Obsah (14)

§ 424§ 68§ 74§ 69§ 75§ 329§ 50§ 16§ 4231§ 2§ 56§ 63§ 78§ 55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 18.04.2023, Rakvere kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-22-6248 Kohtunik Anu Ammer Sekretär Keili Rosar Prokurör Marge Vo

§ 424lg 2 ja § 329 järgi.

Süüdistatav SIMO JÕE, isikukood 39211065237, Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxxx; emakeel eesti keel; põhiharidusega; töötab xxxx; kriminaalkorras karistud: - 22.07.2019 Viru Maakohtu otsusega

§ 424

lg 1 järgi 7 kuulise vangistusega, millest

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.07.22.07.2019, s.o 2 päeva, kanda jäi 6 kuud 28 päeva vangistust

§ 74

lg 1 ja 3 alusel tingimisi 1 aastase katseajaga ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Karistus täidetud 22.07.2020; - 20.09.2021 Viru Maakohtu poolt

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta 4 kuulise vangistusega, millest

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.07.2021, s.o 1 päev, kanda jäi 1 aasta 3 kuud 29 päeva.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus 479 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 22 kuud ühes

§ 75lg 1, lg 2 p 2 kontrollnõuete järgimisega ning alkoholi tarvitamise keeluga.

Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Karistus kantud, s.o üldkasulik töö sooritatud 17.04.2023. Tõkend – ei ole kohaldatud. 19.01., 15.02., ja 28.02.2023, avalikul kohtuistungil, üldmenetluses Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuotsus õiguslik alus KrMS § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1 p 3, 9, § 179 lg 1 p 2 RESOLUTSIOON SIMO JÕE süüdistuses

§ 329järgi süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.

SIMO JÕE süüdistuses

§ 424

lg 2 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 74lg 2 alusel pöörata kohe ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust.

1 Vangistusliku karistuse kandmise algust arvestada alates Simo Jõe poolt vangistusliku karistuse kandmisele asumisest.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus, s.o 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust tingimisi kohaldamata 3 (kolme) aastase katseajaga. Katseajaks allutada Simo Jõe kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel on Simo Jõe katseajal kohustatud: - mitte tarvitama alkoholi; - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis Katseaja alguseks lugeda 18.04.2023.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Simo Jõelt lisakaristusena ära maastikusõiduki juhtimisõigus 2 (kaheks) aastaks. Mõista Simo Jõelt välja riigituludesse menetluskuluna: - 1087,50 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel, - 27,00 eurot toksikoloogiaekspertiisi (ekspertiisiakt nr 43I/22E-TX0045) maksumus KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel Menetluskulud kokku summas 1114,50 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN EE522200221013264447 (SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585 (SWIFT LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700013799 ning selgitus „Simo Jõe, 1-22-6248, menetluskulud“. Kui menetluskulud pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: elektroonilised andmekandjad, s.o DVD 24.02.2022 häirekeskuse kõnesalvestistega ja fotodega sündmuskohalt ja DVD fotodega sündmuskohalt jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja toimikusse. KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Simo Jõe poolt valitud kaitsjale, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, adv. Indrek Sirgile õigusabi andmisega seotud kuludest 1000,00 eurot /kd I, tl 55/. Edasikaebamise kord. 2 Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 10.05.2023. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 31.05.2023. I SÜÜDISTUS Simo Jõe on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles viimati karistatud Viru Maakohtu 20.09.2021 otsusega nr 1-21-6324

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud, mis asendati 479 tunni üldkasuliku tööga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, seega omades kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult, alkoholijoobes olles ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta 24.02.2022 kella 18:49 paiku LääneVirumaal Haljala alevikus Haljala-Käsmu mnt 2.km-l maastikusõidukit (xxxx) xxxx registreerimismärgiga xxxx, kaotas alkoholi tarvitamisest põhjustatud vähenenud ja häiritud reaktsioonide ning funktsioonide tõttu sõiduki üle kontrolli, mille tagajärjel ei suutnud enam sõidukit juhtida, sõiduk paiskus ümber ning Simo Jõe kukkudes sõidukilt asfaltteele sai tervisekahjustusi. Vereprooviga tuvastati Simo Jõe veres etanoolisisaldus 2,32+/-0,06 mg/g kohta. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse Simo Jõe alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuhiks, kes rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis; joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 (Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi) nõudeid. Seega Simo Jõe, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Simo Jõe on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, isikuna keda täitmisele pööratud 20.09.2021 Viru Maakohtu otsusega nr 1-21-6324 (jõustunud 06.10.2021) on karistatud

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta 4 kuulise vangistusega, mis asendati 479 tunni üldkasuliku tööga, töö tegemise tähtajaga 22 kuud ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, juhtis tahtlikult 24.02.2022 kella 18:49 paiku Lääne-Virumaal Haljala alevikus Haljala-Käsmu mnt 2. km-l maastikusõidukit (xxxx) xxxx registreerimismärgiga xxxx, millega teadlikult hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud

§ 50sätestatud lisakaristuse, s.o.

sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise, täitmisest. Seega Simo Jõe, hoidudes teadlikult kõrvale jõustunud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud

§ 50sätestatud lisakaristuse, s.o.

sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise täitmisest, pani toime

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD TÕENDID Kohtuliku uurimise alguses Simo Jõe end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, kuid kohtumenetluse käigus tema seisukoht muutus, mida põhjendas asjaoluga, et olles juhtumi tagajärjel raskelt vigastada saanud, ei mäletanud ta ei sündmust ega ka seda, et ta oleks 3 maastikusõidukit juhtinud. Samuti olid kohtueelses menetluses kogutud tõendid tema ja kaitsja hinnangul pealiskaudsed ja vastuolulised. Näiteks süüdistuse põhitunnistaja D Lo oli andnud omakäelisi ütlusi ühtekokku kümnel real ning kõnesalvestuses kirjeldas, et nägi hoopis xxxx ratastele langemist. Teised süüdistuse esitatud politseiametnikest tunnistajad kirjeldasid tunnistajaid mitmuses ning xxxx lähenemist teistsugusest suunast. Kohtulikul uurimisel andsid tunnistajad põhjalikumaid ütlusi ning vastuolud nende ütlustes kõrvaldati. Simo Jõe tunnistas oma süüd ja kahetses toimepandut. Süüdistatava Simo Jõe ütluste kohaselt algas

1. veebruar 2022 sellega, et ta oli komandeeringus tööl xxxx. Kuna sel päeval algas sõda, siis nad lõpetasid oma tööpäeva paari tunni pealt ära, sest sõjauudis mõjus kõigile laastavalt, tekkis hirm ja nad tulid xxxx koju. Koju jõudes läks ta naisega tülli ja naine läks kodust ära. Peale seda lõid lained pea peal kokku, ta ei osanud muud teha, kui võttis kapist kas poolese või 700ml rummi, hakkas seda jooma, mäletas, et E L pidi ka tema juurde koju tulema, aga ei tulnud. Järgmine pilt on PERHi haiglas hommikul kell üheksa, kui ta ärkas ja sai aru, et oli mingi õnnetus juhtunud, aga seda mis või kus juhtus, ta ei teadnud, kõrvalt voodist üks naine rääkis, et mingi avarii oli tal olnud. Hiljem kui naine talle järgi tuli, siis sai teada, et talle kuulunud xxxxga oli õnnetus juhtunud. Ta sai rasked vigastused: koljuluumurd, kõrvakile oli katki, pool nägu oli halvatud paar kuud, peavalud olid pikalt, kaks kuud umbes. Sellest õnnetusest tegi kohe järelduse, et alkoholist peab loobuma, 28.04.2022 lasi teha süsti ja taastudes läks "Kainem ja tervem Eesti" programmi ning pärast õnnetust ei ole alkoholi tarbinud. Selgitas, et xxxx näol on tegemist ratasmaastikusõidukiga ja maastikusõiduki juhtimisõigus tal oli, samas oma tegu ta ei õigusta ja kahetseb tehtut iga päev. Käesolevalt käib tööl firmas nimega xxxx, on seal ehitustööline ja juhatuse esimees, juhtimisõigus on talle eluliselt vajalik, kuna ehitusobjektid on enamasti kõik Harjumaal ja objektile veab ta ka ehitusmaterjale, seega ühistranspordiga tööl käimine ei ole võimalik. Tunnistaja D juurde ei läinud ta sellise mõttega, et teda mõjutada või kallutada midagi muud rääkima, tahtis lihtsalt teada, mis ikkagi juhtus hellitades lootust, et ehk see ei olnud ikkagi tema. D L-T ütluste kohaselt käis ta koos poja D 24.veebruaril, mil tal oli vaba päev, xxxx mnt asuvasse xxxx maheda poes, väljas oli pime, kell oli kuskil seitsme paiku. Auto oli pargitud poe nurgaga tasa, tema kui juhi koht oli poe nurgaga tasa, poja koht oli väljapoole sellest maja nurgast, auto esiots oli xxxx poole. Nad olid poes juba ära käinud, istusid autosse, ta keeras süütevõtit, vaatas ümbruskonda, et hakata tagurdama ja pilk oli suunatud xxxx mnt poole, ta nägi, et sealtpoolt tuli xxxx, toimus pööre, inimene kukkus, xxxx käis inimese peal ära. Tunnistaja joonistas geoportaalist võetud sündmuskoha kaardile xxxx teekonna ja märkis ära selle koha, kus tema auto seisis: xxxx teekond, mida tema nägi, on märgitud sinise noole ristiga ja auto on joonistatud nurka. Tunnistaja tormas koos pojaga autost välja ja helistas. xxxx-d nägi tulemas mööda xxxx maanteed, xxxx poe taga oleva xxxx eest ja tegemas järsku pööret xxxx ja xxxx poe vahele. Nad koos pojaga jooksid isiku juurde, xxxx oli suhteliselt kõrval ja esimene asi oli kõigepealt vaadata, et kas kukkunu on üldse elus ja kui ta helistas, siis arstid veel seletasid, mida ta kontrollima peab, ta pani kannatanu õigesse asendisse, kuulas, kas ta hingab ja siis avastas, et xxxx veel käib ja ta keeras xxxx-l võtmest süüte välja. xxxx oli ta külje peal käinud ja siis uuesti ratastel. Kukkunu oli näoga xxxx poole pikali maas, aga xxxx oli ninaotsaga xxxx ukse poole. Tunnistaja nägi kukkumas ühte inimest, rohkem seal kedagi xxxx seljas ei olnud ja kedagi ta minema jooksmas ei näinud. Maas lamaja oli xxxx elanik, nimi kohe ei meenunud. Siis nägi xxxx poolt tulevat autot, millest väljus blond naisterahvas, aga meesterahvas oli selle auto roolis. Naisterahvas hüüdis maaslamajat Simoks ja see auto sõitis siis ära kui politsei tuli. Enam-vähem samal ajal selle auto nägemisega nägi ta oma naabrinaist K J enda poole jooksmas, naabrinaine tõi oma autost ohukolmnurga ja pani selle ette, muidu oleks Simole järgmine auto peale sõitnud. Tunnistajal oli mulje, et nagu oleks K tulnud poe tagant, seal kus on taarapunkt. Tunnistaja mäletamist mööda oli alguses parkla tühi, pärast õnnetust hakkas aga rahvast kogunema. 4 Politseist saabus 2 autot, tunnistaja suhtles kahe politseinikuga, ütlusi andis naisterahva juures autos. Politsei ja kiirabi saabumisel helistas ta K nimelisele naabrile ja palus Simo vanematele õnnetusest teatada, mingil hetkel suhtles ka Simo isaga, aga ei mäleta, kuidas kõne tekkis. Kas Simo isa tuli kohale, seda ta ei tea, tema läks ära. Politsei toimetas veel sündmuskohal, kui ta lahkus. Kui tema ära läks, siis jäi K kohapeale, K tuli mingi tund aega hiljem ja tõi talle ära esmaabipaki, mis jäi sinna xxxx peale. Sündmuskohal tehtud fotol on tema ja tema poeg. Fotol 7271 on naabrinaine K J ja K nö paremal on xxxx ja sealt poolt tuligi xxxx ja üritas keerata siia poe taha, kus see tuli põleb. Tunnistaja hinnangul oli tema tähelepanu suunatud xxxxle ja kui xxxx keeras, siis oli pigem tähelepanu suunatud kujule, kes kukkus ja sellepärast, et see xxxx käis kukkunud kuju pealt ära ja see kuju enam ei tõusnud püsti. Tunnistaja sõnul on ta hiljem 2 korda Simo Jõega kohtunud: esimene kord oli juuni lõpus 2022 ja teine kord mingil
2. juulil. Esimesel korral tuli Simo kommikarbiga teda tänama elu päästmise eest ja palvega muuta antud tunnistust, sest äkki ta peab muidu vangi minema. Teisel korral ei toonud Simo midagi, kuid uuris, kas ta on seisukoha võtnud ütluste tagasivõtmise või muutmise kohta. Tunnistaja keeldus midagi tagasi võtmast või muutmast, mille peale talle tundus, et Simo Jõe vihastas. Rohkem ei ole ta Simo Jõega kohtunud. Tunnistaja K L töötab PPA Rakvere politseijaoskonnas eriasjade uurijana. K L ütluste kohaselt oli ta 24.02 erandkorras patrullis koos J H L. Väljakutse tuli natuke enne seitset ja sündmuskohale jõudsid nad natuke peale seitset. Oli bravo kutse ehk kõrgema kategooria kutse, mille kohaselt oli toimunud liiklusõnnetus xxxx osalusel, kus xxxx oli rullunud üle iseenda ja inimene pidi korisema tee peal. Patrull kasutas kohe alarmsõidu õigust, kohale jõudsid enam-vähem koos kiirabiga. Kohale jõudes parkis patrull sõidusuuna kinni, mis tuleb xxxx poolt xxxx suunas. K hakkas tegutsema xxxx ja maas lebanud kannatanu juures ning paariline hakkas tegelema selle isikuga, kes ütles, et tema nägi seda juhtumit pealt ehk siis üks naine koos poisiga. Kiirabi tegeles kannatanuga, kuna oli peavigastus, siis paigaldati kehatoed, kaelatoed ja öeldi, et nemad ei hakka isegi xxxx viima, et kohe läheb PERHi. Pärast seda, kui Simo Jõe ära viidi, tema ja välijuht J M mingi aja veel tegid enda toiminguid ja lahkusid siis, kui välijuht neile selleks loa andis ehk kuskil pool tundi pärast saabumist. Välijuht jäi veel sündmuskohale mingeid viimaseid mõõtmisi tegema. K fotografeeris seal kohapeal ja J M ka pildistas. K laadis enda pildid ülesse nii nagu teda juhendati liiklusõnnetuste kausta, mis neil on politsei siseserveris ja seal märgistas ära kuupäevaga ja juhtumiga. xxxx jäi kohapeale. Kohapeale saabus väidetavalt ka Simo Jõe isa, kellega vestles J M ja kes võttis vastu otsuse, et isale antakse üle xxxx võtmed, aga kuna isa ei olnud valmis sellega sõitma või ei soovinud sõita, ta ei olnud ka kiivrit, siis pargiti sõiduk xxxx poe kõrvale ja anti võtmed üle isale. Tunnistaja ei tea, mis sellest sõidukist edasi sai. Temale kirjeldas tema mäletamist mööda poiss, et üle tee on parkla ja seal kõrval on xxxx tee ja xxxx tee kaudu oli xxxx läbi parkla tulnud ja siis keeranud tagasi xxxx suunas ja suunaga xxxx poe parkimisplatsile. Poisi ema tema ei küsitlenud, tema vestles poisiga. Poisi emaga ei olnud sisulist vestlust, kogu informatsiooni sai tunnistaja poisilt, kes ütles, et tema nägi õnnetust pealt. Tunnistaja J H L töötab Ida Prefektuuris Rakvere politseijaoskonnas uurijana.
3. veebruaril 2022 oli patrullis koos K L. Väljakutse tuli enne seitset, oli braavo väljakutse, et toimunud on liiklusõnnetus, isik on xxxx pealt maha kukkunud, hingamine on korisev ja ei reageeri. Kohale jõudsid kuskil 10 minutiga ja nägi, et xxxx oli xxxxi poe külje peal xxxx mnt. teeääres ehk xxxx poolt vaadatuna vasakul pool teeääres ja isik oli nö sõidutee pool xxxx kõrval maas. Kohal oli mitmeid inimesi, kuid õnnetuse pealtnägijaid oli kaks ehk üks naisterahvas koos pojaga. Ta võttis naisterahvalt ütlused, ta lasi naisterahval patrullautos omakäeliselt tunnistuse kirjutada, naine ise soovis kirjutada. Peale seda tegi K L veel sündmuskohast pildid, kohale jõudnud avariipolitseinik J M jäi sündmuskohale edasi toimetama, kui nemad K lahkusid. Tunnistaja sõnul kannatanul kiivrit ei olnud ja tema seda kuskil maas ka ei näinud. J M tegi ka pilte, kuid tema ei tea, mis neist sai, V-kettal on K L tehtud pildid. 5 Tunnistaja ütles talle, et ta oli xxx poe ees ja ta nägi nö tulemas xxxx-d xxxx poe tagant xxxx mnt. vist, igatahes xxxx jääb sinnapoole ja xxxx jääb seljataha. Ütles, et xxxx poolt tuli xxxx, driftis ja siis käis xxxx kummuli. Kui vaadata xxxx poe eest, kus on peasissekäik, siis maantee jooksebki xxxx poe tagant. Külgmine pool on see, kus uksi pole ja tagumine pool on teisel pool. Tunnistaja oli poe ees ja tee jookseb poest küljepealt mööda ja ta ütles, et xxxx tuli poe tagant. Tunnistaja sai niimoodi aru sellest, et kui ta vaatab eestpoolt xxxx poe eest xxxx poole, siis jah tee jookseb küll külje pealt, aga xxxx tuleb ikkagi xxxx poe tagant poolt ehk mööda teed xxxx poolt. Ta täpset tunnistaja sõnakasutust ei mäleta. Seal olid veel juures olijaid, aga ta otseselt ei küsitlenud neid, sest keegi teine ei näinud pealt seda sündmust, nad olid sinna hiljem kogunenud. Ainuke, kes nägi oli see naisterahvas ja tema poeg. Pojaga rääkisid, ta täpselt enam ei mäleta. Kohus uuris asjas olevaid kirjalikke tõendeid Asitõendi (häirekeskuse kõned) vaatlusprotokoll koos kõnesalvestusprogrammi Aweroc väljatrükkidega ja häirekeskuse kõnefailid DVD-plaadil: 24.02.2022 kell 18:49:42 ajal tehti numbrilt xxxx numbrile 112 kõne kestusega 01:31 min ja kell 18:50:58 02:03min. Kõned on salvestatud DVD-plaadile /II kd, tl 1-5/. Politsei andmebaasi KILP väljakutse väljatrükid koos patrulli tegevuste kirjeldusega sündmuskohal, mille kohaselt 24.02.2022 kell 18:50 registreerit juhtum aadressil xxxxx „xxxx“ (toidupood), xxxx mk. xxxx-ga kukkus ümber, noormehel korisev hingamine. 18:51 M noorem, teadvusel ei ole, hingab korinal. Kaitsekiivrit ei kandnud. 20:35 Simo toimetatud PERHi, võimalik peavigastus. Kiivrit ta ei kandnud, joove hetkel teadmata. Simol puudus ka vastav juhiluba. Alustatud menetlus, D kuulatud üle tunnistajana. Pealtnägija D L-T, isik Simo Jõe (06.11.1992). Täitnud J M. 24.02.2022 kell 18:50 on registreeritud juhtum aadressil xxxx „xxxx“ (toidupood), xxx mk. xxxx-ga kukkus ümber, noormehel korisev hingamine. 18:51 M noorem, teadvusel ei ole, hingab korinal. Kaitsekiivrit ei kandnud. Vastu võetud: 18:53:08, Kohal: 19:00:
4. Käidud kohal, fikseeritud sündmuskoht. Pealtnägijad D L-T ja tema poeg D. D võetud esmased ütlused juhtunu kohta tunnistajana. Täitnud J H L. /II kd, tl 6-7/. Teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, mille kohaselt saabus SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse 24.02.2022 xxxx toimunud liiklusõnnetuses kannatada saanud mootorsõidukijuht Simo Jõe, kellel esinevad vigastused: koljuluu murd, 3 cm põrutushaav kuklas, marrastused kätel. Vigastuste raskusaste on raske ja esinevad joobe tunnused /II kd, tl 8/. Sündmuskohast tehtud fotod DVD-plaatidel – K L ja J M tehtud fotod. Fotodel on näha xxxx asukohta, masina andmeid ja välimust, sõiduki kõrval maas olevat isikut ja tema isikutunnistust, millest nähtub, et tegemist on Simo Jõega. Samuti on näha sündmuskohal tunnistaja D L-T ja tema poeg D ning nende auto asukohta /II kd, tl 9-14/. Ekspertiisiakt nr 43I (xxxx), ekspertiisimäärus, menetleja ja EKEI vaheline meilivahetus, nõudekirjad EKEIsse ja PERHi ning vastused nõudekirjadele 04.04.2022 kirjutas menetleja EKEI infosse, et „Rakvere politseijaoskond menetleb kriminaalasja nr xxxx, mille materjalidest nähtub, et 24.02.2022 on mootorsõiduki juht SIMO JÕE, ik 39211065237 põhjustanud liiklusõnnetuse ja juht on toimetatud Tallinna PERHi. Kuna oli kahtlus, et juht oli liiklusõnnetuse ajal joobes, siis kas PERH on edastanud EKEI-le isiku vereproovid, et määrata ekspertiis joobe tuvastamiseks.“ EKEI keemiaosakonna juhataja A R vastas samal päeval: „See proov on meieni jõudnud. Kas saadate määruse või paneme uuringuga töösse?“ 6 04.04.2022 koostas juhtivuurija ekspertiisimääruse, kus määras kohtubioloogiaekspertiisi. Määruses on kirjas, et kriminaalasja menetluses on selgunud, et PERH on edastanud isiku vereproovi EKEI-le. Tuvastamaks Simo Jõe joovet, on vaja kasutada eriteadmisi ekspertiisi vormis. Anda eksperdi/ekspertiisiasutuse käsutusse ekspertiisi teostamiseks PERH-i poolt EKEI-le edastatud Simo Jõe (ik 39211065237) vereproov. Eksperdile esitatav küsimus: Kas Simo Jõe, ik 39211065237 veri sisaldab alkoholi? SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastusest nõudekirjale nähtub, et „Teatame Teile, et patsiendile Simo Jõe (ik 39211065237) ei manustatud 24.02.2022 vereproovi võtmise eelselt alkoholi (etanooli) sisaldavaid ravimeid. Vastavalt reeglitele antakse vereproovi võtmise kohta täidetud protokoll pitseeritud ümbrikus üle politseiametnikule, kes toimetab selle EKEI laborisse. Kahjuks ei ole SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglal võimalik Teile väljastada vereproovi võtmisega ja EKEI-sse saatmisega seotud dokumentatsiooni, kuna nii vereproovi võtmise protokoll kui ka eelmise aasta vereproovide üleandmise registreerimise žurnaalid on saadetud EKEI-sse.“ EKEI edastab vastuseks nõudekirjale Simo Jõe ekspertiisiks esitatud proovimaterjali saatelehe ja proovimaterjali vastuvõtuga seotud dokumendi. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjastuuringuaktist 43i nähtub, et Simo Jõelt võttis 24.02.2022 kell 20:20 vereproovi selleks volitatud isik I D (xxxx), proovi identifitseerimise markeeringu kood:
5. Proovi vastuvõtmise kuupäev: 28.02.
6. Proovide vastuvõtuga seotud dokumendist nähtub, et PERH andis 28.02.22 üle L nimelisele isikule (kuna kaitsja väitis, et L nimelist isikut politseis ei tööta, siis kontrollisin PPA kodulehelt ja PPA Põhja majandustalituse transpordigrupis töötab lausa 2 L nimelist isikut) 23 proovi ja 28.02.2022 kell 10:40 on need proovid EKEI-s vastu võetud. Proovide hulgas on ka Simo Jõe proov, milline on võetud töösse 04.04.
7. Ekspertiisiakt nr 43I (xxxx) – proovimaterjal: veri, proov võetud: 24.02.2022 kell:20:20, proov saabunud: 28.02.
8. Esitatud turvapakend markeeringuga 216344, milles oli halli korgiga kaks vaakumkatsutit. Üle ühe katsuti korgi ja katsuti oli kleebitud turvakleebis markeeringuga V23945, millest võeti verd ekspertiisiks. Teise katsuti turvakleebise markeering oli V
9. Katsutite turvakleebised oli signeeritud allkirjaga. Katsutite etiketile oli kleebitud teine etikett, mille ribakoodi all oli trükitud kiri: JÕE, SIMO identifitseerimisandmed VASTUVÕTT EMO. Mõlemas katsutis oli ca 2 ml verd. EKEI on EAK poolt akrediteeritud katselabor L
10. Etanooli määramine verest teostati gaasikromatograafilise meetodiga, EAK poolt akrediteeritud kinnitatud metoodika ET 2.1 järgi. Verest leiti etanooli (2,32±0,06)mg/g, k=
11. Eksperdiarvamus Ekspertiisiks esitatud verest leiti etanooli (2,320,06) mg/g, k=2 /II kd, tl 15-20/. Õiend X-tee andmetega/Väljatrükk Transpordiameti andmebaasist, mille kohaselt on ratasmaastikusõiduk xxxx on registreeritud 04.06.2012, omanik Simo Jõe,
12. Simo Jõe juhiluba xxxx on väljastatud 19.09.2014 ja kehtib kuni 18.09.2024, kätteantud 07.03.
13. Juhtimisõigus on omistatud 31.08.2012, äravõetud alates 06.10.2021 kuni 05.03.2022, taastunud 06.03.2022 /II kd, tl 23-24/. Kahtlustatava Simo Jõe karistusregistri väljatrükid ja Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 20.09.2021 kohtuotsus nr 1-21-6324, mille kohaselt on Simo Jõel kaks kehtivat kriminaalkaristust. Lisaks on Simo Jõel 1 arhiveeritud kriminaalkaristus ja 15 arhiveeritud väärteokaristust liiklusalaste süütegude toimepanemise eest /II kd, tl 25-32/. Kohtueelne ettekanne, mis annab ülevaate Simo Jõe varasematest kriminaalhooldustest /II kd, tl 33-35/. 7 Kaitsja esitas Kordamed AS tõendi, millest nähtub, et 28.04.2022 on Simo Jõele teostatud alkoholi blokeeriva depoopreparaadi süst. Patsiendile 1 aasta jooksul on keelatud kõik alkohoolsed joogid ja alkoholi sisaldavad ravimid /II kd, tl 36-38/. PERHi vastus taotlusele 13.02.2023, millest nähtub, et Simo Jõe on pöördunud seoses alkoholitarvitamise häire raviga SA PERH psühhiaatriapolikliinikusse vastuvõttudele 28.06, 11.07, 02.08, 09.08, 08.09 ja 10.10.
14. Ravi perioodil on pidanud kainust. Toetatud motivatsiooni nii ka jätkata /II kd, tl 39-41/. III KOHTU PÕHJENDUSED Tulenevalt KrMS § 3051 lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Vastavalt KrMS § 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Maastikusõiduk on mootori jõul maastikul liikumiseks ettenähtud liiklusvahend, mis ei ole liiklusseaduse tähenduses mootorsõiduk (LS § 2 p 36). Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

§ 424lg 2 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud korduvalt.

Käesolevas asjas annab korduvuse kehtiv kriminaalkaristus mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest ehk Viru Maakohtu 20.09.2021 otsusega nr 1-21-6324

§ 424

lg 2 järgi mõistetud karistus, süüteo eest, mille Simo Jõe pandi toime 10.07.2021.

§ 424

subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

§ 16

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seadusandja on sidunud alkoholijoobe definitsiooni arvulise näiduga ja alkoholisisalduse

§ 424

süüteokoosseisule vastav alkoholi sisalduse määr on usaldusväärselt tõendatud toksikoloogiaekspertiisiga, mille kohaselt leiti Simo Jõe verest etanooli 2,320,06 mg/g. Kohtuliku uurmise lõpuks, kui põhjalikult uuritud tõendid olid hajutanud Simo Jõe kahtlused tema poolt maastikusõiduki joobes juhtimise osas, selle süüteoepisoodi osas vaidlus puudub. Simo Jõe tunnistas oma süüd ja väljendas kahetsust. Ta möönis, et sündmuste käik 24.02.2022 võis olla just selline nagu tunnistajate ütlustest ja muudest tõenditest tervikpildina joonistus. Kogutud tõenditest tulenevalt on süütegu toime pandud otsese tahtlusega. Simo Jõe ütlustega on tõendatud, et ta tarvitas enne maastikusõiduki rooli istumist suures koguses kanget alkoholi, et tal 8 oli sel ajal kohtuotsusega ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus ning tal oli maastikusõidukit juhtima asudes kehtiv karistus mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Täielikult on tõendatud, et just Simo Jõe oli see isik, kes juhtis alkoholijoobes maastikusõidukit, põhjustas liiklusõnnetuse ja sai ise selle tagajärjel raskelt viga ning eelmise kohtuotsusega oli temal sel ajal ära võetud sõiduki juhtimisõigus. Simo Jõe käitumises esinevad

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning seega tuleb ta antud süüteo toimepanemises süüdi mõista.

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud karistuste kandmisest teadlik kõrvalehoidumine. Nimetatud süüteo koosseisu on ühendatud nii vangistuse (§ 45) kandmisest kõrvalehoidumine kui ka kohtu poolt kuriteo eest

§-de 49, 491, 50, 51, 52 või 522 alusel mõistetud lisakaristuste täitmisest teadlik kõrvalehoidumine. Hõlmatud on sellistest lisakaristustest kõrvalehoidumine, mille täitmist ei ole riigil võimalik alati ise tagada ja mille järgimine sõltub eelkõige karistatud isikust endast. Objektiivne koosseis eeldab järgmiste tunnuste üheaegset olemasolu:

1. a)isiku suhtes on kriminaalmenetluses tehtud süüdimõistev kohtuotsus, millega talle on mõistetud vangistus või mõni §-des 49‒52 või §-s 522 nimetatud lisakaristus;
2. b)kohtuotsus on jõustunud;
3. c)kohtuotsus on täitmisele pööratud ja
4. d)isik hoiab teadlikult kõrvale talle süüteo eest mõistetud karistusest. Kui süüdimõistetu rikub talle kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse sisuks olevat keeldu, on tegemist lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumisega.

§ 329subjektiivne koosseis eeldab otsest tahtlust.

Viru Maakohtu 20.09.2021 otsusega kohtuasjas nr 1-21-6324 kohaldati Simo Jõe suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Selles kriminaalasjas tehtud otsus sätestab juhtimise õiguse äravõtmise õiguslikuks aluseks

§ 50

lg 1 p 1 ja ütleb: „

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Simo Jõelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks“.

§ 50

lg 1 loetleb ammendavalt, milliste sõidukite puhul võib kohus juhtimise õiguse ära võtta. Nimelt on seal sätestatud: „ Kui käesolevas seadustikus või muus seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist…“ Käesolevas kohtuasjas temale esitatud süüdistuse kohaselt heidetakse Simo Jõele ette maastikusõiduki juhtimist. Liiklusseaduse § 2 p 36 sätestab maastikusõiduki legaaldefinitsiooni - maastikusõiduk on mootori jõul maastikul liikumiseks ettenähtud liiklusvahend, mis ei ole käesoleva seaduse tähenduses mootorsõiduk. Liiklusseaduse § 2 p 40 sätestab mootorsõiduki legaaldefinitsiooni - mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis. Transpordiameti andmebaasi väljatrüki kohaselt oli Simo Jõe poolt juhitud sõidukiks xxxx registreerimismärgiga xxxx, mis on MS2 kategooria sõiduk ehk ratasmaastikusõiduk. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2.06.2011 määruse nr 52 „Maastikusõiduki 9 tehnonõuded ja nõuded selle varustusele ning nendele nõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 3 p 6 sätestab - ratasmaastikusõiduk (MS2 kategooria) on vähemalt kolmerattaline maastikusõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 90 cm3 ja mis on valmistaja poolt ette nähtud maastikul liikumiseks. Eeltoodud sätetest tuleneb, et 24.02.2022 juhtis Simo Jõe mitte mootorsõidukit, vaid maastikusõidukit. Liiklusseaduse § 2 punktides 36 ja 40 on kaks korda eraldi sätestatud, et maastikusõiduk ei ole mootorsõiduk. Sellest tulenevalt nõustub kohus kaitsja hinnanguga, et isegi juhul, kui Simo Jõel mingil põhjusel ei olnud õigust juhtida maastikusõidukit, ei ole alust kavalifitseerida tema tegevust

§ 329

järgi.

§ 329

ei sätesta kuriteona mitte mootor- või maastikusõiduki juhtimist juhtimisõigust omamata, vaid kitsalt kohtuotsusega pandud kohustuse täitmata jätmist. Kohtuotsusega ei ole aga keelatud Simo Jõel maastikusõiduki juhtimist. Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine selleks juhtimisõigust omamata on eraldi süüteokoosseis, mille eest on ette nähtud kriminaalkaristus üksnes juhul, kui seda on toime pandud süstemaatiliselt. Karistusnormiks on siis

§ 4231

. Kuna 20.09.2021 kohtuotsusega võeti Simo Jõelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus, siis maastikusõiduki juhtimine tema poolt ei ole käsitletav kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumisena. Seega tuleb Simo Jõe süüdistuses

§ 329järgi süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.

IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Kohus nõustub prokuröriga selles, et Simo Jõe puhul ei saa rääkida kui õiguskuulekast isikust liikluses. Simo Jõe on varem kohtulikult ja väärteokorras korduvalt karistatud ning seda ka samalaadse liikluskuriteo eest. Simo Jõel on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati teda 20.09.2021 Viru Maakohtu otsusega

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta 4 kuulise vangistusega, millest

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.07.2021, s.o 1 päev, kanda jäi 1 aasta 3 kuud 29 päeva vangistust, mis

§ 69

lg 1, 3 alusel asendati 479 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 22 kuud ühes

§ 75lg 10 1, lg 2 p 2 kontrollnõuete järgimisega ning alkoholi tarvitamise keeluga.

Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Käesolevaks ajaks on üldkasulik töö sooritatud. Lisaks eelnimetatule on Simo Jõel 1 arhiveeritud kriminaalkaristus ja 15 arhiveeritud väärteokaristust, muuhulgas korduvate liiklusalaste rikkumiste eest. Simo Jõe puhul on süütegude asjaolud ja sisu sarnased, ajalised vahed väikesed ning see näitab, et tema puhul on uute analoogsete kuritegude toimepanemise oht suur. Samas ei saa kohus nõustuda prokuröriga selles, et käesoleval ajal ei ole alust hinnata siirana Simo Jõe kahetsust ja valmisolekut kardinaalselt muuta oma edaspidist elu. Eluliselt usutavalt on Simo Jõe kohtule selgitanud, miks ta alguses oma süüd eitas ning ka seda, et 24.02.2022 toimunud liiklusõnnetus pani teda oma elu tõsiselt ümber hindama. Alkoholi tarvitamise tõttu ei ole Simo Jõe elu kunagi varem ohus olnud nagu sellel korral, mil ta ise raskelt vigastada sai. Kui varasemad alkoholi tarvitamisest loobumise otsused olid olnud lühiajalised ja tuginesid üksnes tahtejõule, siis nüüd pöördus ta professionaalse abi saamiseks Kordamedi ning liitus ka programmiga „Kainem ja tervem Eesti“. Nimetatud meetmed annavad siiski aluse eeldada, et isik edaspidi suudab ohjata oma sõltuvust, mille tõttu ta varem korduvalt on süütegusid toime ´pannud. Simo Jõe on püsinud kainena nüüdseks juba enam kui aasta ja on avaldanud, et kavatseb seda jätkata ka tulevikus. Kaitsja on asjakohaselt väljendanud seisukoha, et

§ 56

sätestatud karistuse mõistmise eesmärkide täitmiseks tuleb lisaks teo toimepanemise ajal esinenud asjaoludele pöörata tähelepanu ka sellele, kuidas toimepandud kuritegu on isikut mõjutanud ning kuidas ta on käitunud pärast kuritegu. Kuigi tegemist on retsidiivse isikuga, kes ka varem on lubanud selline käitumine lõpetada, siis nüüd tuleb nõustuda, et asjaolud on siiski teistsugused. Simo Jõe sai enda toimepandud kuriteo tagajärjel ise eluohtlikult vigastada ning pöördus sõltuvusravile, mis on olnud tulemuslik. Kohtu hinnangul Simo Jõe karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning karistust kergendavaks asjaoluna hindab kohus isiku poolt väljendatud kahetsust.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest eest on karistusena ette nähtud vangistus kuni neli aastat. Karistuse mõistmise osas tuleb nõustuda prokuröriga selles osas, et Simo Jõele tuleb mõista vangistuslik karistus

§ 424

lg 2 järgi sanktsiooni keskmises määras ehk 2 aastat vangistust, kuna tegemist on süstemaatilise liiklusalase õigusrikkujaga.

§ 424

lg 4 p 1 sätestab - käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Seega on kohtul kaalutlusõigus otsustada mõistetud karistusest üksnes osalist tingimisi vabastamist. Simo Jõe, vaatamata korduvale karistatusele, ei ole varem kandnud reaalset vabaduskaotuslikku karistust. Temale käseolevalt süüks arvata kuriteo toimepanemisest on möödunud enam kui aasta, mille jooksul Simo Jõe on astunud reaalseid samme sõltuvusest vabanemiseks ja edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Seetõttu leiab kohus, et vangistuse täielik täitmisele pööramine ei ole proportsionaalne. Kohus peab põhjendatuks mõistetavast vangistusest vangistuslikust karistusest pöörata täitmisele näiteks 2 kuud vangistust ja ülejäänud ajaks allutada Simo Jõe käitumiskontrollile ja määrata lisakohustused, mis säilitavd kontrolli isiku tegevuse üle. Simo Jõe on kuriteo sooritanud küll varasema käitumiskontrolli ajal, kuid kriminaalhooldaja kohtueelse ettekande kohaselt temal hooldusalusele sisulisi etteheiteid käitmiskontrolli tingimuste täitmise üle ei ole. See asjaolu koostoimes Simo Jõe poolt juba ette võetud meetmetega (ravile allumine ja programmiga liitmine) annab aluse eeldada, et allumine kriminaalhoolduse nõuetele kujuneb edukaks. 11 Kohtu seisukoht lisakaristuse kohaldamise osas 24.02.2022 puudus Simo Jõel mootorsõiduki juhtimisõigus, kuna see oli temalt eelpool viidatud Viru Maakohtu otsusega perioodil 06.10.2021 kuni 05.03.2022 ära võetud kuid maastikusõiduki juhtimisõigus oli temal alles. Pärast kuriteo toimepanemist 24.02.2022 on Simo Jõe juhtimisõigus taastunud ja käesoleval ajal on tal mootorsõiduki juhtimisõigus olemas.

§ 50

lg 1 annab ammendava loetelu, milliste sõidukite puhul võib kohus juhtimise õiguse ära võtta. Nimelt on seal sätestatud: „Kui käesolevas seadustikus või muus seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist…“ Kriminaalasjas 1-21-6324 tehtud otsus sätestab juhtimise õiguse äravõtmise õiguslikuks aluseks just

§ 50

lg 1 p 1 ja ütleb: „

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Simo Jõelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks“. Simo Jõelt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ei ole seega õiguslikult võimalik kuna ära võtta saab seda, mis isikul teo toimepanemise ajal olemas oli. 24.02.2022 ei olnud Simo Jõel mootorsõiduki juhtimise õigust. Asjaolu, et see õigus taastus tal uuesti 06.03.2022 ja on tänase otsuse tegemise ajal olemas, ei oma tähtsust. Seega karistuse mõistmisel ei ole õiguslikult võimalik kohaldada

§ 424lg 4 p 2.

Küll aga leiab kohus, et Simo Jõe suhtes tuleb pidada põhjendatuks kohaldada lisakaristusena maastikusõiduki juhtimise õiguse äravõtmist, mis temal kuriteo toimepanemise ajal olemas oli. Aluse lisakaristuse kohaldamiseks annab asjaolu, et Simo Jõe juhtis maastikusõidukit joobes olles hoolimata sellest, et vajadust tal sõitma minna ei olnud. Selline käitumine näitab hoolimatut suhtumist liiklusnõuetesse. Samuti oli tegemist kriminaalse joobe miinimummäära olulise ületamisega, tal esinesid ka välised joobe tunnused ja ta asus sõidukit juhtima sellises olekus, et ta isegi ei mäleta seda ning põhjustas liiklusõnnetuse. Põhi- ja lisakaristus koostoimes vastavad Simo Jõe süüle ning eri- ja üldpreventiivsetele kaalutlustele ning avaldavad koos isikule piisavat mõju hoidumaks ära uute kuritegude toimepanemist tema poolt. V MENETLUSKULUD Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 1087,50 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel toksikoloogiaekspertiisi maksumus 27 eurot. KrMS § 181 sätete kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Käesolevas kohtuasjas mõistab kohus Simo Jõe õigeks ühes süüteoepisoodis ning peab seega põhjendatuks hüvitada riigieelarve vahenditest Simo Jõe poolt valitud kaitsjale, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, adv. Indrek Sirgile õigusabi andmisega seotud kuludest 1000,00 eurot, leides, et nimetatud summa on proportsionaalselt mõistlik ja põhjendatud, arvestades kaitsja poolt menetletavas kriminaalasjas tehtud töö mahtu. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 12 Tartu Ringkonnakohtu 14.11.2024 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1.Tühistada Viru Maakohtu 18. aprilli 2023 otsus Simo Jõele mõistetud põhikaristuse ja lisakaristusena maastikusõiduki juhtimise õiguse äravõtmise osas. 2.Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 1)mõista Simo Jõele

§ 424

lg 2 ja § 329 järgi

§ 63lg 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuu pikkune vangistus.

2)

§ 74

lg 2 alusel pöörata mõistetud vangistusest kohe ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust. Selle kandmise algust arvestada alates Simo Jõe poolt vangistuse kandmisele asumisest. Kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus saadab süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. 3)

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus, s.o 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust, tingimisi kohaldamata kolmeaastase katseajaga. 4)Katseajaks allutada Simo Jõe kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5)

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel on Simo Jõe katseajal kohustatud: - mitte tarvitama alkoholi; - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. 6)

§ 78p 1 alusel lugeda katseaja alguseks 18.

aprill 2023. 3.

§ 50

lg 1 p 1 ja lg 3 alusel võtta süüdistatav Simo Jõelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Simo Jõe kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

§ 55

lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 4.Apellatsioon rahuldada osaliselt. 5.Välja mõista Eesti Vabariigilt Simo Jõe kasuks valitud kaitsja kulud käesolevas apellatsioonimenetluses 512,40 eurot, sh käibemaks 92,40 eurot. Riigikohtu 30.01.2025 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Simo Jõe kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirgi kassatsioon menetlusse võtmata. 18.04.2023 kohtuotsus 1-22-6248 jõustus 30.01.2025 Riigikohtu kohtumäärusega. 13