KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 29.04.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-9806 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Viktoria VIVTŠARUK Kohtuasi Viru Vangla materjalid W.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks W.P sünd. 24.11.1975, isikukood XXX , kodakondsuseta, elukoht xxx , töökoht puudub Karistuse kandmise algus 09.02.2009 ja lõpp 09.02.2015 Jätta W P . vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 08.02.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav W.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. W.P on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 06.01.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §118 p.1 ja §117 lg.1 järgi ning karistatud KarS §63 lg.1 kohaldamisega vangistusega 6 aastat alates 09.02.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 2 lõppenud distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kinnipeetav omandab vanglas keevitaja eriala, kuid seoses 6-kuulise paiknemisega lukustatud kambris võib kool jääda lõpetamata ja lükkuda edasi veel ühe aasta võrra. Kinnipeetaval puudub ametliku töö kogemus. Vangistuses ei toeta kinnipeetavat keegi, tal on täitmata rahalisi kohustusi. Kinnipeetaval puudub lähisuhtevõrgustik – isa kohta andmed puuduvad, ema on surnud ja õde on käinud kokkusaamisel vaid 1 korra. Kinnipeetav suhtleb õega harva. Kinnipeetav sooritas kuriteo alkoholijoobes, kuid ei näe alkoholi tarvitamises probleemi ja ei taju seoseid alkoholi tarvitamise ja kuriteo vahel. Kinnipeetav on läbinud kaplanite poolt läbiviidud sotsiaalprogrammid Usk ja teadmine ning Igapäevane valik. Kinnipeetav on korduvalt käitunud agressiivselt ema suhtes, ka käesolev kuritegu on seotud vägivallaga. Kinnipeetav võib alkoholijoobes kaotada enesevalitsuse. Kinnipeetav ei mõista osaliselt oma tegude tagajärgi ega tunnista end kuriteos süüdi. Kinnipeetav väljendab tõrjuvalt uurijate, advokaadi ja prokuröri suhtes, on seisukohal, et talle on tehtud ülekohut. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Vanglas on distsiplinaarkorras karistatud kolm korda, kehtivad karistused puuduvad. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedane isik on õde koos perega. Õde toetab kinnipeetavat vangistuse ajal ja on nõus seda tegema ka võimaluse piirides peale vangistust. Kinnipeetava eluasemeks peale vabanemist on 3-toaline korter. Tegemist on kinnipeetava emale kuulunud korteriga, mis on pärimisjärgus, pärijateks on kinnipeetav ja tema õde. Korteri eest tasub makse kinnipeet ava õde, võlgnevusi ei ole. Peale vabanemist puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, samuti on tal tasumata võlanõudeid. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, väärteokorras korduvalt, muuhulgas Alkoholiseaduse järgi. Vabaduses esines kinnipeetaval aeg-ajalt agressiivset käitumist. Maakohtu istung Kinnipeetav W.P ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Vangistuses on kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristusi, millest kehtivad käesoleval ajal puuduvad. Käesoleval ajal kannab ta karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama endisesse elukohta. Tegemist on 3-toalise korteriga, mis on pärandvara ja kus kinnipeetav asuks elama üksinda. Maakohus ei pea mõistlikuks, et vabanedes pikaajalisest vangistusest, hakkab 2 kinnipeetav elama üksinda ilma sotsiaalse elamispinnaga, mida ei saa pidada alaliseks. toeta. Lisaks sellele on tegemist Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Samuti on tal tasumata rahalisi kohustusi. Maakohus leiab, et legaalse regulaarse sissetuleku puudumine võib majanduslikuks toimetulekuks kaasa tuua uute kuritegude toimepanemise. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral puudub kinnipeetaval toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kuriteo toime pannud alkoholijoobes, kuid ei näe alkoholi tarvitamises probleemi ning ei saa aru seostest alkoholi tarvitamise ja kuriteo toimepanemise vahel. Samast iseloomustusest nähtub, et alkoholijoobes muutub kinnipeetav agressiivseks. Maakohus tunnustab kinnipeetavat kaplani poolt läbiviidud sotsiaalprogrammide läbimise eest ja leiab, et jätkates karistuse kandmist vangistuses, on tal võimalik saadud teadmisi kinnistada ning tegeleda ka eraldi alkoholivastase raviga. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid rikkunud katseaja nõudeid, vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustusega. Maakohtul puudub käesoleval ajal igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav suudab käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi täita. Eeltoodu alusel ei pea maakohus põhjendatuks kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus leiab, et kriminaalhooldus ei ole piisavaks meetmeks, et tagada kinnipeetava edaspidine seaduskuulekas käitumine. Karistuse täielik ärakandmine on reegel ja karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine erand. Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3