mail 2024 lühimenetluses tehtud otsus Kaitsja ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk Taavi Daniel isikukood: 38711020302, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, elukoht: XXX, kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole vandeadvokaat Gregori Palm K.M, T.H RESOLUTSIOON Jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu otsus muutmata. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanud saavad esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus tegi 29. mail 2024 otsuse, millega mõistis Taavi Danieli süüdi
lg 2 p 1 ja
lg 1 järgi ehk ebaseaduslikus võõrasse eluruumi tungimises ja teise inimese tahte vastaselt temaga sugulise iseloomuga teo toimepanemises.
lg 1 järgi mõistis kohus Taavi Danielile karistuseks üheaastase vangistuse ja 1
Liitkaristust mõistes luges kohus kergema karistuse raskemaga kaetuks, mistõttu jäi liitkaristuseks üks aasta vangistust. Kuna maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus mõistetud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel kaheksa kuuni.
lg 1 ja 3 alusel jättis kohus karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et Taavi Daniel ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Ebaseaduslik võõrasse eluruumi tungimine seisnes selles, et Taavi Daniel sisenes 1. oktoobril 2023 kella 02.00 ja 06.00 vahelisel ajal valdaja tahte vastaselt XXX asuvasse K.M-i omandis ja valduses olevasse elamusse, avades selleks lukustamata, kuid suletud ukse. Tahtevastase sugulise iseloomuga teo pani Taavi Daniel toime sellega, et majja tunginult läks ta magamistuppa, kus katsus ja stimuleeris käega seal maganud T.H suguelundeid. Kuna kannatanu magas, ei olnud ta võimeline toimunust aru saama, st oli abitus seisundis
Maakohus sedastas, et vaidlus puudub selles, et Taavi Daniel
§-s 73 lg 1 sätestatud karistusest tingimisi vabastamist. Taavi Daniel on varem kriminaalkorras karistamata, tal ei ole ka kehtivaid väärteokaristusi, tunnistajana üle kuulatud F, kes on Taavi Danieli hea tuttav, iseloomustab Taavi Danieli väga positiivselt. Kohtu hinnangul ei vaja Taavi Daniel täiendavat riiklikku järelevalvet kriminaalhoolduse näol, seega on põhjendatud tema karistusest tingimisi vabastamine ilma käitumiskontrollita. 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Taavi Danieli kaitsja, kes taotleb maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ja Taavi Danieli
2.1 Apellatsiooni kohaselt ei ole Taavi Daniel pannud
Kaitsja leiab, et osapoolte omavaheline suhtlus lubas Taavi Danielil tõsimeelselt uskuda, et tal 3 oli elamusse sisenemiseks olemas valdaja nõusolek. Mitte ükski menetluse käigus selgunud asjaolu ega tõend ei viita sellele, et Taavi Daniel oleks teadlikult tegutsenud eesmärgiga sisse tungida. Pigem nähtub asjaoludest see, et Taavi Daniel arvas, et ta on õigustatud elamusse sisenema. Kuna kavatsetus on tahtluse kõige raskem vorm, oleks maakohus pidanud ammendavalt selgitama, kuidas jõudis järelduseni, et tegemist on kavatsetult toime pandud sissetungimisega. Kaitsja hinnangul seda maakohtu otsusest ei nähtu. Kaitsja leiab, et kui üldse, siis võib Taavi Danielile heita ette tegutsemist kaudse tahtlusega. Kriminaalasja materjalid näitavad, et Taavi Danielil on keeruline tajuda sotsiaalseid signaale. Tunnistajad Q ja W kinnitasid, et Taavi Danielit nad 30.- septembri õhtul enda peole ei oodanud, kuid viimane tuli ikkagi. Eelmisel päeval oli neil tükk tööd, et anda Taavi Danielile mõista, et viimasel on aeg koju ära minna. Vastuseks maakohtu seisukohale, et kannatanud ja Taavi Daniel ei olnud sõbrad ega lähedased naabrid, märgib kaitsja, et eelnenud kahe päeva jooksul oli Taavi Danieli suhtlus seltskonnaga, kuhu kannatanud kuulusid, küllaltki intensiivne. Taavi Daniel on andnud ütlusi, et tal oli selles seltskonnas tunne, et ta on leidnud n-ö omad inimesed. Isiku jaoks, kes on üldiselt tagasihoidlik ja pigem eraldihoidev, võis uus ja meeldiv seltskond tekitada ülevoolavaid emotsioone, eriti koosmõjus nii tiheda ja intensiivse koosviibimise ja alkoholi tarbimisega. Taavi Danielile võis tunduda, et tal on kannatanutega välja kujunenud juba piisav sõprussuhe ning on eluliselt usutav, et ta tundis, et hetkeks nende elamusse sisse astumine ei tekitaks nendes pahameelt ja ei oleks vastu nende tahet. Maakohus pidas usutavaks, et Taavi Daniel sisenes elamusse eesmärgiga laenata huuletubakat. Taavi Danieli enda ütluste kohaselt proovis ta kõigepealt koputada ja ka kannatanuid hüüda. Mitmetes sõprusringkondades on tavapärane, et pärast koputust avatakse uks ning astutakse sisse. Seega ei olnud Taavi Danieli käitumine selles osas tavatu ega selgelt väljakujunenud käitumisreeglite vastane. Taavi Daniel ei tajunud, et tegelikult ei olnud osapoolte vaheline suhe arenenud nii kaugele, et eelpool kirjeldatud käitumisviis olnuks sotsiaalselt aktsepteeritav. Kaitsja märgib, et kui Taavi Daniel majja sisenes, oli elamu uks lukustamata ja potentsiaalselt lahti unustatud ning ukse ümbrus valgustatud. Need asjaolud omakorda võisid tugevdada Taavi Danieli ettekujutust, et sisenemine elamusse on lubatav. 2.2
lg 1 järgi esitatud süüdistusse puutuvalt leiab kaitsja, et usutav ja loogiline on Taavi Danieli versioon, et T.H-d puudutades soovis ta kõigest magavat kannatanut aidata, muretsedes, et selili magades võiks T.H oksendades lämbuda. Eluliselt on täiesti põhjendatud hirm, et alkoholijoobes isik, kes on selili magama jäänud, võib oksendades lämbuda. Taavi Danieli sõber F on iseloomustanud Taavi Danieli kui abivalmit ja hoolivat inimest, kes igal juhul hädasolijat aitaks. Samuti on F pidanud väga tõenäoliseks, et Taavi Daniel tundis kannatanu olukorra pärast muret ning tegutses tema abistamise nimel. Maakohus luges Taavi Danieli ütlused ebausaldusväärseks, sest nendes leidus vastuolusid kannatanu ütlustega. Kaitsja leiab, et lahknevused kannatanu ja Taavi Danieli ütluste vahel 4 tekkisid suure tõenäosusega lihtsalt sellest, et ruumis oli pime ja mõlemad isikud olid tarvitanud alkoholi. Mis puutub süüdistatava ja kannatanu ütluste vahelisse vastuolusse küsimuses, mis asendis kannatanu magas, siis isikud üldjuhul ei mäleta, mis asendis nad magama jäävad ning millises nad ärkavad, seda eriti olukorras, kus ollakse ka alkoholi tarbinud ning vahetult ärkamise järel ehmunud. Kaitsja hinnangul ei ole kohus põhjendanud veenvalt seda, mis põhjusel on äsja sügavast unest ärganud, meeltesegaduses ja koheselt hirmunud kannatanu mälu magamisasendi osas usaldusväärsem kui täielikult ärkvel olnud Taavi Danieli oma. Taavi Danieli versioon toimunust on kaitsja hinnangul usutavam juba seetõttu, et kannatanu versiooni puhul jääb selgusetuks, mis pidanuks olema Taavi Danieli kavatsus. Pidades silmas, et kannatanu ei viibinud magamistoas üksinda, vaid tema kõrval oli ka tema elukaaslane, on ebatõenäoline, et Taavi Danielil oleks olnud plaan magavat kannatanut ära kasutada. Kohus ei käsitle otsuses pikalt, miks on kannatanu ütlused Taavi Danieli omadest usaldusväärsemad. Kaitsja nõustub kohtuga, et kannatanul pole põhjust Taavi Danieli vastu teadvalt valeütluseid anda. Kaitsja märgib aga, et kannatanu tajus enda katsumist peamiselt läbi une. Lisaks oli kannatanu joove selline, et ta oli oksendanud ja Taavi Danieli viibimine magamistoas mõjus tema jaoks hirmutavalt ja traumeerivalt. Need asjaolud mõjutavad ilmselgelt inimese mälupilti. Seda viisil, et sellisel hetkel moodustunud mälupildid ei pruugi olla kõige usaldusväärsemad. Seda, et kannatanu mälupilt võis olla moonutatud, kinnitab kaudselt asjaolu, et ta on enda elukaaslasele andnud sündmustest mõneti teistsuguse kirjelduse kui oma ütlustes. Taavi Daniel on andnud algusest peale toimunu kohta selgeid ütlusi. Olulises osas kattub tema jutt kõigi teiste tunnistajate ütlustega. Pärast Taavi Danieli antud ütlusi on menetleja kontrollinud mokatubaka küsimise versiooni ning tuvastanud, et kannatanu juurest on tõesti mokatubakas kaasa viidud. Seega pole peale kannatanu ütluste muid tõendeid, mis oleksid vastuolus Taavi Danieli ütlustega. Erinevalt kannatanust oli Taavi Daniel täiesti ärkvel ja tema jaoks polnud sündmus nii emotsionaalselt laetud kui kannatanu jaoks. Ka on tema versioon eluliselt usutav. Kaitsja hinnangul ei ole alust pidada kannatanu ütlusi Taavi Danieli omadest usaldusväärsemateks. Kui kohus ei mõista Taavi Danieli õigeks, siis palub kaitsja vähendada Taavi Danielile mõistetud karistust kohtu õiglasel äranägemisel. Kaitsja märgib, et kohus on eksinud sissetungimise tahtluse tuvastamisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
lg 1 järgi esitatud süüdistust käsitledes, kuid see, kas kannatanu võis joobe tõttu tajuda asjaolusid valesti või kas kannatanul oleks põhjust anda Taavi Danieli süüstavaid valeütlusi, mõjutab hinnangut kannatanu ütlustele tervikuna. Kohtukolleegium peab maakohtu seisukohta põhjendatuks. Seisukohta, et kannatanul pole põhjust anda valeütlusi, toetavad maakohtu otsuses välja toodud asjaolud, et Taavi Daniel oli kannatanu jaoks sisuliselt võõras inimene ning kannatanu ise ei pöördunud isegi politseisse. Mis puutub T.H joobesse, siis on ta oma ütlustes kirjeldanud oma tegevusi pärast koju jõudmist ning mitut kirjeldatud asjaolu kinnitavad teised tõendid. Esiteks rääkis kannatanu, et ta võttis magama minnes kaasa kausi juhuks, kui ta peaks oksendama. Seda, et T.H oli magamistuppa oksendamise puhuks kausi kaasa võtnud, on oma ütlustes kinnitanud ka Taavi Daniel. Kuigi kannatanu ja Taavi Danieli ütlused erinevad küsimuses, kus kauss oli – kas voodil või voodi kõrval –, on oluline fakt, et ka Taavi Daniel kaussi magamistoas nägi. T.H ütlusi selle kohta, et ta magas aluspükstes ja nabapluusis, on oma ütlustes kinnitanud K.M, kes on kirjeldanud, mis oli T.H-l siis seljas, kui ta oli K.M-i üles ajanud (tl. 16). Seega kinnitavad ka muud tõendid peale T.H enda ütluste eri momente tema kirjeldusest, mida ta koju jõudes tegi. Need detailid näitavad, et T.H mäletab piisavalt hästi, mida ta tegi. Samuti näitavad need detailid seda, et T.H ei olnud nii joobes ja väsinud, et oleks lihtsalt riietega voodisse heitnud, ilma et oleks hoolinud sellest, kas välisuks sai suletud ja tuled kustutatud. See omakorda seab kahtluse alla Taavi Danieli versiooni, mille kohaselt põlesid majal nii väljas kui sees tuled, uks polnud kinni ja T.H magas riietes. Taavi Danieli versiooni seab kahtluse alla seegi, et sellega tuli ta välja alles siis, kui ta kahtlustatavana üle kuulati. W ütluste kohaselt tunnistas Taavi Daniel, kui nad järgmisel päeval kohtusid, et oli K.M-i majas käinud, kuid ei rääkinud, et oleks käinud seal kõigest huuletubakat laenamas. Selle asemel väitis ta, et ei mäleta kõike, mis öösel juhtus. W ütluste kohaselt soovitas ta naabritega asjad selgeks rääkida, aga tal jäi mulje, et Taavi Danielil oli toimunu pärast ebamugav ja ta ei kavatse nõuannet järgida. (tl. 70) Ringkonnakohus tõdeb, et KrMS § 66 lg-st 21 tulenevalt ei ole W ütlused selle kohta, mis Taavi Daniel talle rääkis, iseseisev tõend, millele saaks tugineda tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel. Kohtupraktika kohaselt võib aga selliseid ütlusi teiselt isikult kuuldu kohta kasutada tema ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks (vt nt Riigikohtu 19. veebruari 2021 otsus 8 kriminaalasjas nr 1-19-10157, p 10). W ütlused näitavad, et Taavi Danieli versioon toimunust ei ole olnud järjepidev. Eelnev tähendab, et osas, milles T.H ja Taavi Danieli ütlused on vastuolus, tuleb pidada usaldusväärsemaks T.H ütlusi ja jätta Taavi Danieli ütlused tõendikogumist välja. See tähendab ühtlasi, et tõendatuks tuleb lugeda see, et majas tuled ei põlenud ning et maja välisuks polnud küll lukus, kuid oli suletud. Sellisel juhul ei olnud Taavi Danielil põhjust ka muretseda, kas K.M-i ja T.H-ga on ikka kõik korras, ja tal puudus õigustus ilma nende loata majja sisenemiseks. Kuna sellised asjaolud, millega Taavi Daniel õigustas majja sisenemist hoolimata sellest, et ta koputamisele ja hõikumisele vastust ei saanud, tuvastamist ei leidnud, on maakohus asunud ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult seisukohale, et Taavi Daniel tungis K.M-i ja T.H elukohta kavatsetult. Ringkonnakohus leiab, et eespool kirjeldatud asjaoludest ei nähtu, et Taavi Danielil oleks olnud mulje, et tast on saanud uute tuttavate jaoks selline omainimene, kellel on igal ajal õigus nende koduuksest sisse-välja käia. See, et Taavi Daniel pidas ise vajalikuks põhjendada majja sisenemist vähemalt osaliselt murega, kas elanikega on kõik korras (tuginedes seejuures küll asjaoludele, mis ei leidnud tuvastamist), näitab, et Taavi Daniel mõistis, et tal ei ole eramu valdajate luba majja siseneda ning ilma nende loata ta nende majja, mille uks on kinni, siseneda ei või. Siiski otsustas ta seda teha – olgu siis huuletubaka hankimiseks või mingil muul eesmärgil. 5. Taavi Danieli ja kannatanu T.H ütlused on vastuolus ka
Maakohus pidas ka ses osas usaldusväärsemaks kannatanu ütlusi. Apellandi hinnangul ei ole maakohus otsuses kuigi põhjalikult käsitlenud, miks on kannatanu ütlused Taavi Danieli omadest usaldusväärsemad. Kaitsja leiab, et lahknevused kannatanu ja Taavi Danieli ütluste vahel tekkisid suure tõenäosusega lihtsalt sellest, et ruumis oli pime ja mõlemad isikud olid tarvitanud alkoholi. Ringkonnakohtu hinnangul on ütluste vastuolud selleks liiga põhimõttelised. Kuigi eraldivõetuna tunduvad asjaolud nagu see, mis asendis kannatanu magas, mis tal seljas oli ja kust Taavi Daniel teda täpselt puudutas, nüanssidena, siis koostoimes annavad erinevused neis küsimustes toimunust oluliselt erineva pildi. Kannatanu väitel magas ta aluspesus, ta oli külili ja katsuja oli tema selja taga. Süüdistatava kirjelduse järgi magas kannatanu pikkades pükstes ning tema puudutas selili magava kannatanu reit, kuid mitte suguelundite juurest. Seega ei väida süüdistatav pelgalt, et puudutas vaid kannatanu jalga, vaid tema versiooni kohaselt ei olnud kannatanu pesuväel ning pealegi oli kannatanu sellises asendis, et teda ei saanudki puudutada nii, nagu kannatanu seda kirjeldas. Apellatsiooni kohaselt on põhjust pidada usaldusväärsemaks Taavi Danieli versiooni, sest üldjuhul ei mäletata, mis asendis magama jäädakse ja mis asendis ärgatakse. Pealegi oli kannatanu ärgates meeltesegaduses ja hirmunud. Kohtukolleegium nõustub, et küsitav on, kuivõrd saab isik anda usaldusväärseid ütlusi selle kohta, mis asendis oli ta uinumise hetkel. Küll saab inimene anda ütlusi selle kohta, mis oli tema viimane uinumise eelne asend, mida ta mäletab. Samuti ei näe ringkonnakohus põhjust, miks ei peaks inimene oskama anda ütlusi selle kohta, mis asendis ta oli, kui ta ärkas. Kannatanu on ütlustes oma mälestuse, mis asendis ta oli, sidunud konkreetsete faktiliste asjaoludega – sellega, kuidas ta tundis, et teda 9 katsutakse, samuti sellega, kuidas talle jõudis kohale, et katsujaks ei saa olla tema elukaaslane. See, kuidas eri asjaolud omavahel sobituvad, muudab kannatanu ütlused usaldusväärseks. Tegemist ei ole aga ainsa argumendiga kannatanu ütluste kasuks. Nagu eespool märgitud, toetavad T.H väidet, et tal olid jalas vaid aluspüksid, K.M-i ütlused, milles ta kirjeldas, mis toimus siis, kui ta oli T.H karjumise peale üles ärganud. Tema ütluste kohaselt oli T.H öelnud, et oli ärganud selle peale, et naaber teda katsus, et naabri käsi oli tal püksis; T.H-l oli seljas aluspesu ja pluus (tl. 16). Ringkonnakohtul pole alust kahelda, et K.M kirjeldas asjaolusid nii, nagu tema neid koges. Märkimata ei saa jätta, et need ütlused on antud olukorras, kus Taavi Daniel polnud oma versiooni selle kohta, millistes riietes kannatanu magas, veel esitanud (teda ei olnud veel üle kuulatud). Seega ei saanud K.M teadagi, et ses küsimuses võib vaidlus tekkida ning tema ütlustest nähtuvalt on ta T.H-l seljas olnud riided kirjeldanud selgitamaks T.H öeldut, et naabri käsi oli tal pükstes olnud. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus tõendatuks, et T.H magas aluspükstes ja nabapluusis. See omakorda seab kahtluse alla ka ülejäänud osa Taavi Danieli versioonist. Kohtukolleegium lisab, et ei pea T.H ega K.M-i ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadvaks tõika, et T.H ütluste kohaselt oli tema suguelundeid katsutud läbi aluspükste, K.M-i ütluste kohaselt aga oli T.H öelnud, et naabri käsi oli tal püsis olnud. K.M-i ülekuulamisprotokollis märgitu ei ole ringkonnakohtu hinnangul üheselt mõistetav. Väide, et „naabri käsi oli püksis“ võib võtta nii sõna-sõnalt kui ka piltliku väljendina selle kohta, et süüdistatav oli katsunud kannatanut suguelundi piirkonnast. K.M-i ülekuulamise protokollist ei nähtu, et oleks püütud täpsustada, mida T.H täpselt ütles. Pealegi olekski seda, mida T.H ütles, keeruline täpselt rekonstrueerida, sest K.M-i ütlustest nähtub, et T.H oli hüsteerias, tema ise aga unesegane, mistõttu oli tal raske aru saada, mis täpselt juhtus. Selle üle otsustamisel, kas pidada usaldusväärsemaks kannatanu või süüdistatava ütlusi, väärib ringkonnakohtu hinnangul tähelepanu veel erinevus kannatanu ja süüdistatava ütlustes kausi kohta, mille kannatanu oli võtnud magamistuppa kaasa puhuks, kui tal süda pahaks läheb. Mõlema ütlused langevad kokku faktis, et kannatanu oli selleks puhuks magamistuppa kausi kaasa võtnud. Kannatanu ütluste kohaselt hakkas tal kohe, kui ta oli pikali heitnud, pea ringi käima ja ta oksendas kaussi. Pärast seda jättis ta kausi voodi kõrvale juhuks, kui seda peaks veel vaja minema (tl. 9). Süüdistatava ütluste kohaselt nägi ta valmis pandud, kuid tühja oksekaussi voodil naisterahva kõrval (tl. 58). Süüdistatava ütluste kohaselt tekkis tal just kaussi nähes mure, et une pealt selili olles oksendades võib surra. Sellega seoses tuleb märkida, et T.H ütluste kohaselt magas tema voodi sellel poolel, mis jäi akna poole (tl. 9). K.M on samuti märkinud toimikusse lisatud magamistoast tehtud fotole T.H kohaks aknapoolse voodipoole. Sellega langevad kokku ka Taavi Danieli ütlused, mille kohaselt magamistoa ukselt vaadates vasakul pool magas meesterahvas, naisterahvas aga paremal pool (tl. 58). Pildilt on näha, et voodi jääb uksest paremale ning uksel seisja jaoks oli see voodipool, kus magas T.H , kaugemal. Pildilt näha olev voodi on suhteliselt kõrge, mis tähendab ühtlasi seda, et uksel seisja jaoks oleks jäänud voodis paremal pool magaja kõrval maas olev kauss teisele poole voodit ja vaataja jaoks varju. See-eest oleks aga kauss näha akna juures seisjale. 10 Eluliselt usutavam on, et kauss, kuhu oksendada, jäetakse voodi kõrvale, nii et see ei jääks magades ette. Eriti ebausutav on, et voodisse jäetaks kauss, millesse on juba oksendatud (nagu eespool välja toodud, ei leidnud ringkonnakohtu hinnangul tõendamist, et kannatanu oleks olnud nii tugevas joobes, et poleks hoolinud sellest, kuidas tema magama minnes asjad jäid). Seega on sellestki aspektist tulenevalt alust pidada usaldusväärsemaks kannatanu versiooni toimunust. Seega leiab ringkonnakohus, et maakohtu seisukoht, mille alusel tuleb süüdistatava ütlused jätta ebausaldusväärsetena kõrvale, on põhjendatud. Seega ei leidnud kinnitust Taavi Danieli versioon, et ta puudutas kannatanut vaid viimase äratamiseks, sest tundis tema pärast muret, ega puudutanud seejuures kannatanut suguelundite juurest. Sellest tulenevalt ei ole asjassepuutuvad ka apellatsioonis viidatud tunnistaja F ütlused, et Taavi Daniel on loomult väga abivalmis. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et see, kas keegi on üldiselt viisakas, heatahtlik ja abivalmis, ei ütle midagi selle kohta, kas ta pani toime konkreetse talle etteheidetava teo. Ka ei oma tõenduslikku tähendust see, kuivõrd usutavaks peab süüdistatavat varasemast tundev inimene seda, et süüdistatav talle etteheidetava teo toime pani. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellelegi, et küsitav on, kuivõrd on F ülekuulamine Taavi Danieli kommete jms kohta üldse kooskõlas KrMS § 68 lg-ga 6. Kaitsja on seadnud selle, et Taavi Daniel pani toime sugulise iseloomuga teo, kahtluse alla veel argumendiga, et olukorras, kus T.H kõrval magas tema elukaaslane, oleks selline käitumine ebaloogiline. Ka see argument ei välista
Maakohus pidas tõendatuks, et Taavi Daniel silitas ja hõõrus või mudis kannatanu suguelundeid, nii et maganud kannatanu ärkas. Kannatanu on kirjeldanud seda tegevust kui püüdu teda stimuleerida. Juba selliselt käitudes pani Taavi Daniel toime sugulise iseloomuga teo. Ei ole asjaolu, mis oleks Taavi Danielile andnud alust arvata, et tal on selleks kannatanu nõusolek. Ringkonnakohus nendib, et selliste asjaolude valguses jääb ebaselgeks, miks on maakohus hinnanud selle teo otsese tahtlusega, mitte kavatsetusega toime panduks. Kuna ringkonnakohus arutab kriminaalasja kaitsja apellatsiooni alusel, on aga süüdistatava olukorra raskendamine välistatud, mistõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks selle küsimuse lähemaks käsitlemiseks, kas tegemist võiks olla kavatsetusega toime pandud teoga. Arvestades, et sugulise iseloomuga teo pani Taavi Daniel toime juba talle ette heidetava tegevusega, ei oma tähtsust see, mida ta lõppkokkuvõttes saavutada soovis, ega see, milliste võimalustega ta seejuures arvestas. Fakt on, et inimesed ei käitu alati läbi mõeldult, nad võivad panna toime riskantseid ja ebaloogilisi tegusid. 6. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioon alust ka maakohtu mõistetud üksikkaristuste ega liitkaristuse muutmiseks. Maakohus on mõistnud
lg 2 p 1 alusel sanktsiooni alammäära lähedase vangistuse,
Ka mõistis kohus kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega minimaalse liitkaristuse, mida mõistetud üksikkaristuste alusel oli võimalik mõista. Ainus apellatsioonis välja toodud asjaolu, mille arvestamisel maakohus kaitsja hinnangul karistust mõistes eksis, on tahtluse vorm
Nagu eespool märgitud, pidas ringkonnakohus maakohtu hinnangut tahtlusele põhjendatuks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.