← Eesti

2-24-120907/7

Obsah (7)§ 444§ 317§ 407§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2024. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-120907 Ts

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

  1. OÜ Aktiva Finance Group esitas Harju Maakohtule hagi A. M. G. N. D. S. vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt E AS ja kostja sõlmisid 26.11.2021 osamaksetega vara müügilepingu nr. xxxx seadme Apple iPhone 13 128GB soetamiseks, mille osamaksete summa kokku on 919,00 eurot. Tasumise periood 36 kuud, sissemaksega 19,00 eurot, igakuise osamakse suurus 25,00 eurot. E AS ja kostja sõlmisid 13.05.2022 osamaksetega vara müügilepingu arve nr. 171073584 alusel seadme Apple iPhone 13 128GB soetamiseks, mille osamaksete summa kokku on 869,00 eurot. Kostja tasus sissemakse 119,00 eurot sularahas, tasuda jäi 750,00 eurot arvete alusel. E AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale arved teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas E AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik 2 informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas E AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevuse põhisumma 1499,99 eurot. E AS loovutas 7.03.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
  2. Harju Maakohtu 13.08.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. 4.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. 5.

§ 317

lg 12 näeb ette, et olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, võib maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Kohus leidis, et makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. 6. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega

§ 317

lg-te 1, 12 ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 27.11.2024. Vastamise tähtaeg saabus 17.12.2024. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. 7. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Menetluskulud 8.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 9.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

  1. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 350 eurot, lepingulise esindaja kulusid 527 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 2500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 350 eurot. Tasutud riigilõiv 350 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 527eurot. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu ning hagihinda, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses, summas 253,5 eurot. Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on esitanud üksnes kohtule hagi. 3 Eeltoodud põhjusel ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja menetluskulu rohkem kui 1,5 tunni eest 253,5 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus arvestab hagihinda. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.
  2. Kohus märgib, et hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist ilma käibemaksuga. Hageja on kinnitanud, et hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust
  3. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses.
  4. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 623,5 eurot (350 + 253+20). 14.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.