2-24-15322/10

2-24-15322 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg

1. jaanuar
2. a Tartu ja koht Tsiviilasja number 2-24-15322 Tsiviilasi A.L.-i hagi A.L:-i vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi   Hageja A.L. (isikukood XXX) Kostja A.L: (isikukood XXX) 09.01.2025 toimumise aeg RESOLUTSIOON
3. Lahutada A.L.-i (isikukood XXX) ja A.L:-i (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxx.
4. Taastada A.L.-i abielueelne perekonnanimi Uxxxx A.L.-i nimeks jääb pärast kohtuotsuse jõustumist A.L. Uxxxx Menetluskulude jaotus
5. Jätta menetluskulud 50% ulatuses kummagi poole kanda.
6. Mõista A.L:-ilt A.L.-i kasuks menetluskulude katteks välja 50 eurot. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 1 HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
7. A.L. esitas A.L:-i vastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu ja jätta hageja perekonnanimeks tema sünnijärgne perekonnanimi. Hageja oli nõus, et menetluskulud (s.o riigilõiv) jäävad võrdselt mõlema poole kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxx a. xxxxxx. Hageja ja kostja abielulised suhted on lõppenud, hageja ja kostja elavad eraldi alates
8. aasta augustist. Ühine kooselu lõppes kostja liigse alkoholitarvitamise ja vaimselt vägivaldse ja ebastabiilse käitumise tõttu. Poolte ühine alaealine laps jääb pärast lahutust hageja ja kostja vahelise kokkuleppe järgi elama hageja juurde. KOSTJA VÄITED
9. Kostja oli abielu lahutamisega nõus. Kostja soovis, et pooled tasuksid menetluskulud võrdsetes osades. KOHTU SEISUKOHAD
10. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri kannete kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxxxx, sellekohane tõend on kehtiv alates xxxxxxxxxx. Pooltel ei ole nende kinnitusel ühisvara ning alaealise lapse elukorralduse üle vaidlust ei ole. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et abielusuhted on lõppenud ning PkS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Abikaasadel ei ole ühisvara. Hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada. Hageja soovis võtta abieelse perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. Rahvastikuregistri kande kohaselt oli A.L.-i varasemaks perekonnanimeks Uxxx. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb nimeseaduse § 11 lg 1 alusel tema abielueelne perekonnanimi taastada. Menetluskulud TsMS § 164 lg 2 alusel jätab kohus vastavalt poolte soovile menetluskulud 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja kanda. Ainuke tekkinud menetluskulu on hageja tasutud riigilõiv 100 eurot. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuluna 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik 2