepanemise eest ka 30.09.2022 otsustega väärteoasjades nr.2230,22,060105/9 (süüteo toimepanemise kuupäev 17.03.2022) ja nr.2230,22,036498/8 (süüteo toimepanemise kuupäev 21.02.2022). Mõlema otsuse kohaselt on menetlusalust isikut karistatud rahatrahvidega vastavalt 10 ja 12 trahviühiku ulatuses ning mõlemad karistused on täidetud vastavalt 29.01.2023 ja 06.03.
7. Maakohus tunnustab siinkohal menetlusalust isikut küll selle eest, et ta tasub määratud karistused ära, kuid märgib, et ka määratud karistuste äratasumine ei välista antud menetlusaluse isiku puhul uute, s.h. samalaadsete, süütegude toimepanemist. Käesolevas väärteoasjas on menetlusalune isik süüteod toime pannud 20.12.2021 ja 11.04.
8. Nii need, kui ka kõik ülejäänud väärteod on Karistusregistri väljavõtte kohaselt seotud lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega. Seega nendib maakohus, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist süstemaatilise kiiruse ületajaga, kes oma varasematest karistustest ei tee mingeid järeldusi. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalune isik jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist ka ajal, mil ta on varasemaid otsuseid vaidlustanud. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Iga järgnev karistus peab olema suurem ja rangem eelnevast. Karistus peab olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Kergema karistusliigi ammendumisel tuleb kohaldada raskemat karistusliiki. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule 20.12.2021 toimepandud väärteo eest määranud karistuse sanktsiooni keskmises määras ja 11.04.2022 toimepandud väärteo eest keskmist määra veidi ületavas ulatuses. Maakohus nõustub igati kohtuvälise menetleja otsuste põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal uuesti korrata. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud karistuste liigi ja suuruste osas jätta muutmata. Kuna menetlusaluse isiku mõlemad kaebused on analoogsed, siis vastab maakohus mõlemas kaebuses toodud analoogsetele väidetele ühekorraga. Oma kaebustes leidis menetlusalune isik, et kuna tema süü ja kiiruse ületamine ei ole suured, tuleb menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Mootorsõiduki juhtimine lubatud suurima sõidukiiruse piirmäära ületades on alati tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Juhtides sõidukit lubatud suurimat sõidukiiruse piirmäära ületades, on igal juhul tegemist ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik ning see mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui selle raskusastet. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit mõlemal korral Tallinna linnas maanteel, kus liiklus on eriti intensiivne. 8 Siinkohal nõustub maakohus igati kohtuvälise menetleja mõlemas otsuses toodud põhjendustega lubatud suurima sõidukiiruse ületamise võimalike tagajärgede osas ja ei pea neid vajalikuks siinkohal korrata. Nagu maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eelpool märkis, näeb LS §227 lg.1 ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik ületas sõidukiirust esimesel korral mitte vähem kui 18 km/h ja teisel korral mitte vähem kui 14 km/h. Seega ei ole õiged kaebuste väited, et sõidukiiruste ületamised ei olnud suured. Esimesel korral oli lubatud suurima sõidukiiruse ületamine peaaegu sätte maksimumi piirides ja teisel korral tunduvalt üle poole. Maakohus leiab, et mõlemal juhul on tegemist lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega märkimisväärsel tasemel. Oma kaebustes leidis menetlusalune isik, et kinnipidamine tuleb lugeda karistuse hulka, kuid ei ole oma sellekohast seisukohta kuidagi põhjendanud ning märkinud, kas ja kuidas on tema õigusi rikutud. Käesoleva väärteoasja materjalide kohaselt oli menetlusalune isik esimeses väärteoasjas kinni peetud 03.11.2022 kell 09.50 ja vabastatud 03.11.2022 kell 12.45 ning teises väärteoasjas kinni peetud 01.09.2022 kell 21.20 ja vabastatud 02.09.2022 kell 12.
9. Tulenevalt Riigikohtu 11.03.2013 lahendist kohtuasjas nr.3-1-1-22-13 ei kuulu nimetatud kinnipidamiste ajad karistuste hulka arvestamisele. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsused menetlusaluse isiku X.

§227lg.1 järgi jätta muutmata ja menetlusaluse isiku kaebused rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 9