R., isikukood xxxx; elukoht: xxxx; xxxx kodanik; emakeel xxxx; xxxx; xxxx; varem kriminaalkorras karistamata, 1 kehtiv väärteokaristus; tõkend - puudub Kohaldatud õigusnormid
lg 1, § 202 lg 2 p 1,4,5,7 ja § 206 lg 1 RESOLUTSIOON 1.
S § 424 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2. Panna P. R.ile
P. R. on kohustatud tasuma riigituludesse kriminaalmenetluse kulud kokku summas 197 (ükssada üheksakümmend seitse) eurot ja 64 senti. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE
4.
lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus
lg 2 alusel lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. 5. Kohtumäärus teha viivitamatult teatavaks P. R.ile ja tema kaitsjale ning ringkonnaprokurör Marge Voogmale. 2
ASJAOLUD 11.07.2024.saabus Viru Maakohtusse üldmenetluse korras süüdistusakt P. R. süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi. P. R.i (R.) süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, juhtis 23.12.2023 kella 22.10 paiku xxxx hoovis mootorsõidukit Volvo XC90 registreerimismärgiga xxxx. P. R.i joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga DRÄGER ALCOTEST 9510 EE seeria nr ARLK-0022, mille järgi oli alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus 0,78 mg/l kohta. Eeltoodud käitumisega rikkus P. R. liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega P. R., juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatavale inkrimineeritud tegude toimepanemine on tõendatud järgmiste tõenditega: indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll; tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE väljatrükk ja taatlustunnistus; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus; tunnistaja Siiri Kereme ütlused; kahtlustatava P. R.i ütlused; asitõendi (häirekeskuse kõne, vormikaamera salvestis, TikTok videod) vaatlusprotokoll väljatrükkidega Aweroc Webplayer ja DEMS360 andmebaasidest koos DVD+R plaadiga ja õiendiga; asitõendi (kaks vormikaamera salvestist) vaatlusprotokoll väljatrükkidega DEMS360 andmebaasist koos DVD+R plaadiga; P. R.i karistusregistri väljatrükid; õiend liiklusregistri andmetega; riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus; isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll; maksukohuslaste registri väljatrükk. 29.11.2024 määrusega andis kohus P. R.i üldmenetluses kohtu alla süüdistatuna KarS § 424 lg 1 järgi. 29.11.2024 toimus kriminaalasjas ka eelistung, millest osavõtjad planeerisid kohtuistungi toimumise ajaks 30.01.2025. 30.01.2025 toimunud kohtuistungil esitas prokurör taotluse käesoleva kriminaalasja lõpetamiseks
lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud talle määratud tähtajaks pandud kohustustega. P. R.ile on esitatud süüdistus II astme kuriteos KarS § 424 lg 1 järgi.
lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Etteheidetav kuritegu on toime pandud 23.12.2023. P. R.il puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ning uute, tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. Seda arvestades tuleb asuda seisukohale, et P. R.i suhtes ei ole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine ja karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks P. R.i suhtes ning
P. R. on andnud nõusoleku, mille kohaselt ta on nõus ja soovib, et tema suhtes lõpetataks eelviidatud kuriteosüüdistuse osas kohtuasjas nr 1-24-3992 kriminaalmenetlus
Talle on selgitatud ka
P. R. on andnud ka nõusoleku talle lõpetamisega seonduvate kohustuste panemiseks, mis on vormistatud eraldi dokumendina. Eeltoodu alusel ja juhindudes
§-st 202 lg 1, 2, 4 ning 206, taotleb ringkonnaprokurör maakohtult:
lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata isikule, kelle suhtes menetlus lõpetatakse. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd.
lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Vastavalt
Kriminaalasjas on P. R.ile esitatud süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolme aastase vangistuse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat.
lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud. 5
Seetõttu kuulub ringkonnaprokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks süüdistatava P. R.i suhtes rahuldamisele. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka sellega, et süüdistatava puhul ei olnud tegemist korduva käitumismustriga, mis oleks kaasa toonud kannatanu pikemaajalise kahjustamise. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus- huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui isik eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteedi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. P. R.il puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ning tema suhtes ei ole varasemalt lõpetatud kriminaalmenetlusi avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. P. R.i süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi – tegemist on ühekordse käitumisaktiga. Oluline on ka see, et süüdistatav juhtis sõidukit joobeseisundis oma talu hoovis ja ei osalenud liikluses väljaspool seda. Kannatanuid pole. KarS §-s 58 nimetatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Tegu on aga toime pandud alkoholijoobes, mistõttu on võimalike riskide maandamiseks vajalik menetluse lõpetamisel kohustada P. R.i mitte tarvitama alkoholi, piirmäära ületavas ja/või alkoholijoobes olles mitte juhtima liiklusvahendeid ning alluma ravile. 6
Vastavaasisuline kirjalik nõusolek/taotlus on kriminaalasja materjali juures. Kohus on seisukohal, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuritegude osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesoleval juhul nii eri- kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja varasemalt kriminaalkorras karistamata süüdistatava karistamine vajalik. 7
lg 1 p 3 kohaselt märgitakse kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses ka asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viis. Asitõendid ning salvestised: DVD+R plaat häirekeskuse kõne salvestise, vormikaamera salvestise ja TikTok videotega /tl 13/ ja DVD+R plaat kahe vormikaamera salvestisega /tl 14/ jätta
lg 3 p alusel kriminaalasja materjalide juurde.
lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Seega juhul, kui süüdistatav ei täida käesolevas määruses märgitud kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.