← Eesti

1-24-2225/25

Obsah (4)§ 266§ 1411§ 73§ 141

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus 31. oktoober 2024, Tallinn Kriminaalasja number Kohtukoosseis kirjalikus menetluses 1-24-2225 Sten Lind, Jani

§ 266lg 2 p 1 ja § 141 1 lg 1 järgi Harju Maakohtu 29.

mail 2024 lühimenetluses tehtud otsus Kaitsja ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk Taavi Daniel isikukood: 38711020302, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, elukoht: XXX, kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole vandeadvokaat Gregori Palm K.M, T.H RESOLUTSIOON Jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu otsus muutmata. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanud saavad esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus tegi 29. mail 2024 otsuse, millega mõistis Taavi Danieli süüdi

§ 266

lg 2 p 1 ja

§ 1411

lg 1 järgi ehk ebaseaduslikus võõrasse eluruumi tungimises ja teise inimese tahte vastaselt temaga sugulise iseloomuga teo toimepanemises.

§ 1411

lg 1 järgi mõistis kohus Taavi Danielile karistuseks üheaastase vangistuse ja 1

§ 266lg 2 p 1 järgi kolme kuu pikkuse vangistuse.

Liitkaristust mõistes luges kohus kergema karistuse raskemaga kaetuks, mistõttu jäi liitkaristuseks üks aasta vangistust. Kuna maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus mõistetud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel kaheksa kuuni.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jättis kohus karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et Taavi Daniel ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Ebaseaduslik võõrasse eluruumi tungimine seisnes selles, et Taavi Daniel sisenes 1. oktoobril 2023 kella 02.00 ja 06.00 vahelisel ajal valdaja tahte vastaselt XXX asuvasse K.M-i omandis ja valduses olevasse elamusse, avades selleks lukustamata, kuid suletud ukse. Tahtevastase sugulise iseloomuga teo pani Taavi Daniel toime sellega, et majja tunginult läks ta magamistuppa, kus katsus ja stimuleeris käega seal maganud T.H suguelundeid. Kuna kannatanu magas, ei olnud ta võimeline toimunust aru saama, st oli abitus seisundis

§ 1411lg 1 tähenduses.

Maakohus sedastas, et vaidlus puudub selles, et Taavi Daniel

  1. oktoobri 2023 öösel K.M-i majas käis, tema ja kannatanu T.H versioon lahknevad aga majja sisenemise ja seal toimunu asjaolude poolest. Nii süüdistatava, kannatanute kui ka tunnistajate ütluste kohaselt viibisid nii K.M ja T.H kui ka Taavi Daniel
  2. septembri
  3. a õhtul külas K.M-i ja T.H naabrite Q ja W juures. K.M-i ütluste kohaselt läks tema südaöö paiku koju magama. T.H ütluste kohaselt lahkus tema 02.00 ajal. Koju jõudes sulges ukse, kuid ei lukustanud seda. Ta läks magama voodisse, kus elukaaslane juba magas. Mingil hetkel tundis ta läbi une, et keegi katsub teda. Kui sai aru, et see ei ole tema elukaaslane, pööras ta ringi ja nägi, et voodi juures kükitas Taavi Daniel ja katsus tema suguelundeid. Ta käratas Taavi Danielile, et kadugu minema. Too ei öelnud midagi, tõusis püsti ja lahkus. T.H ütluste kohaselt oli ta juhtunust šokis ja hakkas nutma. K.M-i ütluste kohaselt ärkas ta omakorda üles selle peale, et T.H seisis voodi kõrval ja karjus „ta oli siin, ta oli siin“. Taavi Daniel ütluste kohaselt hakkas ta koju minema ca 15–20 minutit pärast seda, kui T.H ära läks, hakkas minema oma maja poole. Teel avastas ta, et tal on huuletubaka padjad otsa saanud. Talle tuli meelde, et ka T.H kasutas neid ning ta otsustas minna ja küsida T.H-lt tubakapatju. Taavi Danieli väitel nägi ta K.M-i ja T.H maja juurde jõudes, et tuled põlesid nii maja sees kui ka ümber ning välisuks ei olnud korralikult kinni. Enne majja sisenemist ta koputas kõvasti, siis hüüdis ukse vahelt „hallo, hallo“, kuid keegi ei vastanud. Ta hakkas muretsema, kas on midagi juhtunud, et tuled põlevad, aga keegi ei vasta. Majas nägi ta K.M-i ja T.H magamas. Ta püüdis neid äratada, lastes algul muusikat, siis T.H raputades. T.H oli ärgates väga kuri ja küsis, mida tema seal teeb. Ta selgitas, et tahtis laenata tubakat ja hakkas muret tundma. Ta sai T.H-lt loa tubakakarp võtta ja lahkus sellega. Maakohus pidas usaldusväärsemaks kannatanu ütlusi ja jättis nendega vastuolus olevad süüdistatava ütlused tõendikogumist välja. Kohus ei nõustunud kaitseväitega, et kuna sõprade vahel on suhted vähem formaalsed, võis Taavi Daniel lahtisest uksest sisse minna. K.M ja T.H ning Taavi Daniel ei olnud sõbrad ega isegi lähedased naabrid. K.M oli Taavi Danieliga kohtunud kahel korral, T.H nägi Taavi 2 Danieli eelnenud õhtul esimest korda. Taavi Daniel ei olnud kannatanute elamus varem käinud ning ka sel ööl ei olnud teda sinna kutsutud. Samuti ei saanud ta hoolimata koputustest ja hõigetest luba sisenemiseks, kuna kõik majas olijad sellel hetkel magasid. Seega on tõendatud, et tema sisenemine elamusse oli omaniku ja valdaja tahte vastane. Kohtu hinnangul pani Taavi Daniel teo toime kavatsetult, kuna tema eesmärgiks kannatanute elumajja sisenemisel oli laenata T.H-lt tubakapatju ja kui tema koputustele ja hõigetele ei vastatud ja teda sisse ei kutsutud, siis otsustas ta suletud, kuid lukustamata ukse avamise teel ikkagi majja siseneda ja seal iseseisvalt toimetada. Maakohus tõdes, et ka sugulise iseloomuga tegu puudutavas osas on kannatanu ja süüdistatava ütlused vastuolus, seda muu hulgas küsimuses, mis kannatanul seljas oli ja kust süüdistatav teda puudutas. Kohus leidis, et ka ses osas tuleb kannatanu ütlusi pidada usaldusväärsemaks. Kaudsete tõenditena arvestas maakohus ka Q ja ütlusi selle kohta, mida ta kuulis järgmisel päeval K.M-ilt, ja W ütlusi selle kohta, mida rääkis öösel toimunust järgmisel päeval Taavi Daniel. Kohtu hinnangul pani Taavi Daniel teo toime otsese tahtlusega, kuna tema, olles omavoliliselt sisenenud kannatanute elamusse ja näinud magamistoas aluspesus magavat kannatanut, pani toime sugulise iseloomuga teo, katsudes, mudides ja hõõrudes kannatanu suguorganite piirkonda, saades aru, et kannatanu magab sügavalt ja saa seetõttu toimuvale adekvaatselt reageerida. Kohus leidis, et kummagi kuriteo puhul pole Taavi Danieli süü suur. Ta küll sisenes omavoliliselt omaniku ja valdaja tahte vastaselt võõrasse eluruumi, kuid lahkus koheselt, kui talle selline korraldus anti. Tahtevastase sugulise iseloomuga teo toimepanemisega seoses pidas kohus oluliseks, et süüdistatav katsus kannatanu suguelundeid aluspükste pealt, tema tegevus oli lühiajaline ja kui kannatanu ärkas ja käskis ära lõpetada, siis Taavi Daniel seda viivitamatult ka tegi. Liitkaristust mõistes luges kohus kergema karistuse raskemaga kaetuks. Kohus leidis, et Taavi Danieli suhtes võib kohaldada

§-s 73 lg 1 sätestatud karistusest tingimisi vabastamist. Taavi Daniel on varem kriminaalkorras karistamata, tal ei ole ka kehtivaid väärteokaristusi, tunnistajana üle kuulatud F, kes on Taavi Danieli hea tuttav, iseloomustab Taavi Danieli väga positiivselt. Kohtu hinnangul ei vaja Taavi Daniel täiendavat riiklikku järelevalvet kriminaalhoolduse näol, seega on põhjendatud tema karistusest tingimisi vabastamine ilma käitumiskontrollita. 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Taavi Danieli kaitsja, kes taotleb maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ja Taavi Danieli

§ 1411 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi õigeks mõistmist.

2.1 Apellatsiooni kohaselt ei ole Taavi Daniel pannud

§ 266lg 2 p-le 1 vastavat kuritegu toime tahtlikult.

Kaitsja leiab, et osapoolte omavaheline suhtlus lubas Taavi Danielil tõsimeelselt uskuda, et tal 3 oli elamusse sisenemiseks olemas valdaja nõusolek. Mitte ükski menetluse käigus selgunud asjaolu ega tõend ei viita sellele, et Taavi Daniel oleks teadlikult tegutsenud eesmärgiga sisse tungida. Pigem nähtub asjaoludest see, et Taavi Daniel arvas, et ta on õigustatud elamusse sisenema. Kuna kavatsetus on tahtluse kõige raskem vorm, oleks maakohus pidanud ammendavalt selgitama, kuidas jõudis järelduseni, et tegemist on kavatsetult toime pandud sissetungimisega. Kaitsja hinnangul seda maakohtu otsusest ei nähtu. Kaitsja leiab, et kui üldse, siis võib Taavi Danielile heita ette tegutsemist kaudse tahtlusega. Kriminaalasja materjalid näitavad, et Taavi Danielil on keeruline tajuda sotsiaalseid signaale. Tunnistajad Q ja W kinnitasid, et Taavi Danielit nad 30.- septembri õhtul enda peole ei oodanud, kuid viimane tuli ikkagi. Eelmisel päeval oli neil tükk tööd, et anda Taavi Danielile mõista, et viimasel on aeg koju ära minna. Vastuseks maakohtu seisukohale, et kannatanud ja Taavi Daniel ei olnud sõbrad ega lähedased naabrid, märgib kaitsja, et eelnenud kahe päeva jooksul oli Taavi Danieli suhtlus seltskonnaga, kuhu kannatanud kuulusid, küllaltki intensiivne. Taavi Daniel on andnud ütlusi, et tal oli selles seltskonnas tunne, et ta on leidnud n-ö omad inimesed. Isiku jaoks, kes on üldiselt tagasihoidlik ja pigem eraldihoidev, võis uus ja meeldiv seltskond tekitada ülevoolavaid emotsioone, eriti koosmõjus nii tiheda ja intensiivse koosviibimise ja alkoholi tarbimisega. Taavi Danielile võis tunduda, et tal on kannatanutega välja kujunenud juba piisav sõprussuhe ning on eluliselt usutav, et ta tundis, et hetkeks nende elamusse sisse astumine ei tekitaks nendes pahameelt ja ei oleks vastu nende tahet. Maakohus pidas usutavaks, et Taavi Daniel sisenes elamusse eesmärgiga laenata huuletubakat. Taavi Danieli enda ütluste kohaselt proovis ta kõigepealt koputada ja ka kannatanuid hüüda. Mitmetes sõprusringkondades on tavapärane, et pärast koputust avatakse uks ning astutakse sisse. Seega ei olnud Taavi Danieli käitumine selles osas tavatu ega selgelt väljakujunenud käitumisreeglite vastane. Taavi Daniel ei tajunud, et tegelikult ei olnud osapoolte vaheline suhe arenenud nii kaugele, et eelpool kirjeldatud käitumisviis olnuks sotsiaalselt aktsepteeritav. Kaitsja märgib, et kui Taavi Daniel majja sisenes, oli elamu uks lukustamata ja potentsiaalselt lahti unustatud ning ukse ümbrus valgustatud. Need asjaolud omakorda võisid tugevdada Taavi Danieli ettekujutust, et sisenemine elamusse on lubatav. 2.2

§ 1411

lg 1 järgi esitatud süüdistusse puutuvalt leiab kaitsja, et usutav ja loogiline on Taavi Danieli versioon, et T.H-d puudutades soovis ta kõigest magavat kannatanut aidata, muretsedes, et selili magades võiks T.H oksendades lämbuda. Eluliselt on täiesti põhjendatud hirm, et alkoholijoobes isik, kes on selili magama jäänud, võib oksendades lämbuda. Taavi Danieli sõber F on iseloomustanud Taavi Danieli kui abivalmit ja hoolivat inimest, kes igal juhul hädasolijat aitaks. Samuti on F pidanud väga tõenäoliseks, et Taavi Daniel tundis kannatanu olukorra pärast muret ning tegutses tema abistamise nimel. Maakohus luges Taavi Danieli ütlused ebausaldusväärseks, sest nendes leidus vastuolusid kannatanu ütlustega. Kaitsja leiab, et lahknevused kannatanu ja Taavi Danieli ütluste vahel 4 tekkisid suure tõenäosusega lihtsalt sellest, et ruumis oli pime ja mõlemad isikud olid tarvitanud alkoholi. Mis puutub süüdistatava ja kannatanu ütluste vahelisse vastuolusse küsimuses, mis asendis kannatanu magas, siis isikud üldjuhul ei mäleta, mis asendis nad magama jäävad ning millises nad ärkavad, seda eriti olukorras, kus ollakse ka alkoholi tarbinud ning vahetult ärkamise järel ehmunud. Kaitsja hinnangul ei ole kohus põhjendanud veenvalt seda, mis põhjusel on äsja sügavast unest ärganud, meeltesegaduses ja koheselt hirmunud kannatanu mälu magamisasendi osas usaldusväärsem kui täielikult ärkvel olnud Taavi Danieli oma. Taavi Danieli versioon toimunust on kaitsja hinnangul usutavam juba seetõttu, et kannatanu versiooni puhul jääb selgusetuks, mis pidanuks olema Taavi Danieli kavatsus. Pidades silmas, et kannatanu ei viibinud magamistoas üksinda, vaid tema kõrval oli ka tema elukaaslane, on ebatõenäoline, et Taavi Danielil oleks olnud plaan magavat kannatanut ära kasutada. Kohus ei käsitle otsuses pikalt, miks on kannatanu ütlused Taavi Danieli omadest usaldusväärsemad. Kaitsja nõustub kohtuga, et kannatanul pole põhjust Taavi Danieli vastu teadvalt valeütluseid anda. Kaitsja märgib aga, et kannatanu tajus enda katsumist peamiselt läbi une. Lisaks oli kannatanu joove selline, et ta oli oksendanud ja Taavi Danieli viibimine magamistoas mõjus tema jaoks hirmutavalt ja traumeerivalt. Need asjaolud mõjutavad ilmselgelt inimese mälupilti. Seda viisil, et sellisel hetkel moodustunud mälupildid ei pruugi olla kõige usaldusväärsemad. Seda, et kannatanu mälupilt võis olla moonutatud, kinnitab kaudselt asjaolu, et ta on enda elukaaslasele andnud sündmustest mõneti teistsuguse kirjelduse kui oma ütlustes. Taavi Daniel on andnud algusest peale toimunu kohta selgeid ütlusi. Olulises osas kattub tema jutt kõigi teiste tunnistajate ütlustega. Pärast Taavi Danieli antud ütlusi on menetleja kontrollinud mokatubaka küsimise versiooni ning tuvastanud, et kannatanu juurest on tõesti mokatubakas kaasa viidud. Seega pole peale kannatanu ütluste muid tõendeid, mis oleksid vastuolus Taavi Danieli ütlustega. Erinevalt kannatanust oli Taavi Daniel täiesti ärkvel ja tema jaoks polnud sündmus nii emotsionaalselt laetud kui kannatanu jaoks. Ka on tema versioon eluliselt usutav. Kaitsja hinnangul ei ole alust pidada kannatanu ütlusi Taavi Danieli omadest usaldusväärsemateks. Kui kohus ei mõista Taavi Danieli õigeks, siis palub kaitsja vähendada Taavi Danielile mõistetud karistust kohtu õiglasel äranägemisel. Kaitsja märgib, et kohus on eksinud sissetungimise tahtluse tuvastamisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Maakohtu otsuse muutmiseks ei ole alust.
  2. Vaidlus puudub selles, et Taavi Daniel sisenes ööl vastu
  3. oktoobrit 2023 K.M-ile kuuluvasse majja, kus K.M ja T.H elasid. Kaitsja ei ole vaidlustanud ka seda, et K.M ega T.H ei olnud Taavi Danieli enne enda juurde kutsunud. Ka ei saanud Taavi Daniel majja sisenedes 5 neilt selleks nõusolekut, sest K.M ja T.H magasid. Kaitsja leiab aga, et Taavi Daniel võis ekslikult arvata, et ta võib majja siseneda: kuna ta oli seltskonnaga, kuhu K.M ja T.H kuulusid, kahe päeva jooksul tihedalt läbi käinud, võis talle tunduda, et ta on omaks võetud ja omavahel tihedalt läbi käivate inimeste seas on niimoodi sisse astumine aktsepteeritav. Kaitsja väitel oli Taavi Danielil ühest küljest keeruline tajuda sotsiaalseid signaale, teisalt aga oligi läbikäimine nii tihe, et elati justkui kommuunielu. Apellatsioonis on välja toodud, et
  4. septembri õhtul esimest korda Q ja W juures külas olnud Taavi Daniel ei kippunud lahkuma, järgmisel päeval teda külla ei oodatud, aga ta tuli ikkagi. Veel on apellatsioonis väidetud, et naabrite seltskond viibis kahe päeva jooksul erinevates koosseisudes nii Q ja W kui ka Taavi Danieli pool. Kaitsja on sellest teinud järelduse, et elati aktiivset kommuunielu, kus käidigi üksteise juures einestamas, aega veetmas jne. Sellega seoses tuleb esiteks rõhutada, et eri isikute ütlustest nähtub, et Taavi Daniel suhtles eeskätt Q ja Wga. Ka külla oli ta kutsutud just viimaste juurde. Kuigi apellatsioonis on väidetud, nagu oleks seltskond veetnud kahe päeva jooksul eri kodudes ühiselt aega, ei ole see päris nii. Tõenditest ei nähtu, et Taavi Daniel oleks enne süüdistuses kirjeldatud sündmusi olnud kutsutud ja käinud K.M-i ja T.H juures. Ka Taavi Danieli enda maja käidi vaid korra vaatamas. Seda on oma ütlustes nii kirjeldanud nii Q (tl. 46), W (tl. 69), K.M (tl. 15) kui ka Taavi Daniel ise (tl. 57). Neist kellegi ütlustest ei tulene, et Taavi Daniel oleks ise andnud uutele tuttavatele märku, et tema kodu uksed on neile nüüd igal ajal valla. Kannatanute ega tunnistajate Q ja W ütlustest ei nähtu, et nende naabrite seas, kellega Taavi Daniel tutvus, oleks olnud kombeks täiesti vabalt suvalisel ajal üksteise juures käia. Seegi, et Taavi Daniel ilmus
  5. septembril 2023 Q ja W juurde saunaõhtule, kuigi teda ei olnud otseselt sinna kutsutud, ei näita veel, et Taavi Danielil oleks olnud arusaam, et uute tuttavate juurde võib igal ajal sisse astuda. Sellele külla saabumisele eelnenud suhtlus näitab, et leebeid vihjeid sellele, et ei olda huvitatud temaga koos millegi ette võtmisest, Taavi Daniel tõesti ignoreeris. Nimelt on toimikus olevast
  6. septembri 2023 sõnumivahetusest Taavi Danieli ja Q vahel näha, et Taavi Daniel soovib koos midagi ette võtta ega võta Q vastust, mis vihjab, et neil on teised plaanid (tuleb külaline), eitavana, vaid hoopis teatab, et astub ka järsku läbi (tl. 49–50). Samas on oluline, et enne seda, kui Taavi Daniel Q ja W juurde saabus, oli ta Qga suhelnud, saanud teada, et neile tuleb külaline, ja maininud soovi läbi astuda ega olnud saanud sellele selget vastust, et ta pole oodatud. K.M-i ja T.H majja mineku puhul erines olukord sellest oluliselt – ei ole andmeid selle kohta, et Taavi Danieli ja K.M-i ja/või T.H vahel oleks olnud eelnevalt jutuks, et Taavi Daniel võiks läbi astuda. Ka erineb K.M-i ja T.H juurde minek Q ja W juurde külla minekust selle poolest, et viimaste juurde saabus Taavi Daniel siiski päevasel ajal ja teades, et nende juures toimub mingi üritus, K.M-i ja T.H majja sisenes Taavi Daniel keset ööd, teades, et pererahvas oli mõni aeg varem lahkunud naabrite juurest, et koju magama minna. Kuigi tunnistajate ütlused kinnitavad ka seda, et Taavi Daniel ei kippunud kummalgi õhtul külast lahkuma, nähtub neist samal ajal, et mõlemal õhtul anti talle siiski teada, et on aeg lahkuda ning varem või hiljem võttis Taavi Daniel seda kuulda. Q ütluste kohaselt tuli Taavi Danielile
  7. septembril öelda korduvalt, et oleks aeg lahkuda (tl. 44), järgmisel õhtul oli aga „Taavi ära saatmine lihtsam“ (tl. 45). 6 Eelnevast tulenevalt ei olnud K.M ja T.H üldse andnud kuidagi mõista, et Taavi Daniel oleks olnud nende juurde külla oodatud, rääkimata sellest, et tal oleks olnud vaba voli nende juurde suvalisel ajal sisse astuda. Ka Q ja W kutsusid teda endale külla või aktsepteerisid tema tulekut siis, kui neil nagunii olid külalised. Ürituse lõppedes oli Taavi Danielil alati palutud lahkuda. Seega ei olnud Taavi Danieli uue tutvuskonna liikmed andnud kuidagi mõista, et ta oleks oodatud ka suvalisel ajal, sh keset ööd läbi astuma. See, et Taavi Daniel varem või hiljem soovile, et ta lahkuks, allus, näitab, et põhimõtteliselt sai ta aru, et võib külas olla siis ja nii kaua, kui pererahvas lubab. Ringkonnakohtu hinnangul ei toeta väidet, nagu oleks Taavi Daniel arvanud, et võib uute tuttavate juurde igal ajal, sh keset ööd ilma kutsumata sisse astuda, tema enda ütlusedki. Taavi Danieli ütluste kohaselt hakkas ta Q ja W juurest koju minema umbes 15–20 minutit pärast T.H lahkumist. Teel koju avastas ta, et tal on tubakapadjad otsa saanud, talle meenus, et T.H kasutas ka sarnaseid ja tal tekkis mõte, et küsib neid T.H-lt. Ta nägi, et maja ümber ja ka sees tuled põlesid. Maja uks ei olnud korralikult kinni, vaid oli paokil. Tema väitel koputas ta valjult uksele ja hüüdis ukse vahelt „hallo, hallo“. Keegi ei vastanud, aga ta läks sisse, mõtles veel, kas midagi on juhtunud, et tuled põlevad. (tl. 58) Ringkonnakohus möönab, et välistada ei saa, et Taavi Danielil tekkis koduteel plaan laenata T.H-lt huuletubakat. T.H ise on
  8. novembril 2023 antud ütluses kinnitanud, et ta tarvitab huuletubakat ja Taavi Daniel tarvitas seltskonnas samuti huuletubakat – külas olles küsis viimane T.H-lt huuletubakat (tl. 61). Ka tunnistas T.H , et järgmisel hommikul ta kodust oma huuletubaka karpi ei leidnud (Taavi Danieli ütluste kohaselt võttis tema selle kaasa). Taavi Danielil võis olla põhjust arvata, et ta saab küsida T.H-lt huuletubakat, kuna ta hakkas koju minema suhteliselt varsti pärast T.H-d – tema enda hinnangul 15–20 minutit hiljem (tunnistaja Q ütlustest ilmneb samuti, et ta andis varsti pärast T.H lahkumist Taavi Danielile mõista, et oleks aeg koju minna: tl. 45). Edasi on Taavi Daniel kirjeldanud asjaolusid, mis võisid jätta mulje, et keegi on K.M-i ja T.H kodus veel ärkvel: tema väitel põlesid tuled nii maja ümber kui ka majas sees ning ukski oli irvakil. Taavi Danieli ütluste kohaselt ta nii koputas kui ka hõikas majas olijate tähelepanu saamiseks, aga ei saanud vastust. Seejärel hakkas ta mõtlema, kas midagi on juhtunud, kui tuled põlevad, aga keegi ei vasta. Taavi Danieli kirjeldus olukorrast ja tema käitumisest näitab, et ta mõistis, et sisenemiseks oli vaja kas maja elanike luba või mingit muud õigustust. Küsimuses, kas esinesid asjaolud, mis sisenemiseks õigustust andsid, lähevad Taavi Danieli ja T.H ütlused lahku. Nagu öeldud, väitis Taavi Daniel, et nii maja ümber kui ka majas sees tuled põlesid ja uks ise ei olnud suletud. Sellega haakub veel tema väide, et kui ta oli majja sisenenud ja nägi K.M-i ja T.H-d magamistoas magamas, siis oli T.H riides, jäi mulje, nagu oleks ta lihtsalt kukkunud voodisse; tema kõrval voodis oli punane oksekauss (tl. 58). St Taavi Danieli ütlused loovad pildi, mille kohaselt oli T.H koju jõudes nii purjus, et sisuliselt vajus riietes voodisse ja temast jäi kõik korratult maha: riided selga, tuled põlema, uks lahti. T.H ütluste kohaselt tegutses ta koju läinuna, nagu tavaliselt. Ta sulges ukse, kuid ei lukustanud seda, sest neil ei olnud kombeks ust lukustada, kui nad kodus olid. Ta käis WC-s ja võttis duširuumist pesukausi kaasa, sest tundis, et tal võib joodud alkoholist paha hakata. 7 Magamistoas võttis ta riidest lahti (selga jäid aluspüksid ja nabapluus) ja läks magama. Suhteliselt kohe, kui ta pikali heitis, tundis ta, et pea hakkas ringi käima, ja oksendas kaasa võetud kaussi. Pärast oksendamist jättis ta kausi voodi kõrvale. (tl. 9)
  9. novembril 2023 toimunud teisel ülekuulamisel antud ütlustes on T.H korranud, et enda mäletamist mööda tõmbas ta koju jõudes ukse kinni. Tema kinnitusel sulgub majauks kergesti. Kui seda vähegi hoogsamalt tõmmata, sulgub see korrektselt ega jää praokile. Ka kinnitas T.H , et kustutas magama minnes majas valgustuse ära. väljas jäi valgustus põlema, valgustatud oli maja terrass ja välisukse esine. (tl. 61). Maakohus pidas usaldusväärseks T.H ütlusi ja jättis Taavi Danieli ütlused ebausaldusväärsetena kõrvale. Maakohus leidis, et pole alust arvata, et T.H tajus alkoholi mõjul olukorda valesti, ka ei olnud kannatanul põhjust anda Taavi Danieli vastu teadvalt valeütlusi. Maakohus ütles seda küll

§ 1411

lg 1 järgi esitatud süüdistust käsitledes, kuid see, kas kannatanu võis joobe tõttu tajuda asjaolusid valesti või kas kannatanul oleks põhjust anda Taavi Danieli süüstavaid valeütlusi, mõjutab hinnangut kannatanu ütlustele tervikuna. Kohtukolleegium peab maakohtu seisukohta põhjendatuks. Seisukohta, et kannatanul pole põhjust anda valeütlusi, toetavad maakohtu otsuses välja toodud asjaolud, et Taavi Daniel oli kannatanu jaoks sisuliselt võõras inimene ning kannatanu ise ei pöördunud isegi politseisse. Mis puutub T.H joobesse, siis on ta oma ütlustes kirjeldanud oma tegevusi pärast koju jõudmist ning mitut kirjeldatud asjaolu kinnitavad teised tõendid. Esiteks rääkis kannatanu, et ta võttis magama minnes kaasa kausi juhuks, kui ta peaks oksendama. Seda, et T.H oli magamistuppa oksendamise puhuks kausi kaasa võtnud, on oma ütlustes kinnitanud ka Taavi Daniel. Kuigi kannatanu ja Taavi Danieli ütlused erinevad küsimuses, kus kauss oli – kas voodil või voodi kõrval –, on oluline fakt, et ka Taavi Daniel kaussi magamistoas nägi. T.H ütlusi selle kohta, et ta magas aluspükstes ja nabapluusis, on oma ütlustes kinnitanud K.M, kes on kirjeldanud, mis oli T.H-l siis seljas, kui ta oli K.M-i üles ajanud (tl. 16). Seega kinnitavad ka muud tõendid peale T.H enda ütluste eri momente tema kirjeldusest, mida ta koju jõudes tegi. Need detailid näitavad, et T.H mäletab piisavalt hästi, mida ta tegi. Samuti näitavad need detailid seda, et T.H ei olnud nii joobes ja väsinud, et oleks lihtsalt riietega voodisse heitnud, ilma et oleks hoolinud sellest, kas välisuks sai suletud ja tuled kustutatud. See omakorda seab kahtluse alla Taavi Danieli versiooni, mille kohaselt põlesid majal nii väljas kui sees tuled, uks polnud kinni ja T.H magas riietes. Taavi Danieli versiooni seab kahtluse alla seegi, et sellega tuli ta välja alles siis, kui ta kahtlustatavana üle kuulati. W ütluste kohaselt tunnistas Taavi Daniel, kui nad järgmisel päeval kohtusid, et oli K.M-i majas käinud, kuid ei rääkinud, et oleks käinud seal kõigest huuletubakat laenamas. Selle asemel väitis ta, et ei mäleta kõike, mis öösel juhtus. W ütluste kohaselt soovitas ta naabritega asjad selgeks rääkida, aga tal jäi mulje, et Taavi Danielil oli toimunu pärast ebamugav ja ta ei kavatse nõuannet järgida. (tl. 70) Ringkonnakohus tõdeb, et KrMS § 66 lg-st 21 tulenevalt ei ole W ütlused selle kohta, mis Taavi Daniel talle rääkis, iseseisev tõend, millele saaks tugineda tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel. Kohtupraktika kohaselt võib aga selliseid ütlusi teiselt isikult kuuldu kohta kasutada tema ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks (vt nt Riigikohtu 19. veebruari 2021 otsus 8 kriminaalasjas nr 1-19-10157, p 10). W ütlused näitavad, et Taavi Danieli versioon toimunust ei ole olnud järjepidev. Eelnev tähendab, et osas, milles T.H ja Taavi Danieli ütlused on vastuolus, tuleb pidada usaldusväärsemaks T.H ütlusi ja jätta Taavi Danieli ütlused tõendikogumist välja. See tähendab ühtlasi, et tõendatuks tuleb lugeda see, et majas tuled ei põlenud ning et maja välisuks polnud küll lukus, kuid oli suletud. Sellisel juhul ei olnud Taavi Danielil põhjust ka muretseda, kas K.M-i ja T.H-ga on ikka kõik korras, ja tal puudus õigustus ilma nende loata majja sisenemiseks. Kuna sellised asjaolud, millega Taavi Daniel õigustas majja sisenemist hoolimata sellest, et ta koputamisele ja hõikumisele vastust ei saanud, tuvastamist ei leidnud, on maakohus asunud ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult seisukohale, et Taavi Daniel tungis K.M-i ja T.H elukohta kavatsetult. Ringkonnakohus leiab, et eespool kirjeldatud asjaoludest ei nähtu, et Taavi Danielil oleks olnud mulje, et tast on saanud uute tuttavate jaoks selline omainimene, kellel on igal ajal õigus nende koduuksest sisse-välja käia. See, et Taavi Daniel pidas ise vajalikuks põhjendada majja sisenemist vähemalt osaliselt murega, kas elanikega on kõik korras (tuginedes seejuures küll asjaoludele, mis ei leidnud tuvastamist), näitab, et Taavi Daniel mõistis, et tal ei ole eramu valdajate luba majja siseneda ning ilma nende loata ta nende majja, mille uks on kinni, siseneda ei või. Siiski otsustas ta seda teha – olgu siis huuletubaka hankimiseks või mingil muul eesmärgil. 5. Taavi Danieli ja kannatanu T.H ütlused on vastuolus ka

§ 1411 lg 1 järgi esitatud süüdistusega seotud sündmuste osas.

Maakohus pidas ka ses osas usaldusväärsemaks kannatanu ütlusi. Apellandi hinnangul ei ole maakohus otsuses kuigi põhjalikult käsitlenud, miks on kannatanu ütlused Taavi Danieli omadest usaldusväärsemad. Kaitsja leiab, et lahknevused kannatanu ja Taavi Danieli ütluste vahel tekkisid suure tõenäosusega lihtsalt sellest, et ruumis oli pime ja mõlemad isikud olid tarvitanud alkoholi. Ringkonnakohtu hinnangul on ütluste vastuolud selleks liiga põhimõttelised. Kuigi eraldivõetuna tunduvad asjaolud nagu see, mis asendis kannatanu magas, mis tal seljas oli ja kust Taavi Daniel teda täpselt puudutas, nüanssidena, siis koostoimes annavad erinevused neis küsimustes toimunust oluliselt erineva pildi. Kannatanu väitel magas ta aluspesus, ta oli külili ja katsuja oli tema selja taga. Süüdistatava kirjelduse järgi magas kannatanu pikkades pükstes ning tema puudutas selili magava kannatanu reit, kuid mitte suguelundite juurest. Seega ei väida süüdistatav pelgalt, et puudutas vaid kannatanu jalga, vaid tema versiooni kohaselt ei olnud kannatanu pesuväel ning pealegi oli kannatanu sellises asendis, et teda ei saanudki puudutada nii, nagu kannatanu seda kirjeldas. Apellatsiooni kohaselt on põhjust pidada usaldusväärsemaks Taavi Danieli versiooni, sest üldjuhul ei mäletata, mis asendis magama jäädakse ja mis asendis ärgatakse. Pealegi oli kannatanu ärgates meeltesegaduses ja hirmunud. Kohtukolleegium nõustub, et küsitav on, kuivõrd saab isik anda usaldusväärseid ütlusi selle kohta, mis asendis oli ta uinumise hetkel. Küll saab inimene anda ütlusi selle kohta, mis oli tema viimane uinumise eelne asend, mida ta mäletab. Samuti ei näe ringkonnakohus põhjust, miks ei peaks inimene oskama anda ütlusi selle kohta, mis asendis ta oli, kui ta ärkas. Kannatanu on ütlustes oma mälestuse, mis asendis ta oli, sidunud konkreetsete faktiliste asjaoludega – sellega, kuidas ta tundis, et teda 9 katsutakse, samuti sellega, kuidas talle jõudis kohale, et katsujaks ei saa olla tema elukaaslane. See, kuidas eri asjaolud omavahel sobituvad, muudab kannatanu ütlused usaldusväärseks. Tegemist ei ole aga ainsa argumendiga kannatanu ütluste kasuks. Nagu eespool märgitud, toetavad T.H väidet, et tal olid jalas vaid aluspüksid, K.M-i ütlused, milles ta kirjeldas, mis toimus siis, kui ta oli T.H karjumise peale üles ärganud. Tema ütluste kohaselt oli T.H öelnud, et oli ärganud selle peale, et naaber teda katsus, et naabri käsi oli tal püksis; T.H-l oli seljas aluspesu ja pluus (tl. 16). Ringkonnakohtul pole alust kahelda, et K.M kirjeldas asjaolusid nii, nagu tema neid koges. Märkimata ei saa jätta, et need ütlused on antud olukorras, kus Taavi Daniel polnud oma versiooni selle kohta, millistes riietes kannatanu magas, veel esitanud (teda ei olnud veel üle kuulatud). Seega ei saanud K.M teadagi, et ses küsimuses võib vaidlus tekkida ning tema ütlustest nähtuvalt on ta T.H-l seljas olnud riided kirjeldanud selgitamaks T.H öeldut, et naabri käsi oli tal pükstes olnud. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus tõendatuks, et T.H magas aluspükstes ja nabapluusis. See omakorda seab kahtluse alla ka ülejäänud osa Taavi Danieli versioonist. Kohtukolleegium lisab, et ei pea T.H ega K.M-i ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadvaks tõika, et T.H ütluste kohaselt oli tema suguelundeid katsutud läbi aluspükste, K.M-i ütluste kohaselt aga oli T.H öelnud, et naabri käsi oli tal püsis olnud. K.M-i ülekuulamisprotokollis märgitu ei ole ringkonnakohtu hinnangul üheselt mõistetav. Väide, et „naabri käsi oli püksis“ võib võtta nii sõna-sõnalt kui ka piltliku väljendina selle kohta, et süüdistatav oli katsunud kannatanut suguelundi piirkonnast. K.M-i ülekuulamise protokollist ei nähtu, et oleks püütud täpsustada, mida T.H täpselt ütles. Pealegi olekski seda, mida T.H ütles, keeruline täpselt rekonstrueerida, sest K.M-i ütlustest nähtub, et T.H oli hüsteerias, tema ise aga unesegane, mistõttu oli tal raske aru saada, mis täpselt juhtus. Selle üle otsustamisel, kas pidada usaldusväärsemaks kannatanu või süüdistatava ütlusi, väärib ringkonnakohtu hinnangul tähelepanu veel erinevus kannatanu ja süüdistatava ütlustes kausi kohta, mille kannatanu oli võtnud magamistuppa kaasa puhuks, kui tal süda pahaks läheb. Mõlema ütlused langevad kokku faktis, et kannatanu oli selleks puhuks magamistuppa kausi kaasa võtnud. Kannatanu ütluste kohaselt hakkas tal kohe, kui ta oli pikali heitnud, pea ringi käima ja ta oksendas kaussi. Pärast seda jättis ta kausi voodi kõrvale juhuks, kui seda peaks veel vaja minema (tl. 9). Süüdistatava ütluste kohaselt nägi ta valmis pandud, kuid tühja oksekaussi voodil naisterahva kõrval (tl. 58). Süüdistatava ütluste kohaselt tekkis tal just kaussi nähes mure, et une pealt selili olles oksendades võib surra. Sellega seoses tuleb märkida, et T.H ütluste kohaselt magas tema voodi sellel poolel, mis jäi akna poole (tl. 9). K.M on samuti märkinud toimikusse lisatud magamistoast tehtud fotole T.H kohaks aknapoolse voodipoole. Sellega langevad kokku ka Taavi Danieli ütlused, mille kohaselt magamistoa ukselt vaadates vasakul pool magas meesterahvas, naisterahvas aga paremal pool (tl. 58). Pildilt on näha, et voodi jääb uksest paremale ning uksel seisja jaoks oli see voodipool, kus magas T.H , kaugemal. Pildilt näha olev voodi on suhteliselt kõrge, mis tähendab ühtlasi seda, et uksel seisja jaoks oleks jäänud voodis paremal pool magaja kõrval maas olev kauss teisele poole voodit ja vaataja jaoks varju. See-eest oleks aga kauss näha akna juures seisjale. 10 Eluliselt usutavam on, et kauss, kuhu oksendada, jäetakse voodi kõrvale, nii et see ei jääks magades ette. Eriti ebausutav on, et voodisse jäetaks kauss, millesse on juba oksendatud (nagu eespool välja toodud, ei leidnud ringkonnakohtu hinnangul tõendamist, et kannatanu oleks olnud nii tugevas joobes, et poleks hoolinud sellest, kuidas tema magama minnes asjad jäid). Seega on sellestki aspektist tulenevalt alust pidada usaldusväärsemaks kannatanu versiooni toimunust. Seega leiab ringkonnakohus, et maakohtu seisukoht, mille alusel tuleb süüdistatava ütlused jätta ebausaldusväärsetena kõrvale, on põhjendatud. Seega ei leidnud kinnitust Taavi Danieli versioon, et ta puudutas kannatanut vaid viimase äratamiseks, sest tundis tema pärast muret, ega puudutanud seejuures kannatanut suguelundite juurest. Sellest tulenevalt ei ole asjassepuutuvad ka apellatsioonis viidatud tunnistaja F ütlused, et Taavi Daniel on loomult väga abivalmis. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et see, kas keegi on üldiselt viisakas, heatahtlik ja abivalmis, ei ütle midagi selle kohta, kas ta pani toime konkreetse talle etteheidetava teo. Ka ei oma tõenduslikku tähendust see, kuivõrd usutavaks peab süüdistatavat varasemast tundev inimene seda, et süüdistatav talle etteheidetava teo toime pani. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellelegi, et küsitav on, kuivõrd on F ülekuulamine Taavi Danieli kommete jms kohta üldse kooskõlas KrMS § 68 lg-ga 6. Kaitsja on seadnud selle, et Taavi Daniel pani toime sugulise iseloomuga teo, kahtluse alla veel argumendiga, et olukorras, kus T.H kõrval magas tema elukaaslane, oleks selline käitumine ebaloogiline. Ka see argument ei välista

§ 1411lg 1 objektiivset ega subjektiivset kuriteokoosseisu.

Maakohus pidas tõendatuks, et Taavi Daniel silitas ja hõõrus või mudis kannatanu suguelundeid, nii et maganud kannatanu ärkas. Kannatanu on kirjeldanud seda tegevust kui püüdu teda stimuleerida. Juba selliselt käitudes pani Taavi Daniel toime sugulise iseloomuga teo. Ei ole asjaolu, mis oleks Taavi Danielile andnud alust arvata, et tal on selleks kannatanu nõusolek. Ringkonnakohus nendib, et selliste asjaolude valguses jääb ebaselgeks, miks on maakohus hinnanud selle teo otsese tahtlusega, mitte kavatsetusega toime panduks. Kuna ringkonnakohus arutab kriminaalasja kaitsja apellatsiooni alusel, on aga süüdistatava olukorra raskendamine välistatud, mistõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks selle küsimuse lähemaks käsitlemiseks, kas tegemist võiks olla kavatsetusega toime pandud teoga. Arvestades, et sugulise iseloomuga teo pani Taavi Daniel toime juba talle ette heidetava tegevusega, ei oma tähtsust see, mida ta lõppkokkuvõttes saavutada soovis, ega see, milliste võimalustega ta seejuures arvestas. Fakt on, et inimesed ei käitu alati läbi mõeldult, nad võivad panna toime riskantseid ja ebaloogilisi tegusid. 6. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioon alust ka maakohtu mõistetud üksikkaristuste ega liitkaristuse muutmiseks. Maakohus on mõistnud

§ 266

lg 2 p 1 alusel sanktsiooni alammäära lähedase vangistuse,

§ 1411lg 1 järgi selle kuriteo eest ettenähtud kuriteo alammäärale vastava karistuse.

Ka mõistis kohus kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega minimaalse liitkaristuse, mida mõistetud üksikkaristuste alusel oli võimalik mõista. Ainus apellatsioonis välja toodud asjaolu, mille arvestamisel maakohus kaitsja hinnangul karistust mõistes eksis, on tahtluse vorm

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo 11 puhul.

Nagu eespool märgitud, pidas ringkonnakohus maakohtu hinnangut tahtlusele põhjendatuks.

  1. Eelnevast tulenevalt teeb ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p-le 1 vastava otsuse, jättes apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
  2. Kaitsja on apellatsioonis palunud määrata kindlaks ja mõista Eesti Vabariigilt Taavi Danieli kasuks välja tekkinud menetluskulud, ringkonnakohtule ei ole aga tõendeid apellatsioonimenetluse kulude kohta esitatud. Samas tuleb tõdeda, et kuna ringkonnakohus jätab apellatsiooni rahuldamata, ei oleks KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt alust Taavi Danielile tema menetluskulusid hüvitada. Allkirjastatud digitaalselt 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.