järgi Süüdistatav A.I , isikukood XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht xxxx, enne kinnipidamist ei töötanud, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 11.04.1994 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 195 lg 1 järgi 10 p arestiga, 2) 04.11.1998 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 197 lg 1, 139 lg 2 p 3 järgi 9 k vabadusekaotusega tingimisi 2 a katseajaga, Lääne-Viru Maakohtu 28.06.2000 määrusega pööratud karistus täitmisele, vabanes Murru Vanglast 28.03.2001 pärast karistuse kandmist, halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral, kahtlustatavana kinni peetud 09.02.2009, tõkend vahistamine kohaldatud 11.02.2009, vandeadvokaat Anti Aasmaa Kaitsja RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus 2 otsustas: Süüdi tunnistada A.I
p 1 ja
lg 1 järgi ning
Tõkend - vahistamine jätta A.I ’i suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 09.02.
KOHTULIKUL UURIMISEL TUVASTATUD FAKTID Süüdistatav A.I ennast temale esitatud süüdistuses
Süüdistatav A.I kinnitas kohtuistungil, et elas veebruaris 2009 xxxx juures aadressil xxxx, maja xxxx korter xxxx, kuid tema oma korter asub aadressil xxxx. Süüdistatav A.I võttis omaks, et oli tihti xxxx juures. Süüdistatav A.I tunnistas, et oli xxxx suhtes viimase 5 aasta jooksul paar-kolm korda vägivalda kasutanud, sest xxxx jõi viimasel ajal palju. Süüdistatav A.I tunnistas, et lõi xxxx lahtise käega paar korda, kui viimane ise purjus peaga hakkas esinema. Süüdistatav A.I avaldas, et nende löömiste tagajärjel xxxxl võib-olla tekkis väike sinikas. Süüdistatav A.I oma sõnul hoiatas xxxx, kes halvasti käis ja ka halvasti hingas, et kui viimane sedasi edasi alkoholi tarvitab, siis sureb ära. Süüdistatav A.I avaldas, et tuli ette, et nad xxxxga tarvitasid alkoholi seltskonnas, kui tuli keegi tuttav. Süüdistatava A.I väitel ta kahekesi xxxxga püüdis mitte juua. Süüdistatava A.I sõnul oli xxxxl aeg-ajalt mingeid väikeseid vigastusi, sest ta ju kukkus kogu aeg. Süüdistatava A.I väitel oli xxxxl jalg haige ja tal oli raske kõndida. Süüdistatava A.I ütlustest nähtub, et kuskil 3-4 kuud enne seda oli xxxx ka väga purjus, kukkus ja lõi pea ära, mistõttu tuli kiirabi kutsuda. Süüdistatav A.I kinnitas, et sel nädalavahetusel tarvitasid nad alkoholi xxxx korteri köögis reedel ja laupäeval koos N Si ja A Kiga ning vist käis ka N K, sest ta tihti astus läbi. Süüdistatav A.I ei mäletanud täpselt, kas reede õhtul oli xxxx ka koos nendega, kuid kodus ta ikka oli. Süüdistatav A.I tunnistas, et reede õhtu lõppes sellega, et ta võttis ennast täis ja läks magama. Süüdistatava A.I väitel külalistest jäi neile magama vaid N S. Süüdistatav A.I kinnitas, et laupäeva hommikul läks ta poodi pudeli järele ning xxxx ja N S jäid korterisse. Süüdistatava A.I väitel jätkasid nad laupäeval viina võtmist. Süüdistatav A.I ei mäletanud, kas xxxx ka viina võttis, N S vist jõi õlut. Süüdistatava A.I sõnul läksid xxxx ja N S kella 10.30 bussiga linna, sest xxxx pidi elektri eest maksma enne, kui raha on maha joodud. Süüdistatava A.I väitel kutsus ta naabri A Ki, kellega tarvitasid alkoholi. Süüdistatava A.I 4 A.I sõnul tuli xxxx sel päeval koju. Süüdistatava A.I väitel olid laupäeva õhtul kodus xxxx, naaber A K, samuti tuli N K. Süüdistatava A.I sõnul ei võtnud nad viina mitte terve päeva, vaid perioodiliselt. Süüdistatava A.I ütlustest nähtub, et xxxx oli vähe alkoholi tarvitanud, sest viimasel palju ei olnud vaja, et purjus olla. Süüdistatava A.I väitel tal kellegagi mingeid konflikte ei olnud. Süüdistatav A.I tunnistas, et ta käis vahepeal ära võibolla pool tundi kuni tund, et kellegi käest raha võlgu saada, et veel üks pudel osta ning korterisse oli jäänud ainult xxxx. Süüdistatav A.I kinnitas, et ta tuli tuppa ja nägi, et xxxx oli maas näoga põranda poole, voodi ja laua vahel ning laud oli ümber lükatud. Süüdistatava A.I väitel oli vahe laua ja voodi vahel kuskil 30-40 cm, kuid mitte rohkem kui 0,5 meetrit. Süüdistatava A.I ütlustest nähtub, et tegemist oli väikese 30-40 cm kõrguse madala lauaga. Süüdistatav A.I tunnistas, et ta ei näinud, kuidas xxxx kukkus, kuid kui ta nägi, et xxxx on maas, siis mõtles ta, et xxxx kukkus. Süüdistatav A.I väitis, et enne seda oli xxxx palju kordi kukkunud, küll koridoris, küll trepi peal ja väljas ka. Süüdistatava A.I sõnul oli ta xxxxle öelnud, et jälle jõid ennast täis ja kukkusid, et tõuse ja mine voodisse, kuid xxxx ei reageerinud. Süüdistatav A.I tunnistas, et võttis ja pani xxxx põrandale istuma, raputades teda natuke ja lüües talle mitte tugevalt käega vastu nägu võib-olla 4-5 korda, et ta teadvusele tuleks, ise püsti tõuseks ja voodisse läheks. Süüdistatava A.I väitel xxxx ei tulnud teadvusele, mõmises midagi ja siis ta lõi veel xxxx lahtise käega, hakates riidlema, et iga kord on selline pilt. Süüdistatava A.I sõnul xxxx ise püsti tõusta ei saanud, mistõttu ta võttis xxxxl riietest kinni ja pani ta voodile, pannes talle teki ka peale. Süüdistatav A.I tunnistas, et mingit riiete rebenemist nagu oli kuulda, sest ta järsku tõstis xxxx. Süüdistatav A.I väitis, et verd ta ei pannud tähele, midagi vist oli, aga ta arvas, et see on mustus xxxxl näo peal. Süüdistatava A.I sõnul ta mingeid tõsiseid vigastusi xxxxl ei märganud. Süüdistatava A.I väitel oli järgmisel päeval xxxx juba üleval, kui txxxx ärkas, kuid xxxx läks pärast uuesti magama. Süüdistatav A.I kinnitas, et pühapäeval ei näinud ta xxxxl mingeid vigastusi ega ka korteris kuskil verd. Süüdistatava A.I ütlustest nähtub, et pühapäeval xxxx oksendas, tal oli paha nagu tavaliselt on, kui on pohmell. Süüdistatava A.I väitel oli xxxx öelnud, et kõht valutab. Süüdistatava A.I sõnul tuli pühapäeva hommikul neile N K, kui xxxx veel magas ning enne lõunat käis ta veel ja siis oli xxxx üleval ning N K nägi xxxx. Süüdistatav A.I ei mäletanud, kas peale N Ki käis veel keegi pühapäeval neil külas, öeldes, et võib-olla naaber käis, sest ta käis ise ka natuke väljas jalutamas. Süüdistatav A.I tunnistas, et pühapäeval xxxx tema nähes ei kukkunud, olles terve päeva kodus. Süüdistatav A.I kinnitas, et esmaspäeval ta tõusis, otsustades koristada korterit peale joomingut. Süüdistatava A.I väitel oli xxxx diivanil ja vist üleval. Süüdistatava A.I sõnul xxxx oksendas jälle. Süüdistatava A.I väitel oli xxxx öelnud, et kõht valutab. Süüdistatav A.I kinnitas, et xxxx teist päeva oksendas. Süüdistatava A.I väitel oli xxxx palunud, et ta läheks naabri juurest valuvaigistit küsima ning ta läks naabri A Ki juurde ja küsis tema käest valuvaigistit. Süüdistatava A.I sõnul oli A K öelnud, et läheb ämma käest küsima ning siis ta tuli ja tõi ühe tableti, öeldes, et see on valuvaigisti. Süüdistatava A.I väitel andis ta tableti xxxxle. Süüdistatav A.I tunnistas, et siis käis ta 2 korda kuuris ja pani ahju puud, kui xxxx tõusis püsti ja läks tualetti, mille peale tema küsis, et kas lähed suitsu tegema, kuid xxxx ütles, et ei. Süüdistatava A.I väitel hakkas ta tikke otsima, sest kui 5 xxxx tavaliselt läks WC-sse suitsu tegema, võttis ta tikud alati kaasa. Süüdistatav A.I tunnistas, et ta läks ja koputas WC uksele ja küsis tikke, kuid keegi ei vastanud. Süüdistatava A.I sõnul mõtles ta, et xxxx jäi sinna magama. Süüdistatava A.I väitel ta koputas veel, kuid tegi siis ukse lahti ja nägi, et xxxxl on silmad lahti ja sülg jookseb suust. Süüdistatav A.I kinnitas, et ta võttis xxxx poti pealt ja pani koridori põrandale istuma, et ta toibuks, kuid siis sai aru, et midagi imelikku on ja võttis telefoni, et kiirabi kutsuda, kuid oli šokis ja unustas aadressi, mistõttu läks naabri juurde, et aadressi küsida ja öeldes naabrile, mis juhtus. Süüdistatav A.I tunnistas, et kutsus kiirabi. Süüdistatav A.I kinnitas, et sel päeval, kui ta leidis xxxx põrandalt, ei olnud neil konflikti ning xxxx võib-olla kukkus vastu lauda. Süüdistatav A.I väitis, et ta ei ole idioot, et xxxx käte ja jalgadega lüüa. Süüdistatav A.I jäi kindlalt selle juurde, et ta xxxx jalaga ei löönud. Süüdistatava A.I sõnul keegi teine xxxx kallal ei käinud. Süüdistatava A.I väitel tema löökidest võib-olla xxxxl näo peal oli midagi. Süüdistatav A.I kinnitas, et tema xxxx kuulus selliste inimeste hulka, et kui teda puudutada, tekib kohe sinikas. Süüdistatav A.I võttis omaks, et ta ei löönud xxxx mitte nii väga nõrgalt, kui sinikas tekkis. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel A.I kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Süüdistatav A.I on kohtueelsel menetlusel (tl 45) öelnud, et „Tõstsin teda riietest hoides rinnust ja lõin mitu korda lahtise käega tugevalt näkku, et ta kontaktseks muutuks“. Süüdistatav A.I väitis kohtuistungil, et uurija pani valesti kirja. Süüdistatav A.I selgitas, et üks asi on, kui tekst tõlgitakse kohe, aga kui ta ise oleks lugenud tõlgitud teksti, siis ta poleks sellega nõustunud. Süüdistatav A.I tunnistas, et ta oli šokiseisundis ja teadis, et ta ei ole süüdi ning kui temalt küsiti, kas kõik oli õige, siis ta lihtsalt kirjutas alla. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel A.I kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Süüdistatav A.I on kohtueelsel menetlusel (tl 45) öelnud, et „Ma võisin ka xxxx jalgadega kõhtu lüüa, aga meeles see mul ei ole“. Süüdistatav A.I väitis kohtuistungil, et uurijal on hea fantaasia, sest võib-olla umbes selliseid sõnu ta ütles ja uurija pani kirja nii nagu tema tahtis. Tunnistaja N S kinnitas kohtuistungil, et tema käis viimati A.I juures külas veebruarikuus, kas 6-ndal või 5-ndal kuupäeval ja see võis olla reedel. Tunnistaja N Si väitel oli A.I kodus, aga N I oli tööl, tulles koju õhtuks, võib-olla kella 15.00-ks. Tunnistaja N Si sõnul võttis ta A.I juures viina ning N I vist võttis ka viina. Tunnistaja N S kinnitas, et kui N I koju tuli, siis ei näinud ta viimasel mingeid kehavigastusi, samuti ei kaevanud N I ise oma tervise üle. Tunnistaja N Si sõnul tema mingit riidu ei näinud. Tunnistaja N Si väitel ööbis tema A.I juures ja hommikul kell 11 sõitis bussiga linna koos N, kes rääkis, et saab pensioni ja peab veel kellegi juurde minema. Tunnistaja N S kinnitas, et tema ei näinud N Il mingeid vigastusi, kui nad koos linna sõitsid. Tunnistaja N Si sõnul käis reedel A.I juures A K, kelle nad kutsusid ise ning A K oli nendega koos nii kaua, kui nad selle pudeli ära võtsid. Tunnistaja N S kinnitas, et on varem A.I juures 5-6 korda külas käinud ning tema midagi halba A.I ja tema xxxx vahel näinud ei ole, ehkki räägiti, et A.I 6 A.I peksab vahel. Tunnistaja N Si väitel N I ise ei ole kurtnud, et ta pojaga läbi ei saa. Tunnistaja N K kinnitas kohtuistungil, et see oli reedel 6-ndal, kui N I tema juures kella 18.30 ajal kohvi käis joomas. Tunnistaja N Ki väitel oli N I kaine ja nad istusid umbes kella 19.30-ni. Tunnistaja N K kinnitas, et N Il ei olnud näha mingeid vigastusi ja viimane ei kurtnud oma tervise üle. Tunnistaja N K avaldas, et järgmine kord nägi ta N It pühapäeval. Tunnistaja N K väitis, et tal oli selline komme, et enne kui ta lapselast läks hoidma, läks ta N I juurest läbi. Tunnistaja N K kinnitas, et läks pühapäeval kella 9.30 paiku N I juurde ja A.I tegi ukse lahti, öeldes, et xxxx veel magab, mispeale tema ütles, et tuleb pärast tagasi. Tunnistaja N Ki väitel oli A.I kaine. Tunnistaja N K kinnitas, et kuskil kella 11.30 paiku läks ta uuesti N I juurde ja A.I tegi ukse lahti, öeldes, et xxxx on üleval. Tunnistaja N K kinnitas, et kui ta tuppa tuli, oli N I püsti ja siis ta nägi, et viimasel olid põskedel lillakad plekid. Tunnistaja N Ki sõnul oli N I tema küsimuse peale, et mis juhtus, öelnud hästi vaikselt, et kas ta ise kukkus trepist või Ljoša lükkas ta trepist alla. Tunnistaja N Ki väitel oli N I kurtnud valusid sees ja öelnud, et tal on vist ribid katki. Tunnistaja N K oma sõnul sai aru, et ikka Ljoša lükkas N I trepist alla. Tunnistaja N K väitis, et nägi kuivanud verd diivani ja väikese laua vahel, kuid vere kohta ta N I käest ei küsinud, sest tal hakkas paha. Tunnistaja N K kinnitas, et nad läksid kööki ja N I palus tal kohvivesi keema panna. Tunnistaja N Ki väitel oli tema joonud kohvi, N I teed. Tunnistaja N Ki sõnul oli ta seal pool tundi, sest N Il oli halb ja ta ütles, et läheb ja heidab voodisse. Tunnistaja N Ki väitel said N I ja A.I omavahel hästi läbi. Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - sündmuskoha vaatlusprotokoll 09.02.2009 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 3-18), millistest nähtub, et sündmuskoht asub xxxx. Maja on kahekordne silikaattellistest 12 korteriga korterelamu kahe trepikojaga. Korter nr xxxx asub teises trepikojas teisel korrusel vasakul, on kahetoaline korter. Uksest sisenedes esik, mille vasakus seinas uks tualeti eesruumi ja sellest otse uks tualetti. Esiku vasakus seinas järgmisena uks kööki. Esikust otseuks elutuppa, mille paremas seinas uks magamistuppa. Elutoas akna all madal diivanilaud, aknast vasakus seinas diivan, paremas seinas kušett. Nende vahel põrandal naisterahva surnukeha peaga akna poole. Seljas punane sportsärk, jalas musta värvi dressipüksid ja villased sokid. Käed küünarnukkidest kõverdatud rinnal, vasak jalg üle parema jala. Näol ja käsivartel verevalumid. Nägu verega koos ei ole, küll aga on sportsärgil verekahtlaseid määrdumisi. Lauaplaadi diivanipoolsel küljel verekahtlased määrdumised, samuti laua ees põrandal. Diivanil oleva padja alumine serv määrdunud ja samuti sarnane määrdumislaik diivanil padja juures. Laua ja diivani vahel põrandal kokkukägardatuna pruuni-beeži kirju sviiter pikkade varrukatega ja selle peal helekollast värvi lühikeste varrukatega sportsärk, mõlemal õmblused väljapoole, s.o. pahupidi ja võib arvata, et need on koos seljast võetud. Sviiter kaelusest vasaku õlaõmbluseni rebenenud, sarnane rebenemine ka sportsärgil. Sviitril verekahtlane määrdumine, mis on tugevam kaeluse parempoolsel osal ja paremal varrukal. Laual tühi klaaskruus ja laua ees põrandal tühi rohelist värvi plastist pesukauss. Magamistoas kuriteoga seonduvaid jälgi ei avastatud. Sündmuskohalt võeti kaasa elutoast leitud sviiter ja sportsärk, mis pakendatud paberist kotti. - AS Rakvere Haigla kiirabikaardi koopia 09.02.2009 (tl 19), millest nähtub, et kiirabi saabudes patsient N I toa põrandal kõhuli maas, näo piikonnas sinikad, 2 päeva tagasi pojaga kakelnud, patsient elutundemärkideta. 7 - asitõendi vaatlusprotokoll 12.02.2009 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 5254). Asitõenditena on vaadeldud 09.02.2009 sündmuskohalt xxxx maja nr xxxx krt xxxx kaasa võetud sviitrit ja sportsärki. Pruuni-beeži kirju sviiter pikkade varrukatega, sviiter kaelusest vasaku õlaõmbluseni rebenenud. Sviitril verekahtlane määrdumine, mis on tugevam kaeluse parempoolsel osal ja paremal varrukal. Helekollast värvi lühikeste varrukatega sportsärk, millel rebend kaelusest parema õla õmbluseni, paremal õlaosal veresarnane määrdumine. Vaadeldud esemed jäetud kriminaalasja juurde. - surnu ekspertiisiakt nr 58 26.02.2009 (tl 21-29). Ekspertiisiaktis sisalduva kohtuarstekspert Marat Jeržanovi arvamuse kohaselt: 1. N I surma põhjuseks on kõhu kinnine tömp trauma koos peensoolekinnisti rebendi ja järgneva massiivse sisemise verejooksuga, mis oligi otseseks surma põhjuseks. 2. N I surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul leiti järgnevad vigastused: a) kõhu kinnine tömp trauma: verevalumid kõhu pehmetes kudedes, rebend peensoolekinnisti juurel, mis tekkisid elupuhuselt ja üheaegselt kõva tömbi eseme (esemete) toimel, võimalik, et inimese kängitsetud jala löökidest peamiselt kõhu parempoolsele ja eesmisele pinnale; b) rindkere kinnine tömp trauma: verevalumid rinna pehmetes kudedes, rinnakelme vigastusteta, roidevaheliste lihaste ja rinnakelmealuste verevalumitega roiete murrud paremal, mis tekkisid kõva tömbi eseme (esemete) toimel, võimalik, et inimese kängitsetud jala löökidest peamiselt rindkere paremale poolele; elavatel isikutel sellised vigastused ohustades elu tekitamise momendil, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse, antud juhul tõid endaga kaasa surmlõppe; c) verevalumid näol, peapiirkonnas, kehatüvel ja jäsemetel, verevalumid pea pehmetes kudedes, mis tekkisid elupuhuselt kõva tömbi eseme (esemete) toimel, võimalik, et rusika ja inimese kängitsetud jala löökidest, elavatel isikutel sellised vigastused ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte enam kui neli nädalat (5-6 päeva); d) verevalumid vasakul kaenlaaluses, paremal õlal, paremal pool rindkerel, haav vasakul pool pea kiirupiirkonnas, mis tekkisid mitmeid ööpäevi (4-5 ööpäeva) enne surma saabumist, kõva tömbi eseme toimel, võimalik, et rusika ja inimese kängitsetud jala löökidest, elavatel isikutel sellised vigastused ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestvusega mitte enam kui neli nädalat (5-6 päeva). 3. Kannatanu N I võis vigastuste saamise hetkel olla ükskõik millises asendis, näiteks seista, istuda, selili lamada, kuna vigastuste asukoht ei välista nende tekitamist sellistes asendites. 4. Pärast peensoolekinnisti rebendi tekitamist võis kannatanu N I sooritada mitmeid aktiivseid sihipäraseid tegevusi pikema aja jooksul (arvestus ööpäevades) nagu näiteks ringi liikuda, rääkida, osutada vastupanu jne. 5. Rebend peensoolekinnisti juurel tekkis vahetust löögist kõhu piirkonda keskjoonest veidi paremale ning selle tekkimine kannatanu vertikaalsest asendist kukkumisel löögiga kõva tömbi eseme vastu on vähetõenäoline. 6. Arvestades N I surnukeha koolnumuutusi saabus surm mitte rohkem kui kolm ööpäeva enne surnu uuringut morgis. 7. N I surnukeha vere ja uriini kohtukeemilisel uuringul etüülalkoholi ei tuvastatud. - surnu täiendekspertiisiakt nr 1 aktile nr 58/2009 28.04.2009 (tl 32-36). Esmase ekspertiisiakti nr 58, 26.02.2009 uuringu põhjal ja lähtuvalt esitatud küsimustest (1. Kas N Il esinenud vigastused on tekitatud ühel ajal? 2. Kui kaua enne surma saabumist on N Il esinenud vigastused tekitatud?) andis kohtuarst-ekspert Marat Jeržanov arvamuse: 8 1. N I surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul leiti järgnevad vigastused: - rindkere ja kõhu kinnise tömbi traumaga kaasnenud peensoolekinnisti rebend, roiete murrud, verevalumid rindkere ja kõhu pehmetes kudedes ning verevalumid pea pehmetes kudedes, verevalumid ja marrastused näol, otsmiku piirkonnas, mis tekkisid lühikest aega enne surma saabumist (mitte vähem kui üks ööpäev); - verevalumid vasakul kaenlaaluses, paremal õlal, paremal pool rindkerel, haav ja marrastus pea vasakul pool kiirupiirkonnas, mis tekkisid mitmeid ööpäevi (4-5 ööpäeva) enne surma saabumist. 2. Esmase ekspertiisiakti punktis 1. on näidatud surma põhjus, aga punktis 2. näidatud vigastused, mis tekkisid mitmeid ööpäevi (4-5) enne surma saabumist. KrMS §-s 292 sätestatud korras andis kohtuarst-ekspert Marat Jeržanov kohtuistungil ütlusi ekspertiisiaktide sisu selgitamiseks ja täiendamiseks. Kohtuarst-eksperdi Marat Jeržanovi sõnul, kui inimene seisab ja kui teda rusikaga või jalaga lüüa kõhu piirkonda, siis peensoolekinnisti rebendit ei teki, sest palju organeid on ees. Kohtuarst-eksperdi Marat Jeržanovi väitel tekib peensoolekinnisti rebend siis, kui inimene on horisontaalses asendis ja lüüakse rõhuga ning paremalt poolt roiete murrud tekivad, kui rõhk toimib just eest. Kohtuarst-eksperdi Marat Jeržanovi sõnul oli kõhu ja rindkerepiirkonda minimaalselt 2-3 lööki. Kohtuarst-ekspert Marat Jeržanov kinnitas kokkuvõtvalt, et inimene pidi olema horisontaalasendis ja need vigastused võidi jalaga tekitada, kukkumine on välistatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Süüdistatav A.I ennast temale esitatud süüdistuses
järgi süüdi ei tunnistanud, võttes omaks selle, et nad xxxx N Iga olid viimase korteris 07.02.2009, s.o. laupäeva õhtul alkoholi tarvitanud. Süüdistatava A.I väitel tal xxxxga sel päeval konflikti ei olnud. Süüdistatav A.I tunnistas, et ta käis vahepeal ära võib-olla pool tundi kuni tund ning korterisse oli jäänud ainult xxxx. Süüdistatav A.I kinnitas, et kui ta korterisse tagasi tuli, siis oli xxxx maas näoga põranda poole, voodi ja laua vahel ning laud oli ümber lükatud. Süüdistatav A.I tunnistas, et ta ei näinud, kuidas xxxx kukkus, kuid arvas, et xxxx võib-olla kukkus vastu lauda. Süüdistatava A.I sõnul oli ta xxxxle öelnud, et jälle jõid ennast täis ja kukkusid, et tõuse ja mine voodisse, kuid xxxx ei reageerinud. Süüdistatav A.I tunnistas, et võttis ja pani xxxx põrandale istuma, raputades teda natuke ja lüües talle mitte tugevalt käega vastu nägu võib-olla 4-5 korda, et ta teadvusele tuleks, ise püsti tõuseks ja voodisse läheks. Süüdistatava A.I väitel xxxx ei tulnud teadvusele, mõmises midagi ja siis ta lõi veel xxxx lahtise käega. Süüdistatava A.I sõnul xxxx ise püsti tõusta ei saanud, mistõttu ta võttis xxxxl riietest kinni ja pani ta voodile. Süüdistatav A.I tunnistas, et mingit riiete rebenemist nagu oli kuulda, sest ta järsku tõstis xxxx. Süüdistatav A.I väitis, et verd ta ei pannud tähele, midagi vist oli, aga ta arvas, et see on mustus xxxxl näo peal. Süüdistatava A.I väitel tema löökidest võib-olla xxxxl näo peal oli midagi, mingeid tõsiseid vigastusi ta xxxxl ei märganud. Süüdistatav A.I jäi kindlalt selle juurde, et ta xxxx jalaga ei löönud. Süüdistatava A.I sõnul 9 keegi teine xxxx kallal ei käinud. Tunnistajad N S ja N K reedel 6-ndal veebruaril kannatanu N Il mingeid kehavigastusi ei näinud, samuti polevat viimane ise oma tervise üle kurtnud. Tunnistaja N S ei näinud kannatanu N Il mingeid kehavigastusi ka järgmise päeva, s.o. 7-nda veebruari hommikul, kui nad koos N Iga kell 11 bussiga linna sõitsid. Tunnistaja N K nägi uuesti kannatanu N It pühapäeval, s.o. 8-ndal veebruaril kuskil kella 11.30 paiku ning viimasel olid põskedel lillakad plekid. Tunnistaja N Ki küsimuse peale, et mis juhtus, oli kannatanu N I öelnud hästi vaikselt, et kas ta ise kukkus trepist või Ljoša lükkas ta trepist alla. Tunnistaja N Ki väitel oli kannatanu N I kurtnud valusid sees ja öelnud, et tal on vist ribid katki. Tunnistaja N K oli oma sõnul näinud kuivanud verd diivani ja väikese laua vahel. Tõendeid ei ole selle kohta, et kannatanu N I oleks saanud süüdistuses loetletud vigastused väljaspool oma kodu 07.02.2009, samuti ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistuses loetletud vigastused oleks võinud tekitada kannatanu N Ile keegi teine kui tema oma poeg A.I . Kui surnu ekspertiisiaktis andis kohtuarst-ekspert Marat Jeržanov arvamuse, et rebend peensoolekinnisti juurel tekkis vahetust löögist kõhu piirkonda keskjoonest veidi paremale ning selle tekkimine kannatanu vertikaalsest asendist kukkumisel löögiga kõva tömbi eseme vastu on vähetõenäoline, siis kohtuistungil ütlusi andes kinnitas kohtuarst-ekspert Marat Jeržanov kategooriliselt, et kannatanul selliste vigastuste saamine kukkumisel on välistatud. Kannatanul N Il süüdistuses loetletud vigastused on tekitatud ühel ajal ja surnu täiendekspertiisi aktis sisalduva kohtuarst-eksperdi Marat Jeržanovi arvamuse kohaselt mitte vähem kui üks ööpäev enne surma saabumist.
Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 27.03.2001 otsuses nr 3-1-128-01 öelnud, et tapmine on suvalise teokirjeldusega koosseis – surma põhjustavana tuleb käsitada iga tegu, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Tunnistamaks isikut süüdi tapmises, tuleb lisaks kausaalseosele teo ja tagajärje vahel tuvastada, et teo toimepanija tegutses saabunud tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 04.06.2007 otsuses nr 3-1-1-13-07 öelnud seda, et tahtlus koosneb kahest elemendist: intellektuaalsest küljest, ehk koosseisuasjaolude teadmisest ning voluntatiivsest küljest, ehk koosseisuasjaolude tahtmisest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 27.03.2001 otsuses nr 3-1-1-28-01 öelnud seda, et tahtlus (ka kaudne tahtlus) eeldab muuhulgas seda, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabunud tagajärje vahel.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Seega kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Piiritlemaks tahtlusliiki tuleb lähtuda tehioludest, nagu näiteks süüteo toimepanemise viisist ja vahenditest, haavade või muude vigastuste iseloomust ja paiknemisest. Kohtu arvates ei olnud süüdistataval A.I-l alust eeldada, arvestades kohtuarst-eksperdi Marat Jeržanovi poolt antud ütlusi, et txxxx poolt toimepandud tegu võib kaasa tuua kõige raskema tagajärje, s.o. xxxx N I surma. Süüdistatav A.I ei näinud ette surma saabumist sel teel, mistõttu ta ei põhjustanud oma xxxx N I surma kaudse tahtlusega vaid ettevaatamatusest. 10
p 1 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises, kusjuures see konkreetne tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, ei oma tähtsust, kuivõrd tegemist on suvalise teokirjelduse koosseisuga. Süüdlase tegevus peab olema saabunud tagajärjega põhjuslikus seoses. Eluohtlik on tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust, kusjuures süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
näeb ette vastutuse teise inimese surma põhjustamise eest ettevaatamatusest.
Sama § lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Sama § lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Süüdistatav A.I , lüües jalaga oma xxxx N It, kes oli horisontaalasendis, minimaalselt 23 korral keha (kõhu) piirkonda, põhjustades talle eluohtliku tervisekahjustuse – rindkere ja kõhu kinnise tömptrauma, millega kaasusid peensoolekinnisti rebend, roiete murrud, verevalumid rindkere ja kõhu pehmetes kudedes, ei teadnud, et tema tegu põhjustab xxxx surma, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema. Surma ettevaatamatu põhjustamise objektiivne koosseis kattub tapmise (
Kui süüdlane tekitab kannatanule tahtlikult raske tervisekahjustuse ja põhjustab seejuures ka ettevaatamatusest tema surma, subsumeeritakse süüdlase käitumine §-de 118 ja 117 järgi kogumina. Tõendeid kogumis hinnates on kohus jõudnud järeldusele, et süüdistatava A.I käitumises esinevad
p 1 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritavate süüteokoosseisude (ideaalkonkurents) objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus loeb süüdistatava A.I süü tõendatuks peale süüdistatava A.I enda ütluste, veel tunnistajate N Si ja N Ki ütlustega, AS Rakvere Haigla kiirabikaardi koopiaga 09.02.2009, sündmuskoha vaatlusprotokolliga 09.02.2009 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega, asitõendi (sviitri ja sportsärgi) vaatlusprotokolliga 12.02.2009, surnu ekspertiisiaktis nr 58 26.02.2009 ja surnu täiendekspertiisiaktis nr 1 aktile nr 58/2009 28.04.2009 sisalduvate kohtuarst-ekspert Marat Jeržanovi arvamustega ning kohtuarst-eksperdi Marat Jeržanovi ütlustega.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus süüdistatava A.I karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei leia. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava A.I isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat A.I on varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud ning viimase karistuse kandmiselt Murru Vanglast vabanes ta 28.03.2001 11 pärast karistuse kandmist. Seega on süüdistatav A.I suutnud ligi 8 aastat vältida uute kuritegude toimepanemist. Süüdistatavat A.I on halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral ning need süüteod on kõik eranditult olnud seotud alkoholi tarvitamisega. Kohus arvestab süüdistatavale A.I-le karistuse mõistmisel ka kannatanu N I enda käitumist, kes oma pojaga alkoholi tarvitades asetas ennast olukorda, milles võivad konfliktid kergesti tekkida.
p 1 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse.
lg 1 näeb karistusena ette kuni kolmeaastase vangistuse.
lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.
Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatavat A.I tuleb karistada kuue aastase vangistusega, mis on raskemat karistust ettenägeva sanktsiooni keskmisest määrast madalam. Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. Eesistuja: Rahvakohtunikud: /allkiri/ /allkirjad/ Heli Väinaste Kaie Koskinen ja Ülle Gaver Ärakiri õige Nooremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 23.04.2010 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.