Obsah (7)

§ 363§ 371§ 180§ 183§ 372§ 168§ 660

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-24-14768 E.J ja Romeks OÜ hagi L.T vastu kahju hüvitamiseks Tsiv

) § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõuded ja hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-s 363 on sätestatud hagiavaldusele esitatavad nõuded.

§ 363

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt tuleb hagis märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et hagi aluse ulatuslike puuduste korral tuleb see jätta

§ 371

lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata, kuivõrd § 2 mõttega ei ole kooskõlas kohtu ning vastaspoole koormamine ebaselge hagiavalduse menetlemisega (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Koost V. Kõve jt. Tallinn

1. § 371 komm 3.3.9.2 b).
2. Esmalt märgib kohus, et praegusel juhul ei ole hagejad esitanud selgelt väljendatud nõuet. Hagejad on
3. novembri 2024 menetlusdokumendis märkinud „kokku 41 400 eurot“. Selliselt ei nähtu, kellelt ja kelle kasuks tuleb see summa välja mõista. Kohtu hinnangul ei piisa sellest, kui nõue on asjaoludest väljaloetav või loogiliselt tuletatav (vt ka Riigikohtu
4. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-17, p 11).
5. Samuti on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole hagejad välja toonud hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Hagis ja selle täpsustuses on hagejad välja toonud erinevaid võlausaldajaid, lepinguid ning summasid (osade summade kohta on märgitud ka see, et need on makstud). Hagejad ei ole välja toonud, kuidas on konkreetsed lepingud seotud kostja tegevusega ning kohus ei saa ise asjaolusid hagist tuletada. Lisaks ei ole kohtu hinnangul võimalik eristada, milline kahju on tekitatud äriühingule (hageja II) ja milline kahju on tekitatud eraisikule (hagejale I).
6. Hagejad on märkinud, et neil ei ole võimalik maksta riigilõivu, vaid seda on võimalik maksta osade kaupa. Iseenesest on võimalik, et menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 180lg 1 p 2).

Samas kehtivad menetlusabi saamisele ka piirangud. Kui tegemist on juriidilise isikuga, siis menetlusabi võib oma eesmärkide saavutamiseks taotleda üksnes tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud mittetulundusühing või sihtasutus (

§ 183lg 1).

Seega ei saa osaühing (praegusel ajal hageja II) taotleda, et kohus määraks riigilõivu tasumise osamaksetena. Seda saab teha vaid hageja I (eraisik). 8. Kohtule on esitatud ka riigi õigusabi taotlus. Menetlusabi võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (

§ 180lg 1 p 3).

Samas kehtib ka siinkohal piirang, mille kohaselt juriidilistest isikutest võib menetlusabi oma 2 eesmärkide saavutamiseks taotleda üksnes tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud mittetulundusühing või sihtasutus (

§ 183lg 1).

Seega ei saa osaühing (praegusel juhul hageja II) taotleda ka riigi õigusabi. Seda saab teha vaid hageja I (eraisik).

1. Kohus ei pea põhjendatuks lahendada hageja I riigi õigusabi taotlus praeguses menetluses. Kui kohus peaks hageja I taotluse rahuldama ja määrama hagejale I riigi õigusabi korras esindaja, saab esindaja esitada korrektse hagi vaid hageja I osas (kuid mitte hageja II osas). See tekitab kohtu hinnangul omakorda segadust, kuivõrd hageja II peaks ise esitama kohtule korrektse hagi (mida hageja II ei ole suutnud praeguse ajani teha). Seega võib tekkida olukord, kus samas menetluses on kaks hagejat, kellest üks on riigi õigusabi korras määratud esindaja abiga esitanud korrektse hagi, ning teine ei ole seda teinud. Sellises olukorras peaks kohus jätma hageja II hagi uuesti käiguta või keelduma hagi menetlusse võtmisest hageja II osas.
2. Kohus peab põhjendatuks eraldada hageja I riigi õigusabi taotlus ning menetleda seda eraldi menetluses. Kui kohus annab hagejale I riigi õigusabi, saab riigi õigusabi korras määratud esindaja hinnata hagi perspektiivi ja esitada kohtule hageja I õiguste kaitseks uus hagi.
3. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

See tähendab, et nii hageja I kui hageja II võivad kohtule esitada uue hagi. 12. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hagejate kanda.

Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole ka kulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. 13.

§ 660

lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 järgi võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Seega on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3