← Eesti

1-23-2950/33

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2024, Rakvere Kriminaalasja number 1-23-2950 (21259000707) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär An

§ 175

lg 1 p 1, § 181 lg 1 alusel jätta valitud kaitsjale Monica Meristo-Dmitrijevile Meristo Õigusbüroost seoses õigusteenuse osutamisega makstud tasu summas 4470 eurot Janar Sillandi enda kanda.

§ 181

lg 1 alusel jätta kaitsjatasu summas 583,20 eurot vandeadvokaat Ahto Sirendi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (seega hiljemalt

  1. aprilliks 2024). Apellatsioon 2 esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
  2. aprillist 2024 (seega hiljemalt
  3. maiks 2024). Süüdistus Janar Sillandi on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, ajavahemikus oktoober 2021 kuni jaanuar 2023 järjepidevalt otsis kontakti endise elukaaslase L. L., sekkudes selliselt tahtlikult naise tahte vastaselt tema eraellu eesmärgiga naist terroriseerida, hirmutada, alandada, halvustada, solvata ja mõnitada, mille tagajärjel tunneb L. L. hirmu ja ärevust, tal esinevad unehäired ning kannatanu igapäevaelu on oluliselt häiritud. L. L. on korduvalt nii suusõnaliselt kui ka kirjalikult väljendanud soovi, et Janar Sillandi ei sekkuks tema eraellu, jätaks teda ja tema pere rahule. Kannatanu soovist hoolimata Janar Sillandi igapäevaselt ja kuude kaupa on saatnud L. L. Facebook Messengeri kontole alandava, solvava ning mõnitava sisuga sõnumeid. Ajavahemikus 01.10.2021 – 08.12.2021 saatis Janar Sillandi oma Facebook Messengeri kontolt Janar JS L. L. kontole vähemalt 81 sõnumit, milles solvas, alavääristas, alandas ja hirmutas L. L.a (näiteks 08.10.2021 nimetas Janar Sillandi L. L.a debiiliks ja jobuks ning kirjutas „kas kallike polegi enam õnnelik ja võtab pisara silma?“ ja „haige eit oled“; 10.10.2021 kirjutas L. L.le: „tra se lennuk võiks alla kukkuda või sinna tsurkade juurde jäädagi“, „haige kodanik oled“, „oled ju jobu“; 11.10.2021 kirjutas L. L.le: „töölt oleks ka hea kui sind lahti lastaks“, „mul ei ole vaja sinusuguse perelõhkujaga vaielda“, „jobu“, “sa L. ei kõlba mitte millekski muuks ja mitte midagi tarka su pea välja ei mõtle kui ainult kirjutada nn oma mehe fb lehele lollus“, „sest sa oled rumal“; 14.10.2021 kirjutas L. L.le: „selgelt on aru saada ja näha milline sa oled. Ühe mehe nimel oled nõus kas või ema maha müüma“; 16.10.2021 kirjutas L. L.le: „ma loodan sinu sõnadele tuginedes, et sul hakkab jube halb lennukis ja tekib tagasilennu foobia. Ja muidugi terve see nädal oled paigast ära. Kui sa nii lolli juttu poleks tootnud siis ma hetkel kohe üldse ei kirjutaks nii“, „vaata, et bikiinid ikka kaasa võtad. Igasugused kunst tibi tilulilud oled külge saanud omale. Siis bikiinid on väga õige valik, et tibi olla lõpuni“; 25.10.2021 kirjutas L. L.le: „ajudeta inimene“, „tõsine hälvik oled L.“, „ime rohkem ta emmi, ehk siis põrutab miskit paika sul“; 26.10.2021 kirjutas L. L.le: „siis kui oli aeg asjad selgeks rääkida siis sa irvitasid näkku ja tõmbasid teise mehega ringi“; 31.10.2021 kirjutas L. L.le: „sa mine ime tõnnikese noksi“, „jobu“, „kuidas sul selle suuseksiga nüüd lood on? Kas teed ikka oma kallikesele? Ja hakkas järsku meeldima? Või teed sind sunnitakse tegema“, „kas tõnnile meeldivad meritähed? Vähemalt on koht kuhu lasta kui koju tuleb“, „Xxxx linnuke oled, ei muud midagi“, „kahe persega Xxxx printsess“; 05.11.2021 kirjutas L. L.le: „staar perelõhkuja L. L.“, „kui rääkida oli vaja siis käisid keppisid teisega ringi“, „klouni kari olete oma olemuselt“; 07.11.2021 kirjutas L. L.le: „laps olgu hommi minu juures“, „siis saad oma jalgu segamatult laiali ajada“, „sa oskad oma jalgu ainult laiali ajada, muud sa teha ei oska. Ja seda 14 aastasest saati“; 08.11.2021 kirjutas L. L.le: “ainult lambad mängivad sinuga kaasa. Mõtlevad inimesed on juba sinust eemaldunud ja naeravad su üle“, „Xxxx linnuke, meeste lõbustaja“, „jooksik“, „väärtuseta naine“, „sa kõlbab ainult kaineks rooliks, söögi tegemiseks, koristamiseks ja panemiseks. Rohkem sa meeste silmis väärt ei ole“, „ma käitun seni nii nõmedalt kuni sa hakkad aru saama kelle ajusid sa nussima hakkasid“, „on sul siis hea mees kes on magatanud ka sõbrannat“, „madal“, „sulle sobivad ju kõik“, „pohhui keda pannud ja kas kirjutada oskab“, „Ha ha ha“, „Aju on kapsas ja pepu kõrvits“, „kuhu iga Xxxx vend ligi saab esimese ilusa sõna peale“; 11.11.2021 kirjutas L. L.le: „sinusugusele jooksikule, perelõhkujale, lastele haiget tegijale, lastega manipulleijale, valetajale on see õiglane ja paras palk üksi ja naerualuseks jääda“; 16.11.2021 kirjutas L. L.le: „sa oled eriline lehtsaba“, „vastik värdjas oled oma käitumisega“, „hargita rohkem oma jalgu“, „oli siis ka hea kepp kui kõrvalt panid“, „jooksid minema, et T. rohkem raha“, „haige 3 perelõhkuja“, „sina nikkusid ringi“, „ja lõhkusid pere“, „oi sa oled rott“, „ja lehtsaba“; 17.11.2021 kirjutas L. L.le: „ja kas vitt nii sügeles uue järgi. Lootuses, et saad rahamehe omale“, „sa oled nii madal inimene L.“; 20.11.2021 kirjutas L. L.le: „kas vitt nii sügeles“, „lehtsabal läheb joomiseks täna jälle. Nv ju, elu kui lill alkohol ja mõnitav mees“; 22.11.2021 kirjutas L. L.le: „sa oled lastel psühhika perse keeranud ja omast arust oled äge veel“, „perelõhkuja“, „Xxxx lehtsaba“; 24.11.2021 kirjutas L. L.le: „väärtusetu Xxxx lehtsaba oled“, „ainul koha täide oled ja hea kotte tühjendada“; 07.12.2021 kirjutas L. L.le: „mis puue sul on?“, „täielik saast inimene oled oma olemuselt ja käitumiselt“; 08.12.2021 kirjutas L. L.le: „saadan su vitu pildid laiali sellise iba peale, „nime lisan juurde“, „sinu debiilne iba“ jne). Janar Sillandi jätkas häirivate, solvavate, halvustavate ja mõnitavate sõnumite saatmist ka kriminaalasja menetluse ajal, saates L. L.le sõnumeid kuni
  4. aasta jaanuarini. L. L. kardab Janar Sillandit ka seetõttu, et 07.03.2020 kella 13:40 paiku Xxxx Janar Sillandi takistas enda juhitud sõidukiga L. L. poolt juhitud sõidukit selliselt, et möödus L. L. sõidukist ja põhjendamatult aeglaselt sõitis L. L. sõiduki ees. Kui L. L. püüdis sooritada Janar Sillandi sõidukist möödasõitu, siis Janar Sillandi takistas L. L. juhitud sõidukil naasmast oma sõidusuunavööndisse samal ajal, kui vastassuunavööndis oli L. L. juhitud autole vastu sõitmas buss, põhjustades sellise tegevusega L. L.s hirmutunnet, kes kartis Janar Sillandi tekitatud liiklusohtlikus olukorras oma elu ja tervise pärast. Janar Sillandi tegevuse tagajärjeks on see, et L. L. tunneb ennast füüsiliselt halvasti, tal esinevad ärevushäired, ta tunneb hirmu Janar Sillandi ees ning peab elama seetõttu pidevas stressisituatsioonis. Seega Janar Sillandi, otsides tahtlikult eesmärgiga hirmutada, alandada ja häirida teist isikut temaga korduvalt ja järjepidevalt kontakti ning sekkudes tahte vastaselt teise isiku eraellu, millega hirmutas, alandas ja oluliselt häiris teist isikut, pani toime KarS § 157 3 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõendid Süüdistatav Janar Sillandi ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kannatanu L. L. on nad tuttavad alates
  5. aastast. Tema käis Soomes tööl ja elas vanemate juures ning väga tihti oli ka L. L. ema juures. Nad olid L. L. koos olnud 4 aastat, kui otsustati ühine laps saada. Korterit hakkasid nad otsima umbes 7 kuud enne R. sündi ning korteris said reaalselt koos hakata elama xxxx. aasta lõpust. Ta ei ütleks, et koos elades midagi nii väga valesti oli. Eks tülisid ja ütlemisi ikka oli, aga millises paarisuhtes seda ei oleks. Ta ei tea, et oleks kasutanud L. L. suhtes selliseid sõnu nagu „paks lehm“ ja midagi sellelaadset. Ta on öelnud L. „paksu“. Kui L. tõlgendab seda „paksuks lehmaks“, siis see on tema probleem. Ja see „paksu“ ei ole öeldud halvustavas mõttes. Nad käisid L.
  6. aasta juulis lastega Peipsi ääres ning tagasi sõites leppisid kokku, et kuna on ilus ilm, siis lähevad järgmine päev uuesti. Kui nad rannast tulid, läks tema Rakveresse oma vanemate juurde ja L. läks oma ema juurde ning ta ütles L., et tal läheb umbes paar tundi. Kui ta oma asjad tunniga valmis sai, siis kirjutas L., et ta on valmis ja küsis L., kaua sul läheb. Ta ei mäleta, mis L. selle peale vastas, aga ta kirjutas L., et saada pilt, mis sa teed. Selle peale siis nende normaalne suhtlus põhimõtteliselt katkes. L. tuli talle Rakveresse järele, karjus midagi autos ning närvitses, kui nad koju läksid ja ei rääkinud enam mitte midagi. Järgmise päeva hommikul ütles ta L., et lähme siis randa ja L. ütles talle, et ei tule temaga mitte kuhugi enam ja L. läks hoopis ema juurde. Tund aega hiljem läks ta L. järele ja siis seal läks ütlemine teravamaks ning ta läks sealt koju ära. L. tuli ka pärast koju ja siis põhimõtteliselt kaks nädalat pilt oli, aga häält ei olnud. Peale seda korraldas L. L. nende ühises kodus isade koosoleku, millest tema alguses ei teadnud midagi. L. L. valetas oma isale, et tema on L. löönud. Korteris selgus, et 4 mitte midagi sellist ei ole olnud ning tund aega hiljem, kui isad seal olid, pani L. L. kodust minema. Peale seda suhtles ta L. Messengeris. Peale seda tuli talle koheselt L. advokaadi poolt korterist välja tõstmise nõue, mis on eraldi teema. Ilma sõnagi lausumata hakkas L. teda oma kodust välja tõstma. Mingi hetk nad nagu said enam-vähem suheldud ja räägitud ning L. tuli septembris või novembris ka koju, oli öösel kodus, kui tema oli Rootsis tööl. Koju tulles L. ootas teda ning kirjutas, et armastab teda. Ta ei saa aru, miks L. väidab, et need suhted nii pingelised olid. Siis pidasid nad
  7. aastal koos jõule. Kõik oli korras. Lapsed said kingitused. L. L.a teades, siis tõenäoliselt ei sobinud L. M. kingitused. M. sai ühe kingituse vähem. Peale seda ütles L., et peab minema ema juurde appi salatit tegema ja rohkem ta koju ei tulnud. See oli siis
  8. aasta jõuluõhtul. Tema eeldas, et lapsel on nii ema kui isa ja tal on samasugused õigused nagu lapse emal. Aga L. see ei sobinud mitte mingi valemiga. Siis juba pöördus L. lastekaitsesse, et saada endale paremat positsiooni, väites, et ta on vägivaldne. Lastekaitses tehti mingisugune kokkulepe. Peale 07.03.2020 toimunud sündmust sai ta 20.03.2020 esmase õiguskaitse kohtu poolt üldse, et lapsega suhelda. Enne seda siis praktiliselt seda ei võimaldatud. Kuna ta soovis lapsega normaalselt suhelda, siis ta hakkas L. L.le kirjutama. Ta soovis teada, mis toimub, sest kui jõuluõhtul minnakse ära ja ühtegi sõna ei tule. Ta ei mäleta, kui pikalt ta L. kirjutas, aga see ongi see, et üks manipuleerib ja teine pool lähebki emotsionaalselt juba nii kaugele, et ei olegi midagi teha. L. on teda niivõrd palju provotseerinud, et sealt ei saagi enam midagi normaalset tulla. Esimene poolteist aastat ei solvanud ta mitte midagi. Ta lihtsalt püüdis, et kõik korteri ja lapse asjad saaksid rahumeelselt aetud. Läks uue mehe juurde minema, mingu, tema kedagi kinni ei hoia. Aga kui hakata lapsega manipuleerima, siis see on ikka tase. Sõnumeid oli tõenäoliselt palju sellepärast, et tema küsib L., L. loeb ja ei vasta. Siis ta kirjutab uuesti ja L. loeb. L. nagu meelega teeb seda, meelega ärritab teda. Ja siis ta kirjutab ja tulevad muud asjad juba. Lastekaitseametnik G. K. saatis neid perelepitusse. Ta oli sellega nõus, aga L. ei olnud sellega algul nõus, kuid pärast ikkagi nõustus. Nad mõlemad läksid sinna perelepitusse, kus siis põhimõtteliselt said võib-olla 15 minutit olla, kui L. tõusis püsti ja läks minema. Teist korda ei olnud L. üldse nõus perelepitusse tulema. Tänu sellele, et L. on võetud kõik manipuleerimise võimalused, on ka jäänud see kirjutamine ära. Praegu on tema ja L. majade vahe umbes 100 meetrit. Tema näeb lahendusena seda, et laps tuleb mängust välja jätta. Kui neil on omavahel probleemid, siis tuleb need sirgeks rääkida ja kõik need asjad oleks olemata. Praegu lapsega suhtlemise osas asjad sujuvad. Tal ei ole põhjust L. L. eraelu kontrollida ning ta ei tea, et ta oleks L. kunagi üldse jälitanud. Ta ei tea, kust kohast L. võtab neid asju. Ta ei ole märganud, et L. L. teda kardaks ning L. on seda talle ka Messengeris kirjutanud, et miks teda kartma peab. Kusjuures ta kuulis seda ka Xxxx, et L. L. kardab teda ja kui ta küsis L. käest, et kuidas sa saad lapsele järele tulla, kui sa mind kardad, siis L. kirjutas ilusti vastu, et miks peaksin. Ja L. L.l ei ole põhjust teda karta. Kõik menetluses esitatud Messengeri vestlused on toimunud, ta ei vaidle vastu ja tal ei ole midagi varjata. L. L. poolseks manipuleerimiseks peab ta seda, kui viimane ei anna last, ei vasta lapsega seoses, kui on isa aeg lapsega olla, siis järsku on laps haige, videokõnesid ei saa teha, lastekaitseametnikule ei vastata. Tal on tehtud märkmed, kui palju ta on last saanud ja kui palju on keeldutud, kui palju on mitte vastatud. Ta leiab, et see ei ole normaalne, kuidas ta oma endisele elukaaslasele öelnud on, aga teda lihtsalt on nii kaugele viidud. L. on talle kirjutanud lambi koha pealt, et kui talle midagi ei sobi, siis paneb, et ära kirjuta rohkem. Ta ise on ka L. L.le kirjutanud, et kui ei oska suhelda, siis ära kirjuta mulle, kui sa ainult manipuleerid. Sellist füüsilist vägivalda ei ole olnud, mis kellelegi tervise kahjustuse tõi. Põrandal püksivärvlist tõmbamine oli niimoodi, et L. L. lükkas teda selili ja selle peale võttis ta püksivärvlist kinni ja tõmbas L. ja see oligi kõik. Ka prokuröri abi Elle Karm ütles, et siin ei ole nagu kedagi süüdistada. Ketiga kaelast tõmbamise kohta tegi L. L. avalduse, aga politsei 5 ei võtnud seda menetlusse. L. oli see, kes ei soovinud ketti tagastada ja hakkas väänama ja kiskuma. 12.12.2019 politseisse esitatud avalduse kohta selgitab, et teda pandi fakti ette, kas L. ja laps või tema ema ja õde, L. otsis probleeme ühesõnaga. Tema ütles, et ei saa panna valiku ette, mille peale L. kukkus asju kilekottidesse pakkima, et läheb minema. Tema üritas seda olukorda telefoniga salvestada, et kui L. maha rahuneb ja näeks ise ka, kui nõmedalt ta reaalselt käitub, aga selle peale L. lõi tal telefoni käest ära. Tema püüdis ennast kaitsta ja tal läks käsi vist vastu L. L. kaela või midagi sellist ja selle kohta tegi L. L. avalduse ja sellega tegeles uurija L. H., et tema siis kasutas järjekordselt vägivalda L. L. vastu. Ta ei eita, et need juhtumid on olnud, aga see on olnud vastastikune ja samas ei ole mitte keegi haiget saanud. Süüdistus on talle esitatud kuni
  9. aasta jaanuarini ning pärast seda tal ei ole olnud põhjust selliste sõnumite saatmist jätkata, sest lapsega ei manipuleerita. L. on üritanud, aga tal ei ole see läbi läinud ja reaalselt ei ole mitte midagi sellist solvavat olnud, mis varem toimus. Kogu point ongi olnud laps, mis on sinnani teda viinud. Ta on lapsele väga hea isa. L. L.l ei ole esimene kord lastega manipuleerida. Esimese lapse isaga L. L. manipuleeris täpselt samamoodi, siis ta nägi seda kõike pealt. Kindlasti ei ole ta oma emotsioone talitsenud, et oleks saanud natukene teisiti, kuidagi tsiviliseeritumalt, aga kui ikkagi emotsioonid üleval ja see on nii pikalt kestnud, et kahjuks on nii läinud. Kannatanu L. L. kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Janar Sillandi on tema endine elukaaslane ja lapse isa, kellega ta sai tuttavaks
  10. aastal. Kui xxxx. aastal sündis nende ühine poeg R., elasid nad veel eraldi ning pärast ühise elamise soetamist
  11. aastal hakkasid nad koos elama. Suhted olid Janariga halvad juba tegelikult enne kokku kolimist. Algul, kui nad hakkasid koos elama, oli kõik hästi, aga siis hakkasidki tulema igasugused löömised ja tõukamised. Ta lootis, et asi muutub, sest Janar rääkis, et käis psühholoogide juures ja sai ravi. Mingi aeg oli kõik hästi, siis hakkas jälle pihta. Oli nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Halvasti ütlemised, mõnitamised ja solvamised olid juba enne poja sündi. Janar Sillandi ütles talle „paks lehm“, ja vaata milline kõht sul on, et sinuga ei julge randa minna ega kuhugi, kole lehm, mädanevad hambad. Ta arvab, et Janar Sillandi on natukene vaimselt ebastabiilne, sest käitus kõigiga vaimselt halvasti, sealhulgas oma ema ja õega. Tal oli Janariga konflikt ja Janari õde hakkas siis teda kaitsma, misjärel Janar läks ja tõukas ka oma õde. Kooselu lõppes neil
  12. aastal jõulude aeg, kui ta võttis oma asjad ja läks ema juurde elama. Määravaks sai see, et tema tütar kolis lõpuks vanaema juurde. Tütar nägi pealt nii mõndagi vägivalda. Tütar kartis ja läks ära. Lõpuks käis tal lihtsalt plõks, et ta peab laste pärast midagi muutma. Ka paar sõbrannat toetasid teda ja ütlesid talle, et ta peab ära minema. Ta läks Janar Sillandi juurest ära ema juurde ning Janar jäi sinna korterisse elama. Pärast välja kolimist ei läinud elu rahulikuks. Kohe pärast kooselu lõppu hakkas nii helistamine kui ka sõnumite saatmine. Sõnumid olid solvavad ja alandavad – litsid, libud, hoorad ja mis iganes naised, aga vahepeal oli ka lapsega seonduvat viisakat suhtlust mõned laused. Ta arvab, et Janar saatis sõnumeid, kuna see käis Janari ego pihta, et teda jäeti maha ja tema juurest mindi ära. Ta kirjutas Janarile mitu korda, et ei soovi, et Janar talle kirjutaks. Seda ütles ta Janarile ka suuliselt korduvalt. Janar Sillandi hakkas ahistama, kirjutama, jälitama, mida iganes kõike. Janar kirjutas talle hommikust õhtuni Messengeri, kirju võis olla sadu lehekülgi, kus ta järjepidevalt kirjutas, alandas, sõimas ja mõnitas. Kui ta Janarile ei vastanud telefonis, et on tööl ja teeb tööd, siis tuli sealt 200 lehekülge, et miks ta ei vasta. Lõpuks võttis ta telefonil hääle maha, sest ei saanud tööd rahulikult teha, kui telefon kogu aeg häält tegi. Ta arvab, et Janar Sillandi jälitas teda, sest Janar teadis täpselt, mis kell ta läheb, kuhu läheb ja kellega läheb ja mis kell koju tuleb. Janaril oli absoluutselt kõik teada. Kohe kui sõnumid ja asjad pihta hakkasid, tekkisid tal ärevushood ning ta hakkas käima psühholoogi juures. Kõned blokeeris ta kohe ära, sest alguses hakkas Janar kõnedega pihta. Kui ta blokeeris Janari 6 Messengeris ära, siis kirjutas Janar talle e-kirja teel. Kuna kohtumäärusesse jäi, et lapsega peab vajadusel võimaldama teha videokõnet, siis võttis ta Messengerist blokeeringu maha. Suhte lõppedes
  13. aastal tegi ta politseisse lähisuhtevägivalla avalduse, kuid kriminaalmenetlust ei alustatud, sest tõendid puudusid. Mingi aeg läks mööda ja kui need sõnumid, pommitamised ja ahistamine viskasid lõpuks kopa ette, siis tegi ta avalduse, sest kaua inimene kannatab. Tegelikult oli vestlusi palju rohkem ja tal olid need vestlused alles, kuid politseis võeti ette teatud ajavahemik, sest materjali oli lihtsalt nii palju. Pärast politseisse pöördumist jätkas Janar Sillandi sõnumite saatmist, neid jäi küll vähemaks, kuid siis hakkas jälle pihta, nüüd on jälle vaiksem. Enne jõule blokeeris ta Janari jälle Messengeris ära, sest sealt hakkas tulema mingit asja, kuid praegu ei ole ta blokeeritud. Ta on näidanud lasteheaoluspetsialistile G. K.le Janari sõnumeid, kuid G. K. otseselt ei lugenud neid, vaid nägi ja kuulis, kuidas ta telefon lihtsalt kogu aeg plönnis. Siis jäi G. K. ka vaatama ja imestas, et nagu päriselt selle aja jooksul tuli sealt ma ei tea 200 plönni. Janari sõnumeid, mitte küll kõiki, on näinud veel ema ja tema üks sõbranna E. A., keda ta väga usaldas. Ta ise arvab, et lapsega seonduvalt on suhtluskord enam-vähem võrdne ja ta on Janarile ka vastu tulnud lapse andmisega. Kui laps kooli läheb, peaks tulema uus suhtluskord. Janar jälitas teda 07.03.2020 ning tekitas talle väga suure hirmu tee peal autoga sõites. Janar röökis, peksis rusikaga juhipoolset klaasi, karjus tee ääres, olenemata sellest, et tema väike laps oli auto peal, kes seda kuulis ja nägi. Janar tahtis last ja süüdistas teda valetamises, kuid asi ei käinud nii, et tema hommikul kirjutab, et võtab täna lapse. Päris nii ei saa suhtluskord toimida, sest tal on ka omad plaanid võib-olla tehtud. Ta ei saa olla olemas iga minut tema sõnumite jaoks, et nüüd kohe tuleb ja võtab. Ta läks emaga linna lapsele jalanõusid ostma. Ema jäi Põhjakeskuse juurde, tema hakkas kodu poole sõitma, et panna laps lõunaune ajaks magama. Talle sõitis autoga vastu Janar Sillandi ja kui ta peeglist vaatas, oli sekund, kui Janar Sillandi pööras auto ringi ja tuli talle järele. Ta sõitis Piira tanklast mööda ja siis Janar sõitis temast mööda. Janar pani suunatule, et ta seisma jääks ja hakkas nagu aeglaselt tema ees sõitma. Tema pani suuna sisse, et hakata Janarist mööda minema, kuid Janar hakkas kiirendama ja buss tuli vastu. Mingil hetkel sai ta tee äärde ja Janar tuli välja, karjus, räuskas, peksis rusikaga juhipoolset klaasi. Lõpuks tegi ta hirmust uksed lahti, tagantjärgi mõtleb, et Janar olekski võinud selle klaasi puruks lüüa, et oleks mingigi tõend olnud, aga tal oli hirm lapse pärast, kes oli ka autos. Siis ta helistaski emale, kes tuli sõbrannaga kohale. Kui politsei kohale jõudis oli Janar väga rahulik, väga vaikne ja Janari arvates oli kõik hästi. Peale seda juhtumit oli tal hirm, ta kartis reaalselt, ei julgenud peale seda autoga üksinda sõita päris pikka aega, ema oli kogu aeg kaasas või sõbranna, kes iganes. Peale seda juhtumit hakkas ta sõnumeid tõsisemalt võtma. Sõnumid ei olnud ainult lapsesse puutuvad, pigem oli tema alandamine ja hirmutamine, et läbi lapse temani jõuda. Pärast Janar Sillandiga suhte lõppemist tekkis tal
  14. aastal uus elukaaslane ja siis tuli elukaaslase kohta ka alandavaid ja solvavaid sõnumeid. Uuel elukaaslasel on Janariga mingi kirjavahetus olnud ning ka füüsilisi kontakte mujal. Teda ennast on kogu see olukord mõjutanud, sest tal olid ärevushood, ta ei maganud, käis psühholoogi juures, tarvitas apteegi käsimüügis olevaid rahusteid uinumiseks ning tal oli mingi hirm alateadvuses kogu aeg. Kuna tütar nägi nii mõndagi pealt, siis oli ka tütre psüühika tänu sellele olukorrale väga sassis. Ta käis ka tütrega psühholoogide juures ja tänasel päeval käib tütrega psühhiaatrite juures. Tüdrukul on hirm tema pärast. Enne Janar Sillandiga kooselu ei olnud tütrel mitte midagi viga. Kui ikka väike laps näeb pealt kuidas tema ema mööda korteri põrandat veetakse, karjutakse, röögitakse ja lapsel palutakse, et helista vanaisale ja ta isegi ei suuda telefoni võtta, lihtsalt nutab ja väriseb, siis see peab ju kuidagi last mõjutama. Oli ka juhus, kus Janaril oli vaja minna öösel sõitma, aga tütar oli ka nendega ning Janar ütles, et pane see vänts autosse padja ja tekiga, tal on vaja minna. Ta tegigi seda, sest tal oli hirm, et mis siis saab, kui ta seda ei tee. Tütar kuulis ka, kuidas tema telefonis Messengeri sõnumid tulid. 7 Mingeid konflikte tal Janar Sillandiga peale kriminaalmenetluse alustamist olnud ei ole. Janar Sillandi küll kutsus
  15. aasta suvel Xxxx aiamaale tema tütrele politsei ja süüdistas, et tema tütar on alkoholijoobes, kuid tegelikult ei olnud. Lapsed olid kained ja ei teinud midagi valesti, ainult Janar oli alkoholi tarbinud. Janar ütles aiamaal tütrele, et sa oled samasugune lits nagu su ema, istud siin kahe poisiga, umbes, et mida te siin teete. Hiljem tegi Janar avalduse tema ja tema elukaaslase vastu, et nemad ründasid aiamaal Janarit, kuid mitte midagi sellist ei olnud ja seda ei hakatud menetlema. Omavahelist kontakti tal Janariga eriti ei ole. Üks viib lapse lasteaeda ja teine võtab lapse lasteaiast. Viimased ebameeldivad sõnumid tulid Janarilt enne
  16. aasta jõule, kui Janar oli reisil ja tegi lapsega videokõne ning peale seda tulid sõnumid. Tunnistaja G. K. kinnitas kohtuistungil, et kokkupuude süüdistatava ja kannatanuga on tal olnud ainult tööalaselt. Esimene kokkupuude nendega võis olla aastal 2019 või
  17. Mõlemad lapsevanemad on tema poole pöördunud R. seonduvates hooldusõiguse küsimustes. Vanemate vahel oli väga-väga suur konflikt, mistõttu tal oli väga keeruline üldse mõlema vanemaga korraga suhelda. Kokkuleppeid oli väga keeruline saavutada ja lihtsam oli korraldada kohtumisi ükshaaval. Üks suhtluskord sai tema juures paika pandud ja ühte suhtluskorda täiendati Rakvere Linnavalitsuses, kuhu olid juba esindajad ja Rakvere Linnavalitsuse lastekaitsespetsialist kaasatud. Siis oli juba kohtus kohtumäärusega paika pandud suhtluskord. Kirjavahetus suhtluskorra mittetoimimise osas oli mõlema lapsevanemaga. Last ei antud ikkagi üle mõlema vanema poolt. Näiteks lapse isa pidi võtma lapse lasteaiast, aga isa töö oli liikuv ja graafikujärgne, mistõttu tekkisid segadused. Viimane kiri, mida ta vaatas, oli L. L. poolt augustis kirjutatud kiri, siis ei saanud L. L. last isalt kätte, kuid lõpuks ikkagi saavutati mingi kokkulepe. Kohtus kinnitatud kompromiss toimis alguses. Janar Sillandi soov on olnud kogu aeg 50/50 printsiip, kuid kohtus päris 50/50 printsiipi vist ei kinnitatud. Seal võis olla, et isa sai küll olla lapsega pika perioodi, kuid ema võis lapsega veidi rohkem olla, aga üsna võrdselt sai kokku lepitud. Kui ta sai
  18. aastal aru, et suhtluskord ikkagi ei toimi nii nagu oli kokku lepitud, siis ta pakkus vanematele välja, et äkki pöörduks taas perelepitaja poole. Ta on ühe korra neid sinna suunanud, kuid protsess toimima ei hakanud. Janar Sillandi ütles, et tema on nõus, aga L. L. ütles, et tema ei ole selle lepitusega nõus. Üldiselt on ta vanematelt kirjadele vastused saanud või saanud vastused telefoni teel. Ta on oma töös alati, mitte ainult personaalselt selle loo puhul, soovitanud vanematel konfliktide korral esiteks suhelda kirja teel. Ta ei mäleta, kas ta on öelnud, et suhelge ainult e-kirja või Messengeri teel, kuid peamine jutt oli, et kirjavahetus oleks taasesitatavas vormis. Mõlema lapsevanema puhul on ka räägitud, et ainult lapsesse puutuvalt, et võimalusel vältida selliseid emotsionaalseid vestluseid või sõnumite saatmisi. Seda ta on kirjavahetuses näinud, et ikkagi on tekkinud olukordi, kus alati ei ole suheldud lapsesse puutuvatel teemadel. Sellest oli juttu, kui ta käis Xxxx tänaval kodukülastusel, kui suheldi Messengeri vahendusel sõnumeid saates. L. L. ei vastanud kohe J. Sillandi sõnumitele ning J. Sillandilt tuli selline emotsionaalne voog sõnumeid. L. L. ütles talle, et väga keeruline on sellele vastu panna, kui lihtsalt neid tuleb ja tuleb. Sõnumeid tuli voona palju, kas kümneid või sadu. Sõnumite sisu ta ise ei vaadanud, aga L. L. näitas telefonis, et nii palju on neid tulnud ja ütles talle, et need sõnumid ei olnud viisakad. Võib-olla selle voo sees oli ainult üks lapsega seonduv küsimus. Tol kodukülastuse päeval oli L. juttu ka sellest, et kas on võimalik blokeerida need sõnumid. Äkki oli nii, et L. L. ütles, et ta ajutiselt blokeerib, aga ei saa seda järjepidevalt teha, sest suhtlemine peab käima. Aga telefonivestlust ja sellist suhtlust ei ole nende vahel olnud. Peamine, mida tema teab, et sõnumite saatmine on nende vahel olnud ainult Messengeri vahendusel. Tema ise on nendega suhelnud e-kirja teel. Ta püüdis täna postkastis üle vaadata kirju ja luges paari kuvatõmmist, mis talle saadeti. Ta ei saa öelda, et need oleksid olnud ebaviisakad, ta on ikka väga hullemaid näinud, aga saab öelda, et need ei olnud väga teemasse, et võiks jätta saatmata need võib-olla. 8 Pigem olid need süüdistavad. Olid küll lapsega seonduvad, aga näiteks süüdistati, et laps on jäänud ühe vanema juures haigeks, et kuidas see niimoodi on võimalik. On ju selge, et lapsed jäävad haigeks ja see ei ole kindlasti teise lapsevanema süü. Arvab, et ta on J. Sillandile öelnud, et lapsesse puutuvad sõnumid võiksid olla, et sõnumeid tuleb palju ja võiks pidurdada saatmist. Seda, kas L. L. kartis J. Sillandit, on väga raske temal hinnata. Ta arvab pigem, et ilmselt oli see L. L. jaoks häiriv, sest kui saad päevas sõnumeid ikka korduvalt ja korduvalt, et see lihtne kindlasti ei olnud. Ta on jätkuvalt seda meelt, et mõlema vanema puhul on vajalik perelepitus, sest tegelikkuses ei ole vanemad saanud rääkida omavahel läbi, mis puudutab lapse kasvatamist, nende põhimõtteid, väärtushinnanguid ja kuidas last kasvatatakse. Ta ei räägi siin paarisuhtest, sest see on käidud tee, aga lapsevanematena nad seda ei ole teinud. Ka perelepitaja ütles pärast esimest kohtumist, et vanemate vaheline konflikt on nii suur, mistõttu ei ole võimalik seda kokkulepet sõlmida. Perelepitaja soovitas mõlemal vanemal ka psühholoogi juurde pöörduda, sest nägi, et kas siis oli see seotud lahkuminekuga või omavaheliste suhetega, kuid emotsionaalne tase oli nii kõrge, et võib-olla oli neil vaja kummalgi individuaalselt endaga tegeleda. Kui tema on eraldi suhelnud mõlema lapsevanemaga, siis ta näeb, et nad hoolivad, armastavad last ja tahavad oma lapsele parimat. Tunnistaja E. L. kinnitas kohtuistungil, et L. L. on tema tütar ja Janar Sillandi oli L. elukaaslane ja on L. lapse isa. R. sündis xxxx. aastal ja kuskil paar-kolm aastat enne R. sündi hakkasid L. ja Janar käima. Koos hakkasid nad elama
  19. aastal, kui R. oli juba sündinud ja umbes aastane, nii kaua oli L. lapsega tema juures. Talle kõrvaltvaatajana tundus algusest peale, et tema tütre ja Janari suhted ei olnud head, et asi ei ole nii nagu peab. Ta märkas, et L. on kinniseks ja kartlikuks muutunud, ei rääkinud talle enam midagi. L. L. tütar M. ütles ka, et emme jälle nuttis autos ja onu Janar riidles temaga. M. on nüüd xxxx-aastane ja R. on xxxxaastane. Ühel korral tuli L. ja oli endale paksult puudrit peale määrinud. Seda oli olnud enne ka, aga eelnevalt ta ei küsinud, kuid seekord ta küsis L., et miks sa seda puudrit nii palju endale peale paned, kuid L. ei öelnud midagi. Ta ütles L., et miks sa varjad ja salgad, et ta ju näeb, et selle all on sinikas silmas. L. ei tahtnud alguses rääkida, aga siis pärast rääkis ja nuttis, et sõitsid autoga, R. oli taga lapsetoolis ja L. oli roolis ning Janar oli sõidu ajal käega löönud. L. ja Janar olid vaielnud tema ütlemise pärast, kui ta palus Janaril auto garaaži eest ära ajada. Janar ütles, et lähme minema ja siis tee peal sõidu ajal see juhtus, Janar oli karjunud ja löönud. Ta ütles L., et peaks minema politseisse avaldust tegema, aga L. ei läinud. Ta arvab, et L. ei julgenud politseisse avaldust teha, sest L. elas veel tema teada Janariga koos ja eks naised niimoodi kannatavad ja usuvadki, et kõik muutub. L. endised noorpõlve sõbrad rääkisid L., et lõpeta see suhe ära, et sellest ei tule midagi. L. ja Janari kooselu lõppes, sest olidki need tülid ja lõpuks ikkagi L. julges hakata vastu ka ja kolis pojaga ära tema juurde. Kõigepealt tuli tema juurde L. tütar M., kes ütles, et ei saa ja ei taha seal olla. M. rääkis talle ka nendest tülidest. Lapsel on praegu sellest ajast peale nendest ärevuse hetkedest ja elamustest xxxx. Peale seda, kui L. Janari juurest ära kolis, hakkasid mingid jälitamised ja kirjad tulema. Alguses L. näitas neid kirju, mille peale ta lõpuks ütles, et ei taha neid enam näha, kuna need olid nii ropu sisuga. See oli tema jaoks nii alandav, et tema lapse kohta niisuguseid alandusi kirjutatakse. Kirjad tulid L. telefoni, sest L. elas kodus ja telefon kogu aeg piiksus. Seal oligi igasugust laimavat ja mõnitavat teksti. Hiljem oli ka selle uue elukaaslase T. kohta seal igasugu totrusi. L. oli juba aasta tema juures elanud, kui uus elukaaslane T. L. ellu tekkis. Janari sõnumid tegid L. närviliseks ja ärevaks ja L. ju kartis alguses, sest ei julgenud autogagi sõita, alati ütles, et tule kaasa, et ei julge sõita, äkki kuskilt Janar tuleb ette või midagi. See oli vist üle kahe aasta tagasi. Ta läks hommiku poole L. Põhjakeskusesse R. jalanõusid ostma. L. pidi peale seda koju minema poega magama panema ja peale lõunaund pidi minema pojaga Muuka sõbranna juurde. Tema ise pidi oma sõbrannaga kokku saama Põhjakeskuses. Käidigi Põhjakeskuses ära ja L. hakkas koju sõitma, tema sai 9 sõbrannaga kokku. L. sõitis koju, et poissi magama viia, kuid Janar oli L. tee peal vastu tulnud, talle järele sõitnud ning ette sõitnud, peatanud L. kinni ja ei lasknud tal sõita. Tema on saanud aru, et Janar tahtis last endale sellel päeval ja arvas, et L. valetas, et pidi sõbranna juurde minema. Tegelikult L. ei valetanud, ta pidi sõbranna juurde poisiga minema, aga õhtu poole. Möödus võib-olla 10 minutit, kui L. helistas, nuttis telefonis ja ütles, et ei saa koju sõita ja palus kohale tulla. L. ütles, et Janar ei lase tal edasi sõita, taob küljeklaasi ja käsib auto ukse lahti teha. L. ütles, et kardab. Kui ta sõbrannaga kohale jõudis, siis Janar karjus seal ning L. tuli autost välja. Janar karjus, vehkis kätega, ropendas ja hakkas telefoniga neid filmima. Nad palusid sõbrannaga mitu korda, et Janar lõpetaks filmimise. Ta ütles Janarile, et ära räuska, ära karju, R. on ju auto peal ja tagauks lahti. Ta palus Janaril ikkagi lasta L. koju sõita, et L. viiks poisi magama, kuna poisil hakkab uneaeg, kuid Janar ei lasknud, seisis seal ees. Tal ei jäänudki muud üle, kui kutsus politsei. Kui politsei kohale jõudis, muutus Janar Sillandi väga leebeks ja rääkis väga ilusti. Ta küsis Janarilt, et miks sa nüüd ei karju, enne ju sõimasid ja karjusid. Janar ütles, et enne sõitsid autod mööda, mistõttu teda ei kuuldud ja ta pidigi karjuma. Pärast seda juhtumit ütles L., et ei julgegi minna kuhugi. L. oli kodus närviline. Tema ei tea, kui kaua sõnumite saatmine kestis. Nii kaua kui L. tema juures elas, tulid need sõnumid Janarilt kindlasti. Teab, et pool aastat tagasi tulid veel sõnumid. Tunnistaja R. T. kinnitas kohtuistungil, et kannatanut teab juhtumiga seoses ning süüdistatavat teab, kuna viimase nimi käis tööalaselt politseis laualt läbi. Ta töötas politseis ning see sündmus võis toimuda 07.03.
  20. Ta oli sellel päeval patrullis koos avariipolitseiniku A. S.. Väljakutse said nad põhjusel, et kuskil Xxxx poole teel, maantee ääres oli kas elukaaslaste või ekselukaaslaste vaheline lapse jagamise konflikt või midagi säärast. Kohapeale jõudes olid kaks sõidukit tee ääres, laps istus ühes neist. Tema suhtles vist meesterahvaga ja paariline suhtles naisterahvaga. Räägiti, et üks vanem ei anna teisele last või siis meesterahvas soovis last näha või enda kätte saada. Mingit kisa ja karjumist ta ei mäletanud, kuid rahumeelne sõnavahetus võis olla. Kuna J. Sillandil ja L. L.l oli lapse pärast kaudses mõttes ikkagi mingi sõnaline verbaalne konflikt olnud, siis oligi alus täita lähisuhtevägivalla infoleht. Peale mõlema osapoole kuulamist saigi lähisuhtevägivalla infolehele kirja, et psüühiline vägivald on toimunud Janar Sillandi poolt. Väljakutse lõppes selliselt, et osapooled läksid laiali, kedagi kaasa ei võetud. Kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati omavad kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust: - Politsei- ja Piirivalveameti 14.12.2021 nõudekiri nr 3.2-1/21193-1 Vinni Vallavalitsusele (tõendid, tl 1-2), millest nähtub, et seoses käesoleva kriminaalasjaga paluti Vinni Vallavalitsusel väljastada iseloomustus perekond Sillandi ja L. kohta (R. S., L. L., Janar Sillandi). - Vinni Vallavalitsuse 15.12.2021 vastus nõudekirjale nr 8-4/145-1 (tõendid, tl 3-5), milles kirjeldatakse Janar Sillandi ja L. L. omavahelisi suhteid pärast kooselu lõppemist ning ühise lapse R. S.ga seotud vaidlusi. L. L. lõpetas kooselu Janar Sillandiga ning lahkus paari ühisest elukohast koos lapsega. Pärast kooselu lõppemist on L. L. ja Janar Sillandi vahelised suhted äärmiselt konfliktsed, esinenud on vägivalda naise suhtes. Janar Sillandi on võtnud regulaarselt ja korduvalt ühendust erinevate kanalite kaudu L. L., sisu on sageli naise suunas alandav ja solvav. Samas on Janar Sillandiga vesteldud asjaolust, kus ta ei suhtleks L. L. lapse välistes teemades. L. L. on öelnud, et seesugune suhtlemine mehe poolt on äärmiselt väsitav ja kurnav ning tema soov on edasi liikuda oma eluga ning tagada võimalusel rahulik suhtlemine lapse isaga vaid last puudutavates teemades. - 29.05.2020 kompromiss tsiviilasjas nr xxxx (tõendid, tl 6-7), millest nähtub, et L. L. ja Janar Sillandi sõlmisid ühise lapse R. S. suhtluskorra osas kompromissi. 10 - Rakvere Linnavalitsuse juhtumivõrgustiku koosoleku protokoll 04.02.2022 (tõendid, tl 810), milles kirjeldatakse Janar Sillandi ja L. L. omavahelisi suhteid ja nende vahelisi lapse suhtluskorra muutmise kokkuleppeid. - Juhtumi väljatrükk MIS-andmebaasist (tõendid, tl 11) ja koopia lähisuhtevägivalla infolehest (tõendid, tl 12-13), millistest nähtuvalt 07.03.2020 Xxxx bussipeatuses teataja E. L. tütre sõiduki blokeeris tütre ekselukaaslane Janar Sillandi ja ei lase edasi sõita. Sõidukis on ka xxxx aastane laps. Pidev terror. Isik ropendab ja räuskab. Püüdis last kätte saada. Kohapeal viidi läbi vestlus ja osapooled rahunesid. Janar Sillandi kontrolliv ja terroriseeriv käitumine on pidev. Koostatud lähisuhtevägivalla infoleht. 11.03.2020 järelkontrolli käigus avaldab L. L., et endise elukaaslase ja ühise lapse isa Janari ahistav jälitamine ja sõnumid telefonile mõjuvad tervist laastavalt. Janar lapsest ei hooli, vaid kasutab last vahendina, et L. haiget teha. Janari sõnul on tal L.
  21. aasta juuli lõpust probleemid, kuna nad ei ela koos selgitamata talle põhjust. Janar on L. käimiste ja tegemiste suhtes ülemäära kontrolliv ning kui L. ei täida Janari käsku hakkab Janar L. sõnumitega ahistama. - Janar Sillandi poolt 15.02.2022 esitatud 19 faili CD-R plaadil (tõendid, tl 14), sh on tema ja L. L. vaheline Facebook Messengeri vestlus ajavahemiku 01.10.2021-31.12.2021 kohta ja videod 07.03.2020 sündmuse kohta. - L. L. poolt 22.11.2021 esitatud kuvatõmmised L. L. ja Janar Sillandi vahelisest suhtlusest Facebook Messengeris oktoobris ja novembris 2021 (tõendid, tl 15-32). - 25.11.2021 asitõendi vaatlusprotokoll (L. L. Facebook Messengeri suhtlus Janar Sillandiga) (tõendid, tl 33) koos Facebook Messengeri vestlustega CD-R plaadil oktoober - 25.11.2021 (tõendid, tl 34), millest nähtub L. L. ja Janar Sillandi vaheline kirjavahetus Facebook Messengeris perioodil 02.10.2021 – 25.11.
  22. - 17.02.2022 asitõendi vaatlusprotokoll (tõendid, tl 35-36) ning CD-R plaat (tõendid, tl 37), millel on Janar Sillandi poolt 15.02.2022 esitatud Facebook Messengeri vestlus L. L. ajavahemiku 01.10.2021-31.12.2021 kohta ja L. L. poolt 25.11.2022 esitatud Facebook Messengeri vestlus Janar Sillandiga ajavahemiku 01.10.2021-25.11.2021 kohta. - L. L. poolt menetleja e-postile saadetud kuvatõmmised Facebook Messengeri vestlustest Janar Sillandiga (tõendid, tl 38-77), millest nähtub L. L. ja Janari Sillandi vahel Facebook Messengeris toimunud vestluse aeg ja sisu kuni
  23. aasta jaanuarini. - 09.05.2022 lepitusmenetluse rakendamise määrus (tõendid, tl 78-80) ning lepituse käiku kirjeldav aruanne (tõendid, tl 81-82), millest nähtub, et Janar Sillandi ja L. L. vahel lepituskokkulepet ei sõlmitud. Vestlusest Janar Sillandi ja L. L. selgus, et osapooled ei ole valmis omavahel kokku saama ja taastava õiguse põhimõtetel olukorda lahendama. - Teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmises 23,2590,50230 (tõendid, tl 87-89), milles kirjeldatakse politseiandmebaasis MIS 24.06.2023 kell 02.51 registreeritud juhtumit 2101230063667 ja Politsei- ja Piirivalveametis 27.06.2023 registreeritud Janar Sillandi süüteoteadet ning otsustatakse, et kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 1 ja § 120 lg 1 tunnustel jäetakse alustamata, kuna puudub kriminaalmenetluse alus. Kohtuotsuse põhjendused Kohtu hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus selle üle, et süüdistuses tähendatud ajavahemikus 01.10.2021 – 08.12.2021 Janar Sillandi L. L. Facebook Messengeri kontole süüdistuses kirjeldatud sõnumeid saatis. Kannatanu L. L. ütlustega on tõendatud, et kohe pärast kooselu lõppu hakkas süüdistatava Janar Sillandi poolt nii helistamine kui ka sõnumite saatmine. Kõned blokeeris ta kohe ära, sest alguses hakkas Janar Sillandi kõnedega pihta. Sõnumid olid solvavad ja alandavad – litsid, libud, hoorad ja mis iganes naised, aga vahepeal oli ka lapsega seonduvat viisakat 11 suhtlust mingid laused. Sõnumeid võis olla sadu lehekülgi, kus ta järjepidevalt kirjutas, alandas, sõimas ja mõnitas. Kui ta Janarile ei vastanud telefonis, et on tööl ja teeb tööd, siis tuli sealt 200 lehekülge, et miks ta ei vasta. Ta arvab, et Janar saatis sõnumeid, kuna see käis Janari ego pihta, et teda jäeti maha ja tema juurest mindi ära. Ta kirjutas Janarile mitu korda, et ei soovi, et Janar talle kirjutaks. Seda ütles ta Janarile ka suuliselt korduvalt. Kui ta blokeeris Janari Facebook Messengeris ära, siis kirjutas Janar talle meili peale. Kuna kohtumäärusesse jäi, et lapsega peab vajadusel võimaldama teha videokõnet, siis võttis ta Facebook Messengerist blokeeringu maha (tl 62-66). Süüdistatav Janar Sillandi võttis omaks, et kõik süüdistuses kirjeldatud Facebook Messengeri vestlused on toimunud. Ta hakkas L. L.le kirjutama, kuna soovis lapsega normaalselt suhelda. Sõnumeid oli palju sellepärast, et tema küsis L. ja L. luges, kuid L. ei vastanud ja siis ta kirjutas uuesti L. ja tulid muud asjad juba. Lisas, et L. L. on teda niivõrd palju provotseerinud, et sealt ei saagi enam midagi normaalset tulla. Tunnistas, et kindlasti ei ole ta oma emotsioone talitsenud ja oleks saanud natukene teisiti kuidagi tsiviliseeritumalt, aga kui ikkagi emotsioonid üleval ja see on nii pikalt kestnud, siis kahjuks on nii läinud (tl 71-75). Tunnistaja E. L. ütlustega on tõendatud, et peale seda kui L. L. Janar Sillandi juurest ära kolis, hakkasid kirjad tulema. Alguses L. L. näitas neid kirju, mille peale ta lõpuks ütles, et ei taha neid enam näha, kuna need olid nii ropu sisuga ja see oli tema jaoks nii alandav, et tema lapse kohta niisuguseid alandusi kirjutatakse. Kirjad tulid L. telefonisse. Teab sellepärast, et L. elas kodus ja telefon kogu aeg piiksus. Seal oligi igasugust laimavat ja mõnitavat teksti. Hiljem oli ka L. uue elukaaslase T. kohta seal igasugu totrusi (tl 49). Tunnistaja G. K. ütlustest nähtub, et kui ta käis Xxxx tänaval kodukülastusel, siis Janar Sillandi poolt L. L.le saadetud sõnumite sisu tema ise ei vaadanud, aga L. L. näitas talle telefonis, et neid oli nii palju tulnud. Peamine, mida tema teab, on see, et sõnumite saatmine on nende vahel olnud ainult Messengeri vahendusel (tl 60). Süüdistuses kirjeldatud sõnumite saatmisi süüdistatava poolt kannatanule ajavahemikus 01.10.2021-08.12.2021 kinnitab CD-R plaat, millel on Janar Sillandi poolt 15.02.2022 esitatud Facebook Messengeri vestlus L. L. ajavahemiku 01.10.2021-31.12.2021 kohta ja L. L. poolt 25.11.2022 esitatud CD-R plaat, millel on Facebook Messengeri vestlus Janar Sillandiga ajavahemiku 01.10.2021-25.11.2021 kohta. Kohus toob välja mõned Janar Sillandi poolt L. L.le saadetud sõnumid, millest nähtub neis toodud sõnakasutus L. L. aadressil: - 08.10.2021 „Debiil“, „Jobu“, „Haige eit oled“; - 10.10.2021 „Tra se lennuk võiks alla kukkuda või sinna tsurkade juurde jäädagi“, „Haige kodanik oled“, „Oled ju jobu“; - 11.10.2021 „Töölt oleks ka hea kui sind lahti lastaks“, „Mul ei ole vaja sinusuguse perelõhkujaga vaielda“, „Jobu“, „Sa L. ei kõlba mitte millekski muuks ja mitte midagi tarka su pea välja ei mõtle kui ainult kirjutada nn oma mehe fb lehele lollusi“, „Sest sa oled rumal“; - 14.10.2021 „Selgelt on aru saada ja näha milline sa oled. Ühe mehe nimel oled nõus kas või ema maha müüma“; - 16.10.2021 „Ma loodan sinu sõnadele tuginedes, et sul hakkab jube halb lennukis ja tekib tagasilennu foobia. Ja muidugi terve see nädal oled paigast ära. Kui sa nii lolli juttu poleks tootnud siis ma hetkel kohe üldse ei kirjutaks nii“, „Vaata, et bikiinid ikka kaasa võtad. Igasugused kunst tibi tilulilud oled külge saanud omale. Siis bikiinid on väga õige valik, et tibi olla lõpuni“; 12 - 25.10.2021 „Ajudeta inimene“, „Tõsine hälvik oled L.“, „Ime rohkem ta emmi, ehk siis põrutab miskit paika sul“; - 31.10.2021 „Sa mine ime tõnnikese noksi“, „Jobu“, „Kuidas sul selle suuseksiga nüüd lood on? Kas teed ikka oma kallikesele? Ja hakkas järsku meeldima? Või teed sind sunnitakse tegema“, „Kas tõnnile meeldivad meritähed? Vähemalt on koht kuhu lasta kui koju tuleb.“, „Xxxx linnuke oled, ei muud midagi.“, „Kahe persega Xxxx printsess“; - 07.11.2021 „Laps olgu hommi minu juures“, „Siis saad oma jalgu segamatult laiali ajada“, „Sa oskad oma jalgu ainult laiali ajada, muud sa teha ei oska. Ja seda 14 aastasest saati“; - 08.11.2021 “Ainult lambad mängivad sinuga kaasa. Mõtlevad inimesed on juba sinust eemaldunud ja naeravad su üle“, „Xxxx linnuke, meeste lõbustaja“, „Jooksik“, „Väärtuseta naine“, „Sa kõlbab ainult kaineks rooliks, söögi tegemiseks, koristamiseks ja panemiseks. Rohkem sa meeste silmis väärt ei ole“, „Ma käitun seni nii nõmedalt kuni sa hakkad aru saama kelle ajusid sa nussima hakkasid“, „On sul siis hea mees kes on magatanud ka sõbrannat“, „Madal“, „Sulle sobivad ju kõik“, „Pohhui keda pannud ja kas kirjutada oskab“, „Ha ha ha“, „Aju on kapsas ja pepu kõrvits“, „Kuhu iga Xxxx vend ligi saab esimese ilusa sõna peale“; - 11.11.2021 „Sinusugusele jooksikule, perelõhkujale, lastele haiget tegijale, lastega manipulleijale, valetajale on see õiglane ja paras palk üksi ja naerualuseks jääda“; - 16.11.2021 „Sa oled eriline lehtsaba“, „Vastik värdjas oled oma käitumisega“, „Hargita rohkem oma jalgu“, „Oli siis ka hea kepp kui kõrvalt panid“, „Jooksid minema, et T. rohkem raha“, „Haige perelõhkuja“, „Sina nikkusid ringi“, „Ja lõhkusid pere“, „Oi sa oled rott“, „Ja lehtsaba“; - 17.11.2021 „Ja kas vitt nii sügeles uue järgi. Lootuses, et saad rahamehe omale“, „Sa oled nii madal inimene L.“; - 20.11.2021 „Kas vitt nii sügeles“, „Lehtsabal läheb joomiseks täna jälle. Nv ju, elu kui lill alkohol ja mõnitav mees“; - 22.11.2021 „Sa oled lastel psühhika perse keeranud ja omast arust oled äge veel“, „Perelõhkuja“, „Xxxx lehtsaba“; - 24.11.2021 „Väärtusetu Xxxx lehtsaba oled“, „Ainul koha täide oled ja hea kotte tühjendada“; - 07.12.2021 „Mis puue sul on?“, „Täielik saast inimene oled oma olemuselt ja käitumiselt“; - 08.12.2021 „Saadan su vitu pildid laiali sellise iba peale, „Nime lisan juurde“, „Sinu debiilne iba“. Süüdistus Janar Sillandile algab sellega, et tema, ajavahemikus oktoober 2021 kuni jaanuar 2023 järjepidevalt otsis kontakti endise elukaaslase L. L., sekkudes selliselt tahtlikult naise tahte vastaselt tema eraellu eesmärgiga naist terroriseerida, hirmutada, alandada, halvustada, solvata ja mõnitada, mille tagajärjel tunneb L. L. hirmu ja ärevust, tal esinevad unehäired ning kannatanu igapäevaelu on oluliselt häiritud. L. L. on korduvalt nii suusõnaliselt kui ka kirjalikult väljendanud soovi, et Janar Sillandi ei sekkuks tema eraellu, jätaks teda ja tema pere rahule. Kannatanu soovist hoolimata Janar Sillandi igapäevaselt ja kuude kaupa on saatnud L. L. Facebook Messengeri kontole alandava, solvava ja mõnitava sisuga sõnumeid. Pärast konkretiseeritud ajavahemiku (s.o 01.10.202108.12.2021) väljatoomist märgitakse süüdistuses, et Janar Sillandi jätkas häirivate, solvavate, halvustavate ja mõnitavate sõnumite saatmist ka kriminaalasja menetluse ajal, saates L. L.le sõnumeid kuni
  24. aasta jaanuarini. 13 Riigikohus on

§ 268

lg-tele 1 ja 5 tuginedes korduvalt selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada (RKKKm nr 3-1-1-70-15, p 11.1) Kohus leiab, et pärast 08.12.2021 kuni

  1. aasta jaanuarini Janar Sillandi poolt L. L.le saadetud sõnumite osas esitatud süüdistus on koostatud puudulikult, kuna ei ole välja toodud nende sõnumite sisu. Samuti peaks olema süüdistuses välja toodud aeg, kui märgitakse kriminaalasja menetluse ajal. Süüdistatav peaks saama ennast kaitsta. Kohus peaks saama aga hinnata, kas tegemist on jätkuvalt häirivate, solvavate, halvustavate ja mõnitavate sõnumite saatmisega. Kohus ei saa hakata süüdistust selles osas ise meelevaldselt sisustama. Nimetatud asjaolude tuvastamisel väljuks kohus aga süüdistuse piiridest ning rikuks oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Eeltoodust tulenevalt puudub võimalus süüdistatavale ette heita kannatanule sõnumite saatmist pärast 08.12.2021 kuni
  2. aasta jaanuarini. Süüdistuse kohaselt kardab L. L. Janar Sillandit ka 07.03.2020 kella 13:40 paiku Xxxx toimunud intsidendi tõttu. Kohus leiab, et Janar Sillandile etteheidetav tegu, s.o 07.03.2020 episood, ei haaku kuidagi konkretiseeritud süüdistusega ajavahemiku 01.10.2021-08.12.2021 kohta, seda eelkõige seetõttu, et nende tegude vahet on ligemale 1 aasta ja 7 kuud. Lisaks sellele eeldab hirmutamine seda, et toimija paneb ohvri kartma mingit tulevikus toimuda võivat sündmust, mille aset leidmine või ära jäämine sõltub toimijast endast. Ehk sisuliselt oleks tegemist millegagi ähvardamisega, mida antud juhul öelda ei saa. Seega jääbki kohtul üle hinnata kas Janar Sillandi käitumist ajavahemikus 01.10.202108.12.2021 saab pidada ahistavaks jälitamiseks KarS § 1573 lg 1 tähenduses. KarS § 1573 lg 1 näeb ette vastutuse teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud süüteokoosseis. Ahistava jälitamise objektiivse koosseisu moodustavad alternatiivsed teod: 1) kontakti otsimine kannatanuga kas vahetult (näost näkku) või kommunikatsioonivahendite kaudu; 2) kannatanu (tema tegevuste) jälgimine kas vahetult, tehniliste vahendite või teiste isikute kasutamise läbi ja seda sõltumata sellest, kas seda tehakse varjatult või mitte; 3) muul viisil kannatanu eraellu sekkumine, milleks on mistahes tegu, millel on kannatanu privaatsfääri tungimise (eraelu puutumatuse rikkumise) iseloom. Seejuures on kõikide koosseisule vastavate tegude puhul nõutav nende toimepanemine kannatanu tahte vastaselt ning ühtlasi korduvalt või järjepidevalt. Süüteo koosseisule vastava teo eesmärk või tagajärg peab olema kannatanu hirmutamine või alandamine või muul viisil oluline häirimine. Oluline häirimine 14 tähendab ohvri eraelu puutumatuse rikkumist sellise intensiivsusega, millega kaasneb turvatunde märkimisväärne vähenemine või igapäevaelu toimetuste märkimisväärne raskendatus pikema perioodi vältel. Kuivõrd oluline häirimine on objektiivse koosseisu tunnus, tuleb selle tuvastamisel eelkõige lähtuda objektiivse kõrvalseisja seisukohast. Vaidlus puudub selles, et Janar Sillandi otsis ajavahemikus 01.10.2021-08.12.2021 kontakti kommunikatsioonivahendi kaudu endise elukaaslase L. L., s.o saatis kannatanu L. L. kontole suhtlusrakenduse Facebook Messengeri kaudu sõnumeid. Seejuures ei ole kahtlustki, et Janar Sillandi tegevus oli L. L. kontakti otsimisel järjepidev, sest ajavahemikus 01.10.202108.12.2021 kannatanu kontole saadetud sõnumeid ei olnud vähe. Samas on Tartu Ringkonnakohus oma 21.01.2021 otsuses nr 1-19-4802 p-des 69 ja 70 toonud välja, et eraellu sekkumisest ei saa rääkida siis, kui toimijal oli teise inimese mõjutamiseks mingi muu põhjus kui viimase isikust lähtuv. Nii näiteks ei ole tegemist naise eraellu sekkumisega siis, kui mehe suhtluse naisega tingib nende ühine laps. Oluline on aga see, et toimijat see muu põhjus tõepoolest ajendab – ja ta ei kasuta seda pelgalt kattevarjuna: nt mees üksnes viitab soovile kõneleda lapsest, ent tegelikult huvitab teda hoopiski naise isik või naisega suhtlemine kui selline. Niisamuti peakski suhtlemine piirduma vaid selle konkreetse teemaga – kui aga toimija puudutab suhtluse käigus sellesse konkreetsesse teemasse mittepuutuvalt ka oma suhtluspartneri isikut, tuleb kõneleda viimase eraellu sekkumisest. Ka tuleb silmas pidada, et kõne alla ei tule mitte igasugused eraellu sekkumised, vaid üksnes sellised, mis on kannatanu tahte vastased. Kannatanu L. L. ütluste kohaselt ei olnud Janar Sillandi sõnumid ainult lapsesse puutuvad, vaid läbi lapse jõudis Janar Sillandi temani, st suhtlus puudutas tema isikut ja eraelu, mille lahkamiseks ei olnud Janar Sillandil alust. Kannatanu sõnul väljendas ta korduvalt nii suusõnaliselt kui ka kirjalikult soovi, et Janar Sillandi ei kirjutaks talle (tl 62-64). Janar Sillandi seevastu leidis, et ta hakkas L. L.le kirjutama, kuna soovis peale L. L. välja kolimist oma lapsega normaalselt suhelda. Süüdistuses kirjeldatud sisuga sõnumeid saatis Janar Sillandi enda väitel põhjusel, et kannatanu manipuleeris lapsega (ei andnud last, ei vastanud lapsega seoses, videokõnesid ei saanud teha). Süüdistatav tunnistab, et see ei ole normaalne, kuidas ta oma endisele elukaaslasele öelnud on, aga teda lihtsalt on nii kaugele viidud (tl 7172). Janar Sillandi poolt Facebook Messengeris saadetud sõnumite hulk (vähemalt 81) ei saa tuua kaasa automaatselt KarS § 1573 lg 1 koosseisu täidetavust. Seda enam, et sõnumeid ei saatnud Janar Sillandi mitte alati L. L. tahte vastaselt. L. L. on Janar Sillandile saatnud Facebook Messengeris alljärgneva sisuga sõnumeid: 16.10.2021 - „Mis su probleem on? Kas mina kirjutan sulle jummala lambi kohapealt asju!“, „Audalt juba, saa üle ja ela oma elu“; 31.10.2021 - „ Issand mis asja sa toodad koguaeg“, „Sa oled haige ausalt, Jäta juba järgi ausalt“; 03.11.2021 - „Ma ei soovi sinuga enda eraelu lahata siin.kirjutasin lapse kohta ja kõik“; 16.11.2021 - „Tead jäta mind ja minu elu rahule“, „Ela oma elu“, „Ära kirjuta mulle enam, ainult lapse teemal“, „Kas see on ok kui sa koguaeg kirjutad“; 24.11.2021 - „Tead ma ei pea sulle siin aru andma ja nüüd ehk lõpetaks selle“, „Palun ära enam kirjuta mulle. Kui lapse teemal tahad suhelda siis niri meilile“, „Ja ainult lapse teemal“, „Palun lõpeta mulle kirjutamine“. Nende sõnumite põhjal, millest esimene on saadetud 16.10.2021, saab öelda, et L. L. ei soovinud enam, et Janar Sillandi temaga kuidagi tema isikut puudutavas osas suhtleks. Kannatanu küll kinnitas kohtule ütlusi andes, et kirjutas Janar Sillandile mitu korda, et Janar Sillandi talle enam ei kirjutaks ning seda ütles ta ka Janar Sillandile korduvalt suuliselt, kuid kohus ei saa nende ütluste põhjal tuvastada, millal kannatanu palus lõpetada 15 endaga isikut puudutavas osas suhtlemine. Kuna kohus ei saa tuvastada, et L. L. oleks Janar Sillandile enne 16.10.2021 öelnud, et ei soovi temaga isikut puudutavas osas suhelda, siis ei saa kohus ka neid varasemaid süüdistuses kirjeldatud sõnumeid (08.10.2021 – 16.10.2021) pidada L. L. tahte vastasteks. Ehk siis sisuliselt kuni 16.10.2021 L. L. aktsepteeris seda, et Janar Sillandi saadab talle sõnumeid ja need ei kujutanud tema tahte vastast eraellu sekkumist. Asjaolule, et L. L. ei soovinud Janar Sillandilt tegelikult enam sõnumeid saada, viitab ka L. L. ütlus selle kohta, et ta blokeeris Janar Sillandi Facebook Messengeris ära, kuid ta pidi blokeeringu maha võtma, et võimaldada Janar Sillandil lapsega vajadusel videokõnet teha. Seda, mil moel peaks suhtlus edasi toimuma, avaldas L. L. Janar Sillandile 24.11.2021 - „Kui lapse teemal tahad suhelda siis kiri meilile“. Järelikult ongi käesolevas kriminaalasjas otsustavaks küsimuseks, kas Janar Sillandi poolt L. L.le peale 16.10.2021 kuni 08.12.2021 Facebook Messengeri saadetud sõnumid ületavad karistusõigusliku sekkumise jaoks tarviliku lävendi või on tegemist siiski selliste tegudega, mida inimene peab üksikuna võttes taluma, ilma et karistusõigus kuidagi sekkuda saaks. Endiste elukaaslaste vahelised tülid ei ole midagi erilist, eriti kui kooselust on sündinud laps. Harukordseks ei saa pidada selliste tülide käigus teineteist süüdistavate ja suisa solvavate sõnumite saatmist. Lapse isal on õigus ja ka kohustus osaleda oma lapse kasvatamisel, kuid kohe kindlasti ei saa lapsega seotud küsimusi lahendada lapse emale solvavate, alandavate ja häirivate sõnumite saatmisega. Kohus ei õigusta kuidagi Janar Sillandi poolt L. L.le solvavate, halvustavate ja mõnitavate sõnumite saatmist, kuid tõdeb, et nii mõnigi taoline sõnum oleks võib-olla jäänud saatmata, kui lapsevanemad oleksid omavahel lapsega seotud küsimustes jõudnud rahulikult kokkuleppele. Siinkohal on asjakohane viidata 25.10.2021 toimunud vestlusele lapse teemal, mis lõppes järjekordse solvavate sõnumite saatmisega Janar Sillandi poolt. 25.10.2021 algatas L. L. ise Facebook Messengeris vestluse ning kirjutas Janar Sillandile „Ma homme võtaksin poja“. Janar vastas „Oli jutt, et laps on kaks nädalat minuga“, „Sa arvad, et tuled kuskilt läbu reisilt ja hakkad last nõudma“, „R. on haige“. L. vastas „Homme soovin last ja ma ei viitsi rohkem vaielda“, Janar vastas „Sa ei saa homme last“, „Sa saad lapse reedel“, „Nii nagu jutt oli“, „Sind isegi ei huvita palju lapsel palavikku on. Sul on täpselt nii, et nüüd ma olen kodus ja koheselt olgu laps minu juures“. Eelnevalt nimetatud näite puhul ei otsinud süüdistatav kannatanuga kontakti, vaid kannatanu ise võttis Facebook Messengeris süüdistatavaga ühendust, mis päädis järjekordsete solvavate sõnumite saatmisega Janar Sillandi poolt. Sõnumivahetustest joonistub välja ka muster, et solvavate ja eraeluliste sõnumite saatmine Janar Sillandi poolt sageneb, kui L. L. Janar Sillandile lapsega seonduvas küsimuses ei vasta. On igati mõistetav, et taoline suhtlemine Facebook Messengeris ei aita kaasa suhete hoidmisele nende ühise pojaga. Kohus nõustub selles osas kaitsjaga, et tegemist on kahe lahku läinud lapsevanemaga, kes vajaksid omavahel normaalseks suhtlemiseks professionaalset abi. Kohus tõdeb, et Janar Sillandi on formaalselt küll kannatanu L. L. tema tahte vastaselt kontakti otsinud ja tema eraellu sekkunud, millega on häirinud L. L. eraelu. L. L. ütluste kohaselt on teda see kogu olukord mõjutanud – tal olid ärevushood, ta ei maganud, käis psühholoogi juures, tarvitas apteegi käsimüügis olevaid rahusteid uinumiseks ning tal oli mingi hirm alateadvuses kogu aeg. Samas nähtub Janar Sillandi kohtus antud ütlustest, et kui lapse ema poolt manipuleerimist ja provotseerimist ei toimuks, siis ei oleks tal ka põhjust L. L.le kirjutada. Janar Sillandi tunnistas kohtuistungil, et ta ei ole oma emotsioone talitsenud, et oleks saanud natuke teisiti ka, kuidagi tsiviliseeritumalt. 16 Kui hinnata Janar Sillandile etteheidetavate käitumisaktide (peale 16.10.2021 kuni 08.12.2021 Facebook Messengeris saadetud sõnumeid) tervikpilti ning hinnata selle tervikteo intensiivsust, tõdeb kohus, et Janar Sillandi tegu ei ole karistusõigusliku vastutuse jaoks siiski piisav. Kahtlemata saatis Janar Sillandi L. L.le Facebook Messengeris väga palju sõnumeid, milles süüdistab L. L.a pere lõhkumises (etteheited naisele, et naine ei osanud nende kooselu, suhet hoida) ja lapsega manipuleerimises ning tihti kritiseerib L. L. isikut, sh naise välimust ja tema uut suhet, kasutades selleks solvavaid ja halvustavaid väljendeid. Esines päevi, mil Janar Sillandi L. L.le ei kirjutanud, kuid oli ka selliseid päevi, mil Janar Sillandi võis terve päev minutiliste vahedega (mõnikord ka mitu sõnumit minutis) L. sõnumeid saata. Samas esines ka sõnumivahetusi, mil L. L. alustas ise Facebook Messengeris kirjavahetust või ei vastanud Janar Sillandile lapsega seonduvas küsimuses, mille tõttu Janar Sillandi nii-öelda ägestus. Janar Sillandi poolt L. L.le Facebook Messengeris saadetud sõnumid olid oma sisult objektiivselt hinnates ebameeldivad ja isegi väga ebameeldivad ning hälbisid normaalsest inimeste vahelisest suhtlusest ega ole kuidagi aktsepteeritavad, kuid käesoleval juhul piirdubki süüdistus üksnes Facebook Messengeri kontolt sõnumite saatmisega, s.o ühte kindlat liiki tegude kompleksiga. Saadetud sõnumeid oli küll palju ja esines ka ebatavalisemaid sõnumeid, kuid viimased ei vääri kohtu hinnangul Janar Sillandi kriminaalkorras vastutusele võtmist käitumisakti tervikpilti arvesse võttes (vt Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2021 otsust nr 1-19-4802 p 114). Eelöeldu tähendab, et Janar Sillandi ei realiseerinud kohtu hinnangul KarS § 157 3 lg 1 objektiivset koosseisu, mistõttu ta tuleb õigeks mõista esitatud süüdistuses. Menetluskulud

§ 181

lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

§ 175

lg 1 p 1 sätestab, et menetluskulud on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohus peab põhjendatuks jätta

§ 181

lg 1 alusel kaitsjatasu summas 583,20 eurot vandeadvokaat Ahto Sirendi poolt Janar Sillandile kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest Eesti Vabariigi kanda. Käesolevas kriminaalasjas osales süüdistatava Janar Sillandi lepingulise kaitsjana Monica Meristo-Dmitrijev. Kaitsja esitas 31.01.2024 kohtule menetluskulude nimekirja kriminaalasjas nr 21259000707 (tl 92), milles palus välja mõista riigilt Janar Sillandi kasuks menetluskulud kokku summas 4470 eurot. Taotluse kohaselt on õigusabiteenust osutatud tunnihinnaga 120 eurot ning taotlus hõlmab järgnevaid menetlustoiminguid – kriminaalasja materjalidega tutvumine (10 tundi); 08.04.2023 kaitseakt ja eelistung (1,5 tundi); 23.05.2023 kaitseakt ja eelistung (1 tund); Janar Sillandi poolt esitatud materjalidega tutvumine, et leida vajalik kohtule esitamiseks (10 tundi); 16.10.2023 kohtuistung koos ettevalmistusega (3 tundi); 28.11.2023 kohtuistung koos ettevalmistusega (1,5 tundi); 10.01.2024 kohtuistung koos ettevalmistusega (2 tundi 15 minutit); 31.01.2024 kohtuistung koos ettevalmistusega (7 tundi). Kokku 4470 eurot (arve nr 5/2024). Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu on võimalik menetluskulude hulka arvata, ja mis on nende hüvitamise vältimatuks eelduseks, üksnes tingimusel, et kohtule on lisaks 17 menetluskulude hüvitamise taotlusele esitatud ka asjakohased kuludokumendid, s.o õigusabikulude kandmist või tasumise kohustust kinnitavad dokumendid, sest vastasel juhul ei ole kohtul võimalik veenduda taotluse põhjendatuses. Süüdistatava Janar Sillandi kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev on esitanud kohtule küll menetluskulude nimekirja, milles taotletakse hüvitada Janar Sillandile kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu kokku summas 4470 eurot (viidatakse arvele nr 5/2024), kuid taotlusele ei ole juurde lisatud õigusabikulude kandmist või tasumise kohustust kinnitavaid dokumente (nt kaitsjatasu arveid või arvet). Kuna taotlusele ei ole lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist ega kandmist kajastavaid dokumente, siis ei saa kohus võtta

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt seisukohta, kas süüdistataval on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega menetluskulu. Järelikult ei ole vaja kohtul ka hinnata, kas taotluses märgitud summa on käsitatav valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuna ja niisugune taotlus tuleb jätta rahuldamata (vt RKKKm nr 1-19-766/28, p 17; RKKKm nr 1-171205/147, p-d 33-34). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdistatava Janar Sillandi valitud kaitsja Monica MeristoDmitrijevi tasutaotluse rahuldamata ning

§ 175

lg 1 p 1, § 181 lg 1 alusel valitud kaitsjale Monica Meristo-Dmitrijevile Meristo Õigusbüroost seoses õigusteenuse osutamisega makstud tasu summas 4470 eurot Janar Sillandi enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 15.11.2024 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Tühistada Viru Maakohtu 5. aprilli 2024 otsus osaliselt, s.o 1.1 Janar Sillandi õigeksmõistmises KarS § 1573 lg 1 järgi; 1.2

§ 181

lg 1 alusel vandeadvokaat Ahto Sirendi kaitsjatasu summas 583,20 eurot Eesti Vabariigi kanda jätmises.

  1. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 2.
  2. süüdi tunnistada Janar Sillandi KarS § 1573 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. 2.
  3. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Janar Sillandi ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja määratud kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2.3 KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Janar Sillandit käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. 2.4 Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest
  4. novembrist
  5. 18
  6. Mõista Janar Sillandilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1230 eurot.
  7. Vandeadvokaat Ahto Sirendi kaitsjatasu summas 583,20 eurot jätta süüdistatava Janar Sillandi kanda.
  8. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  9. Ringkonnaprokurör Marge Voogma apellatsioon rahuldada osaliselt. Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijevi apellatsioon jätta rahuldamata. Süüdistatav Janar Sillandil tuleb tasuda väljamõistetud sundraha ja kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohtu 04.02.2025 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Janar Sillandi kaitsja vandeadvokaat Janar Urrese kassatsioon menetlusse võtmata. 05.04.2024 kohtuotsus 1-23-2950 jõustus osaliselt 04.02.2025 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.