Obsah (12)

§ 168§ 428§ 177§ 162§ 663§ 651§ 466§ 667§ 654§ 150§ 696§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-21-110845 Koht

) § 440 lg 1 alusel Wlt hageja kasuks välja 5243,20 eurot. 09.10.2024 2 2-21-110845 loobus hageja hagist ning palus jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna menetluskulude hageja kanda jätmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. 5. 04.10.2024 ja 14.10.2024 seisukohtades märkis kostja, et ta ei ole vastu menetluse lõpetamisele, kuid leidis, et hageja peaks hüvitama kostja menetluskulud

§ 168lg 4 järgi.

Hageja on kohtumenetluse algataja. Hagist loobumine tunnistab esitatud nõuete põhjendamatust. Pool, kes algatas põhjendamatu kohtumenetluse, peab hüvitama teise poole menetluskulud. Kostja on kogu kohtuvaidluse jooksul väitnud, et tema ei ole isik, kes peaks hagejale kahju hüvitama. Kostja on käitunud heas usus ja on algusest peale õigesti osutanud isikule, kes tegelikult vastutab kahju eest. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust kokku 1600 eurot ilma käibemaksuta (16 h x 100 eurot/h). Kostja palus lahendis märkida, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis. Maakohtu määrus ja põhjendused 6. Harju Maakohtu 17.10.2024 määrusega võeti vastu hagist loobumine, lõpetati tsiviilasja menetlus seoses hagist loobumisega (

§ 428lg 1 p 3, § 429 lg 1) ning jäeti menetluskulud hageja kanda.

Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1600 eurot ilma käibemaksuta ning viivise menetluskuludelt. 7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hageja põhjendanud menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Antud juhul ei ole kostja nõuet tasunud ega tunnistanud, vaid nõue on rahuldatud kriminaalmenetluse käigus ning seetõttu tuleb menetluskulud jätta

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

Hageja loobus hagist ning palus menetluse lõpetada kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud lahendi tõttu. 8. Kostja lepingulise esindaja kulu kokku 1600 eurot on põhjendatud ja vajalik. Menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis (

§ 177lg 4).

Määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas. Hageja palus jätta määruskaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud kostja kanda. Hageja palus määruskaebuse rahuldamisel tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot.
2. Hageja hinnangul on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda (

§ 162lg 4).

Hagejal ei olnud muul moel võimalik oma õigusi kaitsta kui kohtu poole pöördudes. Kostja nimele kuuluv isikut tõendav dokument ning tema PIN-koodid on olnud kolmandale isikule kättesaadavad. Hageja ei olnud hagiavalduse esitamisel teadlik, et lepingud on sõlmitud kolmanda isiku poolt ning et kostja isikusamasust on kuritarvitatud.

1. Selleks, et hageja oleks saanud tekkinud kohtukulusid vältida, oleks kostja pidanud juba maksekäsu kiirmenetluse vastuväite esitamisel esitama hagejale info, et nõue on esitatud ebaõige isiku vastu ning alustatud on kriminaalmenetlust. Eelduslikult oleks sellest tulenevalt jäänud ka hagimenetlus kostja vastu ära. Kostja seda ei teinud ja hagejal ei jäänud muud üle, kui pöörduda hagiga kohtusse.
2. Kostjal on võimalus enda menetluskulude kandmiseks esitada nõue kriminaalmenetluse raames tema identiteeti kuritarvitanud isiku vastu. Menetluse edasine käik 3 2-21-110845
3. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. 13.
4. Maakohus jättis menetluskulud õigesti

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

13.

1. Hageja kui krediidiasutus pidi tagama isikusamasuse kontrollimise usaldusväärsuse ja kõigi turvaprotseduuride järgimise laenu vormistamisel. Kui neid nõudeid ei täideta, kannab krediidiasutus vastutust laenu ebaseadusliku väljastamisega seotud kahjude eest. 13.
2. Laenulepingud nr 0212812154 ja 0131812222 olid allkirjastatud käsitsi ning sel juhul pidi hageja veenduma, et dokumendi pildil olev isik vastab sellele, kes lepingu allkirjastas. Vastutust peaks kandma hageja, kuna just tema töötaja oli krediidi vormistamisel hooletu. 13.
3. Kostja ei nõustu, et talle ei hüvitata menetluskulusid ainult seetõttu, et ta ei esitanud maksekäsu kiirmenetluses täiendavaid selgitusi. Alles pärast maksekäsu kiirmenetluse materjalide kättesaamist sai kostja teada, et kolmas isik kasutas ebaseaduslikult tema IDkaarti, et võtta tema nimel laenu. Seejärel esitas kostja avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Kooskõlas

§ 651

lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3–5). Ülejäänud osas on maakohtu määrus edasikaebamata jõustunud (

§ 466lg 3).

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas

§ 667

lg 2 esimese lause alusel tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebus tuleb rahuldada. 17. Juhindudes

§ 654

lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 18. Praegusel juhul jättis maakohus menetluskulud

§ 168

lg 4 alusel hageja kanda.

§ 168

lg 4 järgi, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb lisaks

§ 168

lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh

§ 162lg-t 4.

Kohtul on diskretsiooniõigus kohaldada menetluskulude jaotusel erandina

§ 162

lg-t 4 ning jätta

§ 162

lg 4 järgi äärmise ebaõigluse või ebamõistliku tulemuse vältimiseks menetluskulud ka poolte enda kanda. Osundatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu. Sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15; RKTKm 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14; RKTKm 18.11.2022, 2-20-5007, p 15). 4 2-21-110845 19. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul alust üldreeglist kõrvalekaldumiseks ning menetluskulud tuleb jätta

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Hageja on selgitanud, et ta ei olnud hagiavalduse esitamisel teadlik, et lepingud on sõlmitud kolmanda isiku poolt ning et kostja isikusamasust on kuritarvitatud. Hagejal ei olnud muul moel võimalik oma õigusi kaitsta, kui kohtu poole pöördudes. Ringkonnakohus märgib, et hageja võis eeldada, et kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, siis annab tahteavalduse isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud (RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450, p 22). Praegusel juhul selgus alles tsiviilasja menetluse käigus, et kostja tegelikkuses laenulepinguid ei sõlminud ning lepingud sõlmiti kostja nimel ilma tema nõusolekuta ja teadmata, kasutades kostja isiku- ja pangaandmed ning isikutunnistust ja autentimisvahendeid. Seega leiab ringkonnakohus, et kuna hageja ei olnud hagiavalduse esitamisel teadlik, et lepingud on sõlmitud kolmanda isiku poolt, oleks ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus märgib ka, et tsiviilasjades nr 2-21-109963 ja nr 2-21-108606 on kohtud samadel asjaoludel võtnud vastu hageja loobumise hagist ning on pidanud põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja nimetatud tsiviilasjades tehtud lahendeid vaidlustanud ei ole.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma menetluskulude jaotuse üle otsustamisel ülekaalukat tähtsust asjaolu, kas kostja oleks juba maksekäsu kiirmenetluses pidanud esitama hagejale info, et nõue on esitatud ebaõige isiku vastu. Tegemist oleks olnud üksnes kostja sellekohase väitega, mitte tõendiga. Selleks ajaks ei olnud tehtud W süüdimõistvat otsust ning hageja võis eeldada, et kuna kostja nimel anti tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, siis andis tahteavalduse lepingute sõlmimiseks kostja. Seega on paljasõnalised hageja väited, et eelduslikult oleks sellisel juhul jäänud ka hagimenetlus kostja vastu ära. Ringkonnakohus juhindub seejuures analoogia korras Riigikohtu lahendis nr 2-22-130552 välja toodud põhjendustest. Nimelt hindas Riigikohus selles tsiviilasjas seda, kelle kanda tuleks jätta kuni kostja asendamiseni tekkinud menetluskulud ja millal esitas kostja piisavalt andmeid isiku kohta, kes juhtis sõidukit parkimiskorra rikkumise ajal. Riigikohus leidis, et sõidukite kasutajate nimede ja isikukoodide esitamine ei ole piisav, tõendamaks seda, kes juhtis sõidukit parkimiskorra rikkumise ajal. Tegemist on üksnes kostja sellekohase väitega, mitte tõendiga. Dokument, millega sõidukit juhtinud isik annab digitaalselt allkirjastatud kinnituse selle kohta, et sõiduk oli vaidlusalusel päeval just selle isiku valduses ja ainukasutuses, on tõend, mida kohus saab kohtumenetluses hinnata või mille põhjal oleks hageja pidanud esitama kohe hagi sõidukit juhtinud isiku vastu (vt RKTKm 11.09.2024, 2-22-130552, p-d 13, 14, 16).
2. Kostja leiab, et laenulepingute nr 0212812154 ja 0131812222 sõlmimisel oli hageja töötaja hooletu, kuna lepingud olid allkirjastatud käsitsi ning hageja töötajal oli võimalik isikusamasus tuvastada. Seega peab kostja hinnangul vastutust kandma hageja. Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul olid vaidlusalused laenulepingud ja nende lisakokkulepped allkirjastatud digitaalselt, v.a laenulepingud nr 0212812154 ja 0131812222, mis olid allkirjastatud käsikirjaliselt. Ringkonnakohus tuvastas Kohtute Infosüsteemist, et kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud kohtuotsusest nähtuvalt on oma kohustusi rikkunud Y OÜ töötaja W, mitte hageja töötaja. Nimelt kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud Harju Maakohtu 24.09.2024 otsuse kohaselt vormistas W Y OÜ töötajana kostja nimel krediiditaotluse järelmaksuga kauba ostmiseks Y OÜ-st, esitades AS-ile Koduliising (praeguse ärinimega Holm Bank AS) krediiditaotluse infosüsteemis. Selle tulemusena tegi arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ning W koostas Y OÜ töötajana lepingud nr 0212812154 ja 0131812222, mille edastas Y OÜ poolt koos kostja ID-kaardi koopiaga Koduliising AS-ile (praeguse ärinimega Holm Bank AS). Laenulepingud nr 0212812154 ja 5 2-21-110845 0131812222 allkirjastas W, võltsides selleks kostja allkirja. Seega on ebaõiged kostja väited, et laenulepingute nr 0212812154 ja 0131812222 sõlmimisel oli hooletu hageja töötaja, kes ei tuvastanud kohaselt isikusamasust. Vastavad lepingud vormistas W Y OÜ töötajana kostja nimel, kasutades selleks kostja isikutunnistust ja autentimisvahendeid ning võltsides kostja allkirja. Laenulepingute alusel esitas W Holm Bank AS-ile infosüsteemis krediiditaotluse, mille tulemusena tegi arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse.
3. Eeltoodu tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud maakohtus jäävad poolte endi kanda, siis puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
4. Eeltoodud põhjendustel peab ringkonnakohus põhjendatuks määruskaebemenetluse kulud jätta samuti menetlusosaliste endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
5. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 euro tagastamiseks.

§ 150

lg 1 p 5 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotlus tuleb rahuldada, kuna ringkonnakohus rahuldab hageja määruskaebuse ega jäta hageja menetluskulusid (sh tasutud lõivu) kostja kanda (vt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 28; RKTKm 15.03.2023, 2-19-517, p 21). Määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot tuleb tagastada ja kanda see summa vastavalt hageja taotlusele Holm Bank AS-i arvelduskontole nr EE087700771000802113 (AS LHV Pank), märkides viitenumbriks 0212812154. 25. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse

§ 696

lg 1 ja

§ 178lg 1 alusel.

Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata osas, milles ringkonnakohus rahuldas taotluse riigilõivu tagastamiseks (

§ 150lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 6