3-22-2097/40

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-22-2097 Otsuse kuupäev 31.12.2024 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi X-i kaebus Viru Vangla kohustamiseks kaebajale eriarstide määratud ravimi väljastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata Viru Vangla taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.01.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD 1. X (kaebaja) esitas 29.09.2022 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, mille kohus võttis 26.10.2022. a määrusega menetlusse nõudes kohustada Viru Vanglat väljastama kaebajale eriarstide määratud ravimit (pregabaliin). Kaebuses oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus, mille kohus jättis 26.10.2022. a määrusega rahuldamata.

3-22-2097 3. Tartu Halduskohus otsustas 05.12.2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses, andis pooltele tähtajad täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks ning teavitas pooli kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajast.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 6. Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt.

6.1. Viru Vanglas ei anta kaebajale alates 23.09.2022 enam eriarstide, neuroloogi ja psühhiaatri määratud ravimit pregabaliin, ilma milleta ei saa kaebaja magada ja piinleb tugevate seljavalude tõttu. Tugevate valude tõttu tulevad kaebajal suitsiidimõtted. Kaebaja kohta 19.09.2022 koostatud raportis märgitu ei vasta tõele ning kaebaja ei ole ravimiga mingeid manipulatsioone teinud. Arst H. Silvet ja medõde K. Venela osutavad kaebajale meditsiiniabi, mis ei vasta kaebaja terviseseisundile. Vangla, olles probleemist teadlik, on tegevusetu ega reageeri kaebaja korduvatele pöördumistele ning kaebajale ei ole õigeaegselt meditsiiniabi osutatud. Arst H. Silvet ja medõde K. Venela on omavoliliselt ja põhjendamatult tühistanud neuroloogi ja psühhiaatri määratud ravi ehk lõpetanud psühhiaatri ja neuroloogi pandud diagnoosile vastavalt määratud ravimite kaebajale andmise. Perearstil ei ole õigust ainult valvurite oletuste alusel kaebajale ravi osutamisest ära öelda, kuna kaebajale ravimite väljastamise keeld põhjustab talle piinu unetuse ja tugevate valude näol. Kirjeldatud toimingutel on süstemaatiline iseloom ja need ohustavad kaebaja tervist pikemas perspektiivis.

6.2. Kaebaja palub 17.12.2024. a avalduses kohustada Viru Vanglat suunama kaebaja psühhiaatri juurde, kes tema ravimisega tegeles.

7.1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja eelkõige diagnoosi- ja ravivigade eest ning seda juhul, kui ta on selles süüdi. VÕS § 762 sätestab tervishoiuteenuse osutaja kohustuse osutada tervishoiuteenust selliselt, et see vastaks vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda osutataks tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Ravi vastuvõtmine patsiendi poolt on vabatahtlik (VÕS § 766 lg 3 esimene lause). Ravimite väljastamist ja manustamist vanglas reguleerivad veel lisaks avalik-õiguslikud normid. Nii näeb justiitsministri 05.09.2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (edaspidi määrus nr 44) § 38 lg 3 ette vanglateenistuse kohustuse kontrollida ravimi manustamist. Viru Vangla kodukorra p 20.7 näeb ette tervishoiutöötajate teavitamise selleks, et otsustada ravikuuri edasise jätkamise vajadus juhul, kui kinnipeetav manipuleerib ravimite manustamisel või jätab need võtmata.

Manustamata ravimid, kui need on vanglas kontrollimatult liikvel, ohustavad vangla julgeolekut, sh isikute tervist ja elu.

7.2. Kaebaja on kahjuks patsient, kes ei ole ravimite manustamise korda järginud, nagu nähtub ka kohtule esitatud ettekannetest. Kuna kõnesolev ravim toimeainega pregabaliin on eeskätt valu vaigistava toimega, oli vangla arsti hinnangul võimalik see patsiendi ravimipinalist eemaldada. Valuravi võimalus jäi alles käsimüügi valuvaigistitega (ibuprofeen, paratsetamool), mida on kaebajal võimalik küsida vajadusel valvemeeskonnalt. Patsient ei ole seega jäänud ka abita. Vangla sellises tegevuses ei ole näinud arstiteaduse nõuete rikkumist ka Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon. Kaebaja ei ole esitanud muid tõendeid, et vangla selline otsus oleks tervishoiuteenuse osutamise seisukohalt ilmselgelt ebaõige.

7.3. Kaebus tuleks jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna kaebuse esitamise järgselt on ravimite ordinatsiooni tervishoiutöötajate poolt muudetud (mh on kaebajale vahepealsel ajal ka pregabaliini väljastatud) ning muutunud on ka vanglas 2 3-22-2097 tervishoiuteenuse osutamist reguleerivad seadusesätted. Vangla ei ole enam kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutajaks, sh puudub vanglal vastav tegevusluba ning vangla ei väljasta enam tervishoiutöötajate ordineeritud ravimeid (st ei komplekteeri patsientide ravimipinaleid).

KOHTU SEISUKOHT 8. Kohus leiab, et vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 151 lg 2 p-st 1 ja § 121 lg 2 p-st 2 võib kohus jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Tegemist on kohtu kaalutlusõiguse alusel tehtava otsustusega. Vangla poolt kohtule 13.12.2024 esitatud teabe järgi ei ole välistatud, et kaebajale on pregabaliini sisaldav ravim tervishoiutöötajate poolt praegu siiski ordineeritud või võidakse see kaebajale ordineerida tulevikus. Kui kohus peaks kaebust põhjendatuks ja vangla vaidlustatud tegevust õigusvastaseks, tuleks kohtul see ning muud asjassepuutuvad ja muutunud asjaolud välja selgitada. Kaebuse rahuldamist ei muudaks võimatuks ka asjaolu, et vangla ei väljasta enam kinnipeetavatele ravimeid. Kuna vaidlustatud on vangla tegevust, ei pea kohus põhjendatuks kaaluda vastustaja asendamise üle ning kaebuse rahuldamise korral oleks kohtu hinnangul praeguse vaidluse asjaoludel teoreetiliselt võimalik kohustada kaebaja soovitud tegevuse sooritamiseks ka vanglat, kel tuleks enda kohustuse täitmiseks anda vastavad juhised edasi kaebajale tervishoiuteenuse osutajale. Muu hulgas on vanglal võimalik paluda tervishoiuteenuse osutajal suunata kaebaja vastava eriarsti vastuvõtule, kes saab kaebajale vaidlusaluseid ravimeid välja kirjutada.

Kuna vanglal oleks algselt esitatud kohustamiskaebuse rahuldamise korral olemas võimalused kohtuotsuse täitmiseks, sh võimalus korraldada kaebajale eriarsti vastuvõtt, ei käsita kohus täiendava nõudena kaebaja 17.12.2024. a vastuväites esitatud taotlust kohustada vanglat suunama teda psühhiaatri vastuvõtule, kes tema ravimisega tegeles.

Tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega (VÕS § 762 lg 1 esimene lause). Vabariigi Valitsuse 19.12.2003. a määruse nr 330 „“Vangistusseaduse“ alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg 2 sätestab järgmist: „Tervishoiuteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse otsustab vangla või arestimaja volitatud tervishoiutöötaja. Tervishoiutöötaja valib tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest“.

3 3-22-2097 12. Praegusel juhul heidab kaebaja vangla meditsiiniosakonnale ette seda, et alates 23.09.2022 ei väljastatud talle enam eriarstide määratud ravimit, mis sisaldas pregabaliini. Ka varem samal aastal oli lõpetatud kaebajale pregabaliini sisaldavate ravimite väljastamine ning vangla on lahendanud 29.09.2022. a vaideotsusega nr 6-12/352-4 (dtl 17–18) kaebaja vaide (tõlge eesti keelde dtl 24) vangla meditsiiniosakonna vastavale otsusele. Nimetatud vaideotsusest nähtub, et kui 12.08.2022 lisati pregabaliin taas kaebaja raviskeemi, siis 21.09.2022 eemaldati pregabaliini sisaldav ravim Lyrica uuesti kaebaja raviskeemist selle ebakorrektse tarvitamise tõttu. Kaebaja tervisekaarti on tehtud 21.09.2022 järgmine kanne: „Üksusest tulnud info, et kp ei tarbi ravimit Lyrica korrektselt. Kuna kp ei tarbi antud ravimit korrektselt, siis arstlikust vaatest ta ei vaja seda. Ravim Lyrica raviskeemist eemaldada. Valu vastu vajadusel paratsetamool 1 gt kuni 3 x päevas/ibuprofeen 400 mg kuni 3 x päevas, vajadusel küsib ise valvuri käest“ (haigusjuht A19800, dtl 131). Seega on ka arsti 21.09.2022. a otsuse tinginud kaebajale etteheidetav ebakorrektne käitumine ravimite manustamisel.

Ettekandes nr 3-22-8074 on märgitud, et valvuri nägi õhtuse loenduse ajal kell 20.13 kaebajale ravimeid jagades, et peale veetopsi ja suu avamise/näitamise läks kaebaja telefoni juurde ja võttis ravimi suust välja. Kaebaja allus valvuri korduvatele korraldustele näidata paremat kätt ja manustas valget värvi Lyrica ravimi korrektselt.

Ettekande nr 3-22-8085 kohaselt leidsid valvurid 18.09.2022 kella 15.06 paiku kaebaja kambrist nurgariiuli pealt muu hulgas väikese kotikese 5 kollast värvi kapseltabletiga (meditsiiniosakonnas kontrollitud ning tabletiks osutus Gabapentin) ja 1 pooliku roosa tabletiga (meditsiiniosakonnas kontrollitud ning tabletiks osutus Kvetiapin).

Ettekande nr 3-22-8130 kohaselt andis vanemvalvur kaebajale 19.09.2022 kella 19.43 paiku S5 sektori vahekoridoris tema tabletid, seejärel kontrollis ka kaebaja suud ja topsi ning tabletti ei olnud suus näha. Valveruumis nägi valvur, et kaebaja pani midagi lühikeste pükste vöö kummi vahele. Kui valvurid soovisid kaebajat läbi otsida, siis kaebaja seda ei lubanud.

Kaebaja tegi kapseltableti katki ning üritas seda suhu panna. Videosalvestiselt selgus, et kella 19.45 paiku oli kinnipeetav seljaga kaamera poole ja pani parema käe suu juurde ning kella 19.46 paiku pani ta midagi lühikeste pükste kummi vahele.

4 3-22-2097 16. Kohus leiab, et vangla meditsiiniosakonna 21.09.2022. a otsust ravimi Lyrica kaebaja raviskeemist eemaldamise kohta tuleb pidada põhjendatuks ning meditsiini heade tavadega kooskõlas olevaks. Ka Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon on kinnitanud, et olukorras, kus kinnipeetav ei saa talle ordineeritud ravimeid vanglas kehtestatud ravimite võtmise korra mittejärgimise tõttu, saab pidada tervishoiuteenust kaasaja meditsiini headele tavadele ja vanglas ette nähtud korrale vastavaks (vt Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 26.05.2022. a koosoleku protokoll nr 84, dtl 91–92). Kaebaja väidab küll kaebuses, et ta ei ole ravimitega mingeid manipulatsioone teinud, kuid valvurite ettekannetest nr 3-22-8074, nr 3-22-8085 ja nr 3-22-8130 nähtub vastupidine. Kaebaja oli proovinud jätta ravimi manustamata, tema kambrist oli leitud 6 manustamata tabletti ning samuti oli ta peitnud ravimi selle manustamise matkimise ajal enda pükste vöö vahele. Kaebusest ei nähtu ühtki sellist väidet või viidet tõenditele, mis annaksid kohtule aluse arvata, et kaebaja tegelikult ei käitunud ettekannetes märgitud viisil. Lyrica ravimiomaduste kokkuvõtte 1 kohaselt võib selle toimeaine pregabaliini raviannuste kasutamisel tekkida ravimisõltuvus.

Samuti tuleneb samast dokumendist, et teatatud on väärkasutuse ja kuritarvitamise juhtudest ning pregabaliiniga ravitavaid patsiente tuleb jälgida pregabaliini väärkasutuse, kuritarvitamise või sõltuvuse nähtude ja sümptomite, näiteks tolerantsuse tekkimise, annuse eskaleerimise ja ravimi sõltuvuskäitumise tekkimise suhtes. Ka selle teabe valguses oli meditsiiniosakonna 21.09.2022. a otsus põhjendatud.

Kohus nõustub vangla meditsiiniosakonna seisukohaga, et kui kaebaja ise ravimeid ei tarbi, siis tuleb järeldada, et ta neid ka ei vaja.