Obsah (9)

§ 4062§ 4034§ 403§ 104§ 94§ 416§ 195§ 108§ 113

act OÜ hagi V. K. vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 2499,25 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ, registrikood 11542046) lepinguline esindaja: A. V. (epost X

(võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 7. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-21-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt

§ 4062

lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 15.05.2022 lepingu sõlmimise ajal 16,95%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 41,7% aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr

§ 4062lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

8.

§ 4034

lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust. 9.

§ 4034

lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

1. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 pd 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
2. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
3. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt 3 esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).
4. Hageja selgituste kohaselt hinnati kostja maksevõimelisust laenulepingu sõlmimisel kostja kontoväljavõtte ja maksehäireregistri andmete alusel. Kostja kontoväljavõtte analüüsimiseks kasutati AccountScoringu teenust, mille tulemusel saadi kostja keskmiseks sissetulekuks 1270,08 eurot, finantskohustused 260 eurot (lähtuti pangakonto väljavõttelt saadud andmetest), muud minimaalsed kulud 500 eurot (lähtuti kostja esitatud andmetest, kuna kostja esitatud summa ületas lepingu sõlmimisel kehtinud sise-eeskirjades kehtestatud piirmäära), ülalpeetava kulu 55 eurot (krediidiandja sise-eeskirjas kehtestatud miinimum), puhver 63,504 eurot (5% netosissetulekust, arvestatud ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks). Kostja maksevõimeks hinnati 391,576 eurot. Selle tulemusel jõudis esialgne krediidiandja järeldusele, et krediidilimiidi 2 000 euro tagastamine 60 kuu jooksul on kostjale jõukohane.
5. Kohus leiab, et krediidiandja ei selgitanud 15.05.2022 lepingu sõlmimisel välja kostja muude kohustuste ulatust ega tuvastanud kostja tegelike kulude suurust, sh igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele, ülalpeetavatele jms. AccountScoring väljavõttel on pangakontol kajastatud makseid küll kulugruppide kaupa eristatud, kuid esitatust ei nähtu, et vastavat oleks sisuliselt analüüsitud ega arvesse võetud - krediidiandja on lähtunud tegelike kulutuste asemel oma sise-eeskirjas sätestatud eelduslikest kuludest (arvutuskäik dtl 38-40) ning kostja esitatud väidetavast sissetulekust.
6. Nähtuvalt konto väljavõttest (dtl 40-55) on kostja kulutused seonduvalt hasartmängudega suuremad, kui hageja on oma arvutustes välja toonud (kokku 500 eurot perioodil). Hagi kohaselt oli kostja märkinud sissetulekuks 1200 eurot, igakuiseks kohustuseks 600 eurot ja muud kohustused 500 eurot. Kontoväljavõtte kohaselt hagejal töötasu jaanuaris ajavahemikus 14.01.2022-31.01.2022 ei makstud, veebruaris laekus töövõimetoetus (TVT) 469,03 eurot, töövõimetushüvitis 73,17 eurot, sotsiaaltoetus 41,68 eurot ning töötasu 607,29 eurot; märtsis laekus TVT 423,64 eurot, sotsiaaltoetus 41,68 eurot, töötasu 568,96 eurot; aprillis laekus TVT 469,03 eurot, sotsiaaltoetus 41,68 eurot, töötasu 1074,09 eurot, mais laekus TVT 489,90 eurot, sotsiaaltoetus 41,68 eurot ning töötasu 434,38 eurot. Seega oli igakuine sissetulek jaanuaris teadmata suuruses, veebruaris 1191,17 eurot, märtsis 1034,28 eurot, aprillis 1584,80 eurot ning mais 965,96 eurot, s.o 14.01.2022-14.05.2022 kokku 4776,21 eurot ja keskmiselt (4776,21/4) 1194,05 eurot.
7. Kostja väljaminekute puhul on arvestatud elatisega 55 eurot kuus. Tegelikkuses nähtub kontoväljavõttest, et kostja on tasunud elatist 110 eurot kuus, seega on võlausaldaja arvestused põhinenud valedel alustel.
8. Hageja on arvestanud finantskohustuseks kõigest 260 eurot kuus. Konto väljavõttel kajastuvad maksed veebruaris 2022 Ferratum Bank AS-ile, Placet Group OÜ-le, Elisa Teleteenused AS-ile, TF Bank AB (Publ.)Eesti filiaalile, kokku 354,15 euro eest, märtsis
9. a 259,16 euro ulatuses, aprillis 261,18 eurot, mais 259,94 eurot. Samuti on kostjal suurtes summades väljamaksed Elisa Eesti AS-ile, kokku perioodil 889,61 eurot (ja seda lisaks Tele2 Eesti sideteenuste arvetele). Ka nähtub kontoväljavõttest, et märtsis 2022 on kostja saanud täiendava laenu Ferratum Bank AS-ilt summas 126 eurot, 04.05.2022 Svea Finance AS-ilt summas 1000 eurot ja 09.05.2022 summas 200 eurot. Esitatust ei nähtu, et teavet oleks kogutud kostja olemasolevate kohustuse põhiosa ja intresside suuruse, lepingu(te) kestuse ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta kostja maksevõimele. Kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub läbivalt, et kostja kontol püsivalt vahendeid märkimisväärses ulatuses ei ole. Kontolt nähtub ka korduv teistelt eraisikutelt laenu saamine. 4
10. Kohus on seisukohal, et hageja väited on seega vastuolulised ning kogutud andmed ei olnud piisavad ega usaldusväärsed selleks, et lugeda

§ 4034 sätestatud kohustus nõuetekohaselt täidetuks.

Laenu anti matemaatilise tehte puhul, arvestades sissetulekut, lahutades sellest maha teoreetilised määrad. Millised kohustused kostjal selleks ajaks tegelikult olemas olid, krediidiandja välja ei selgitanud. Samuti ei selgitanud krediidiandja välja kostja tegelikke igakuiseid kulutusi. Krediidiandjale pidi oma majandustegevusest tulenevalt olema teada, et paljud inimesed võtavad laene korraga mitmetelt krediidiandjatelt ning selline käitumine on jätkuv. Sellisel viisil satub inimene varem või hiljem makseraskustesse, sest mingil hetkel ei suuda ta uute laenude võtmise kaudu eelmisi ära tasuda. Konto väljavõtte kaudu on siiski võimalik tuvastada selliseid asjaolusid, samuti viited teiste kontode olemasolule. Antud juhul kostja hageja väitel ise deklareeris igakuisteks finantskohustusteks (st tagasimakse summadeks) 600 eurot kuus ja muudeks kohustusteks 500 eurot. Seega kostja poolt väljatoodud sissetulekust 1200 eurost jäi üle 100 eurot. Kohtu hinnangul oleksid need asjaolud kogumis vastuoluliste ja puudulike andmetega eeldanud, et krediidiandja kogub täiendavat teavet (seda kasvõi tarbijalt endalt täpsustusi küsides). 19. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 15.05.2022 lepingu sõlmimisel ja selle hilisemal muutmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. 20.

§ 4034

lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

§ 403

4 lg-s 7 sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt

§ 403

4 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud hagejale mingi teabe teadlikult esitamata. Olukorras, kus kostjalt teavet ei küsitud (sh teavet varasemate finantskohustuste ja nende täitmise kohta), ei saakski kostjale ette heita selle teabe esitamata jätmist. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende laenutaotluses esitamise asjaolu järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (

§ 104lg 5).

21.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuva lepingu sõlmimise hetkel oli

§ 94-järgne intressimäär 0%.

22.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 5

1. Kohtule on esitatud lepingu ülesütlemise teatis (dtl 84), mille kohaselt on krediidiandja palunud kostjal tasuda tekkinud võlgnevuse summas 284,29 eurot ning on kostjat teavitanud, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, siis loeb krediidiandja lepingu lõppenuks 25.05.
3. Laenulepingu kohaselt kohustus kostja tegema tagasimakseid tasudes igakuiselt minimaalse osamakse, mis koosneb krediidi tagasimaksest (1/60 kasutusele võetud krediidist) ja kasutusse võetud krediidilt igakuiselt arvestatud intressist (dtl 60-66). Hagiavalduses välja toodud andmete kohaselt olid kostjal lepingu ülesütlemise teatise saatmise seisuga tasumata 10.03.2023, 10.04.2023 ja 10.05.2023 osamaksed ning kostja ei tasunud neid ka täiendavalt antud tähtaja jooksul. Seetõttu leiab kohus, et lepingu ülesütlemise teate saatmise seisuga oli kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud alates 25.05.
4. 25.

§ 195

lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 26. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna leping on üles öeldud, on kostja õigus krediidi kasutamiseks lõppenud. Hagiavalduse kohaselt sai kostja krediiti kokku 4259,71 euro ulatuses ning kostjalt on lepingu täitmisena laekunud kokku 2713,85 eurot, mis tuleb arvestada tasutuks põhivõla katteks. Seega jääb lepingu põhiosa jäägiks 1545,86 eurot (4259,71 – 2713,85). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 1545,86 eurot. Kuna

§ 94

-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0, jääb nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata. 27.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 28. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja taotlenud viivise väljamõistmist perioodi 26.05.2023 kuni 05.12.2023 eest. Kohus mõistab kostjalt välja viivise

§ 113

lg 1 II lauses sätestatud määras 96,31 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: 29. Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega kogusummas 35 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab

§ 4034

lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud 6

1. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 2499,25 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 1642,17 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 34,29% ning kostja kanda 65,71% menetluskuludest.
2. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 350 eurot, mis koosneb riigilõivust. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 106,99 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 243,01 eurot riigilõivu.
3. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, kostja menetluses sisuliselt osalenud ei ole. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
4. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 229,99 eurot (350 x 64,61%).
5. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik 7