1-09-9806/34

Kriminaalasi nr 1-09-9806 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. veebruaril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-9806 Kohtukoosseis Prokurör Kohtunik Loretta Pikma Sergei Travnikov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Viktoria Vivtšaruk Asja läbivaatamise kuupäev 21.
2. 2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Z.V´i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Z.V, isikukood XXX Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta Z.V tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 09.02.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.V elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Z.V tunnistati süüdi Viru Maakohtu 06.01.2010 kohtuotsusega KarS § 1 18 p 1 ja §117 lg 1 järgi ning karistati KarS § 63 lg 1 kohaldamisega vangistusega 6 aastat. Karistuse kandmise algus 09.02.2 009 ja lõpp 09.02.
3. Kinnipidamisasutuses Z.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanemisel asub ta elama korterisse aadressil xxx, mis kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei vasta tehnilistele tingimustele 1 elektroonilise seadme paigaldamiseks. Kinnipeetaval on põhiharidus. Isiku sõnul on töötanud mitteametlikult metsas ja ehitusel. Ametlikku töökogemust vabaduses ei oma. Vabanemise korral töökoht puudub. Alates 01.09.2011 omandab Viru Vanglas kutseharidussüsteemis keevitaja eriala. Vangistuses läbis sõltuvusvõõrutusprogrammid „Usk ja teadmine“ ja „Igapäevane valik“. Alates 13.01.2012 õpib riigikeelt. Enne vangistust isikul oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega (kuritegu toime pandud alkoholijoobes). Viru Vangla 10.12.2012 oma kirjaga toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve kohaldamisega, kuna kinnipeetaval on isikuttõendav dokument kehtivusega 1.02.
4. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et Z.V on toime pannud isikuvastase kuriteo oma ema vastu. Raske kuriteo on Z .V toime pannud alkoholijoobes, kuid ta ei tunnista antud valdkonnas probleeme ega näe seoseid alkoholi kuritarvitamise ja kuriteo toimepanemise vahel, samuti ei tunnista ta oma tegu. Antud asjaoludest tulenevalt ei pruugi isik olla valmis vabaduses oma käitumist muutma ning on kaheldav isiku motiveeritus täitma elektroonilise järelvalve nõudeid ja kohustusi. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Z.V taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud Z.V tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Z.V isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on küsitav, sest korter ei vasta tehnilistele tingimustele elektroonilise seadme paigaldamiseks, kuid mida on võimalik likvideerida isiku vabanemisjärgselt koheselt. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Z.V on varem kriminaalkorras karistatud varavastase kuritegude eest. Vaatamata varasematele karistusele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue esimese astme kuriteo, mis osutub kuritegude raskusastme muutmise dünaamikale ja viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Käesoleval ajal kannab pikaajalist vanglakaristust raske isikuvastase kuriteo eest, mis tõi kaasa inimese surma. Vangistuse lõpuni on tal jäänud 3 aastat, mis on väga pikk aeg. 2 Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kuritegu oli toime pandud joobeseisundis) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis avaldab mõju tema käitumisele ja mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval kindla töökohapuudumine vabanedes suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Seega võib järeldada, et Z.V puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud raske kuriteo asjaolusid. Z.V-l oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht ja lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal toime panemast kuritegu. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja võimalused vabaduses. Tema vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne ilmselt kahjustatud. Kohus leidis, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole Z.V ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Z.V vabastamisega temale Viru Maakohtu 06.01.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma 3