) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised sõlmida hagita menetluses kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Menetlusosalised esitasid kohtule kinnitamiseks kompromissi ja palusid asjas menetluse lõpetada. Kompromissi poolteks on korteriühistu ja võlgnik ning kompromissi sisuks on võla tasumise küsimuse lahendamine, seega saavad kompromissi pooled menetluse esemeks olevat õigust käsutada ja kompromissi sõlmimine on lubatud. 3
lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt
kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt
lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas
lg 3 vastavalt kokkuleppele, kompromisslepingus märkimata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kooskõlas
Kohus ei nõua menetluskulude nimekirjade esitamist, kuna menetlusosalised on menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kokku leppinud. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Riigilõivu tagastamine Avaldaja esitas kohtule taotluse menetluses tasutud riigilõivu, s.o 25 euro tagastamiseks. Kohus tuvastas, et avaldaja on tasunud käesolevas menetluses riigilõivu 06. veebruaril 2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot. Avaldaja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist.
veebruarist 2023 kehtinud redaktsioonis) avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kuna avaldaja tasus riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses ja menetlus lõpetatakse kompromissi kinnitamise tõttu, jätab kohus avaldaja taotluse menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.
lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kuna kohus keeldus menetluses poole tasutud riigilõivu summas 25 eurot avaldajale tagastamisest, ei saa
lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Nimetatud sätet võib kohaldada ka hagita menetluses, kui menetlusosaliste ring on selgelt piiritletud ning on teada, kelle õigusi menetlust lõpetav määrus puudutab. Kohus leiab, et korteriühistu avalduses võlgnevuse nõudes on selge menetlusosaliste ring ning määrus puudutab ainult korteriühistu ja võlgniku õigusi. Seega peab neil olema võimalus sarnaselt hagimenetlusega välistada edasikaebamise õigus. Seega ei ole kohtumäärus edasikaevatav. Allkirjastatud digitaalselt Aarne Lõhmus Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.