Obsah (10)

§ 168§ 440§ 444§ 162§ 169§ 132§ 175§ 468§ 467§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 8. jaanuar 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-24-16968 Tsiviil

) § 162 lg 1 alusel tuleb kulud jätta kostja kanda. Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mis võimaldaks jätta menetluskulud hageja või poolte endi kanda. Kostja on oma käitumisega andnud hagejale põhjuse hagi esitamiseks. 2. Kostja on vastuses hagile märkinud, et ta võtab hagi õigeks. Kostja möönab, et osanike otsuse vastuvõtmisel esines formaalseid puudusi, mis võivad kaasa tuua otsuse tühisuse või selle kehtetuks tunnistamise. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda või jätta need poolte endi kanda või jätta menetluskuludest 25% hageja ja 75% kostja kanda.

§ 168lg 6 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagi esitamine oli ennatlik ja hageja ei ole mistahes viisil proovinud vaidlust kohtuväliselt lahendada. Samuti on hagi põhjendamatult mahukas ning hageja on ka esitanud põhjendamatu hagi tagamise taotluse, mille kohus on jätnud rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

§ 440

lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kuivõrd praegusel juhul on kostja vastuses hagile hagi õigeks võtnud, tuleb hagi

§ 440lg 1 alusel rahuldada ning tuvastada, et kostja 14.

oktoobri 2024 osanike otsus on tühine. Vastavalt

§ 444lg-le 3 teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

4. Üldjuhul jäävad hagi rahuldamise korral menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 168

lg 6 võimaldab otsustada, et hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Õiguskirjanduses on

§ 168

lg 6 kohaldamise näitena toodud välja ühis- või kaasomandi lõpetamise või ka tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuste täitmiseks esitatud hagid (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Koost V. Kõve jt. § 169 komm 3.

1. Tallinn 2017).
2. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul asuda seisukohale, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja eesmärgiks kohtusse pöördumisel oli vabaneda kostja osanike otsusest, millega otsustati, et ta kutsutakse juhatusest tagasi. Kohtumenetluse käigus on hageja oma eesmärgi ka saavutanud. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul hagejale ette heita, et enne kohtusse pöördumist ei pöördunud ta kostja poole. Osanike otsuse vaidlustamiseks ei ole ette nähtud kohustuslikku kohtueelset korda. Vaidlustatud osanike otsus riivab hageja õigusi (õigust kuuluda kostja juhatusse). Sellises olukorras on 2 põhjendatud kohtu poole pöördumine. Samuti andis Tartu Maakohtu registriosakond
3. oktoobri 2024 määrusega (dtl 34) hagejale 10-päevase tähtaja hagi esitamiseks. Lisaks sellele on hageja esitanud nii tühisuse tuvastamise kui ka alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõude. Kehtetuks tunnistamise nõude osas kehtib ka aegumistähtaeg (kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest; vt ÄS § 178 lg 1). Ka seetõttu ei saa asuda seisukohale, et hageja oleks pidanud pöörduma esmalt kostja poole. Eelnevat arvestades ei saa praegusel juhul menetluskulude jaotamisel lähtuda

§ 168lg-st 5.

Kostja väited, mis seonduvad hagiavalduse põhjendamatu mahukusega, on asjakohased menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel, kuid mitte menetluskulude jaotuse otsustamisel. 6. Küll on aga kohtu hinnangul põhjendatud kostja vastuväited seoses hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmisega.

§ 169

lg 3 võimaldab jätta menetluse tulemusest sõltumata rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendiga esitamisega ja vaidlustamisega seotud kulud selle menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse. Kohus jättis 11. novembri 2024 määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagi tagamise taotlusega seotud kulud riigilõiv 70 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot(100 eurot 33 senti + 179 eurot 67 senti + 35 + 70 + 35; koos käibemaksuga 512 eurot 40 senti). Kokku on hagi tagamisega seotud kulud 582 eurot 40 senti (70 + 512,40). Need kulud jäävad

§ 169lg 3 alusel hageja enda kanda.

Muud hageja kulud jäävad

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kostja enda kulud jäävad tema enda kanda.

1. Järgmisena käsitleb kohus hageja menetluskulude rahalist suurust. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud 3592 eurot 86 senti (koos käibemaksuga; riigilõiv 490 eurot + lepingulise esindaja kulud 3102 eurot 86 senti). Kohus jätab hagi tagamisega seotud kulud 582 eurot 40 senti hageja kanda (vt määruse p 6). Järelikult on hagi esitamisega seotud kulud 3010 eurot 46 senti (riigilõiv 420 eurot + lepingulise esindaja kulud 2590 eurot 46 senti).
2. Praegusel juhul on hagihinnaks 3500 eurot (

§ 132lg 11 ja lg 4 p 8).

Vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1 tuli sellise hagihinnaga hagi esitamisel tasuda riigilõivu 420 eurot. Seega on tegemist põhjendatud kuluga. 9. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu (140 eurot, millele lisandub käibemaks) mõistliku suurusega ja kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus märgib, et ei pea vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele iga kulunimekirjas toodud üksiku toimingu põhiselt. Küll aga leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 14 h 08 min (18 h 08 – hagi tagamisega seotud ajakulu 4 h) täies ulatuses põhjendatud. Praeguses asjas esitas hageja hagi kostja osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Hageja tugines sellele, et praegusel juhul ei ole järgitud osanike otsuse vastuvõtmise korda ja seaduses sätestatud nõudeid, või et otsuse vastuvõtmisel on rikutud häälteenamuse nõudeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka või mahuka hagiga. Samuti tuleb arvestada seda, et kostja võttis hagi kohe õigeks, seega ei olnud pooltel ka sisulist vaidlust. Poolte vaidlus puudutas vaid menetluskulude jaotust hagi õigeksvõtu korral. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks on kokku 8 tundi. 3 10. Arvestades tunnihinda on lepingulise esindaja kulud 1366 eurot 40 senti (140 x 8 x 1,22). Sellele lisandub riigilõiv 420 eurot. Kokku on hageja põhjendatud kulud 1786 eurot 40 senti (1366,40 + 420). Hageja on eraisik ega ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb menetluskulud kostjalt välja mõista koos käibemaksuga. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 1786 eurot 40 senti. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1786 eurolt 40 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. 11.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist (

§ 467lg 1 esimene lause).

12.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 4