Obsah (4)

§ 3§ 5§ 8§ 24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 27. detsember 2024, Tartu 3-23-1532 Haldu

§-s 3 ning need erinevad oluliselt lähtuvalt sellest, millist põhikultuuri kasvatatakse.

1. Põldude nr 419 ja 421 puhul ilmnes, et seal ei kasvatatud
2. aastal rühvelkultuurina silohernest, vaid domineerisid rohttaimed. Samas tuvastati, et põllu nr 421 1,81 ha suurust osa haris naaberpõllu pidaja, kuid ka seal kasvatati suvinisu, mis ei ole samuti rühvelkultuur. Kaebaja ei ole foto- ja videomaterjaliga suutnud vastustaja tõenditel põhinevaid järeldusi ümber lükata ning tema esitatu ei veena deklareeritud kultuuride valdavusest põldudel.
3. Kontrolli teostanud ametnikul oli pädevus teha tähelepanekuid põldude seisukorra, mh seal kasvava kultuuri kohta sõltumata kontrolli konkreetsemast ülesandest.

§ 3ja § 8 lg 1 pst 1 tulenevalt peab toetuse saamiseks kultuure kasvatama.

Seega on mõistetav, et toetusõiguslik kultuur peab põllul olema visuaalselt tuvastatav, valdavas enamuses ja domineerima võrreldes muude heintaimedega. Vastustaja visuaalne kontroll koos PTA kontrolli tulemustega ning fotomaterjaliga on piisav tõendamaks taimekasvu olukorda kontrollitud põldudel.

1. Kaebaja väiteid kõnealustel põldudel deklareeritud kultuuri (siloherne) nõuetekohasest kasvatamisest ei kinnita ka Eesti Maaülikooli kaasprofessor Liina Talgre eksperthinnang (dl 331). Eksperdi arvamus ei lükka ümber vastustaja väidet ja kaasatud haldusorgani hinnangut, et valdavalt ei kasvanud põldudel silohernest.
2. Menetlusosalised on erineval arvamusel selles, kas deklareeritud kultuuri valdavuse nõue on põhjendatud. Kohtupraktikas on praegusega sarnastes vaidlustes kujunenud lähenemine, et kui toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuur ei ole põllul domineeriv, 1 ELÜPS2014 tähistab
3. aasta lõpuni kehtinud seaduse redaktsiooni ja ELÜPS seaduse kehtivat redaktsiooni. 4 ei saa seda pidada ka kultuuriks, millele toetust taotletakse ja antakse. Kui maa ettevalmistamisel ja külvamisel ning hilisemal põllu hooldamisel esinenud puudujäägid põlluharimises tingivad olukorra, kus toetustaotlusel märgitud põllukultuur ei ole valdav ning see on suures osas segunenud teiste taimedega, siis ei ole maa toetusõiguslik olenemata sellest, et põldudel võib olla ka toetustaotluses märgitud põllukultuure. Mahepõllumajandusega tegelemisel ei saa kulude tekkimist põhjendada üksnes põllumajanduskultuuri tähtaegse külvamisega, vaid ka põllumajanduskultuuri nõuetekohase hooldamisega õigete agrotehniliste võtetega viisil, mis tagab põllumajanduskultuuri domineeriva seisundi. PTA selgitas põhjalikult mahetootmises kasutatavaid võimalusi tulemuse saavutamiseks.
4. Erinevate ühikumäärade alusel toetuse määramise sisuks on toetuse maksmine valdavalt esineva kultuuri eest ning sama ühikumäära alusel toetuse maksmine ei ole õigustatud, kui seal leidub vaid vähesel määral deklareeritud kultuuri.
5. Põllu nr 404 puhul seisneb deklareeritud ja kindlaksmääratud kultuuri erinevus selles, et vastavalt PTA
6. juuli
7. a kohapealse kontrolli tulemustele kasvas põllul deklareeritud siloherne asemel kaer, mis kuulub

§ 3lg 1 p-s 4 nimetatud toetusmääragruppi, mitte aga rühvelkultuuri kategooriasse.

Kaebaja sellele vastu ei vaidle. Pooled on aga eri meelt selles, kas vastustaja on jätnud õiguspäraselt arvestamata kaebaja 27. juulil 2022 (st PTA kontrolliga samal päeval) esitatud avalduse deklareeritud kultuuri muutmiseks. Komisjoni rakendusmääruse nr 809/2014 art 15 lg 3 sätestab, et kui pädev asutus on juba teavitanud toetusesaajat ühtses taotluses või maksetaotluses avastatud nõuete rikkumistest või kavatsusest teha kohapealset kontrolli või kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse nõuete rikkumine, siis ei või nõuete rikkumisega seotud põldude puhul lõike 1 kohaseid muudatusi, sh kasvatatava kultuuri osas, teha. Pädev asutus selle sätte tähenduses võib olla ka mahetootmise nõuete täitmise kontrolli teostav haldusorgan (praegusel juhul PTA). Veenev ei ole, et kaebaja ise märkas eksitust juhuslikult just samal päeval, mil PTA kontroll kultuuri erinevuse avastas. 16.

§ 5

lg 1 kohaselt suurendatakse sertifitseeritud maheseemnega külvatud teravilja kasvatamise korral § 3 lg 1 p-s 4 sätestatud ühikumäära 28 euro võrra. Ühikumäära saab suurendada üksnes sellise teravilja kasvupinna osas, millele

§ 3lõike 1 punktis 4 sätestatud ühikumääragrupis toetust määratakse.

Kaebaja ei olnud taotlenud põllule nr 404 toetust teravilja (kaera), vaid rühvelkultuuri (silohernes) kasvatamise eest.

1. Vastustaja on kindlaks teinud, et taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus toetusmääragrupis on 24,02%, st suurem kui 20% kindlaksmääratud pindalast. Halduskaristust välistavad asjaolud puuduvad. Seega tuleb pidada põhjendatuks taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevusest tingitult toetuse andmata jätmist. Vaidlustatud otsuses viidatud normidest ei tulenenud kaalumisruumi halduskaristuse määramisel.
2. Kuna puudub alus pidada PRIA
3. veebruari
4. a otsust nr 12-1/23/404 käesolevas asjas vaidlustatud osas õigusvastaseks ning seda tühistada, ei ole alust ka selle otsuse vaidlustamisel tehtud vaideotsuse tühistamiseks.
5. Haldusasjas 3-21-1011 esitas kaebaja praegusega samasisulise taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks. Riigikohus
6. veebruari
7. a määrusega ei pidanud põhjendatuks viidatud haldusasjas kassatsioonkaebust menetlusse võtta ega ole seega näinud ka vajadust taotluses viidatud normide tõlgendamiseks eelotsust küsida. Praegusel juhul on tegemist haldusasjaga nr 3-21-1011 sarnaste õigusküsimustega. Arvestades Riigikohtu hiljutist seisukohavõttu nende normide tõlgendamiseks esitatud eelotsuse 5 küsimise taotlusele, ei ole praegusel juhul lisaks juba kujunenud siseriiklikule praktikale, mis tugineb asjakohasel Euroopa Liidu õigusele, vajadust Euroopa Kohtult eelotsust küsida. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
8. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Kaebaja leiab jätkuvalt, et PRIA viivitas vaide lahendamisega õigusvastaselt ja kaebaja õiguste kaitseks on vajalik taunida PRIA viivituse õigusvastasust ka kohtuotsuse resolutsioonis, sest teadaolevalt jätkab vastustaja vaiete lahendamisega viivitamist. PRIA kohapealne kontroll
9. oktoobril 2022 on läbi viidud menetlusvigadega, mis iseenesest muudavad õigusvastaseks ka sellele tugineva otsuse. Kohapealse kontrolli ajal oli inspektoriga põldudel nr 419 ja 421 jutuks üksnes maastikuelement kraav ja naabri poolt üle piiri harimine. Ühtegi veakoodi käsikirjalisele kontroll-aktile lisatud ei ole. Kontroll-akt on niivõrd segaselt vormistatud, et selle järgi korrektset otsust teha on võimatu. Kui põllul leitakse rikkumine, mis toob kaasa toetuste vähendamise ja lisakaristused, siis tuleb need kanda kontrollaktile ja esitada kontrollakti koopia viivitamatult. Kaebajale kontrollakti koopiat kohapeal ei antud. Rakendusmäärus (EL) 809/2014 artikkel 71 lg 2 ei luba PRIA väidetud viisil kontrolli teostada. Võib teha osalise kontrolli, kuid osaline kontroll peab moodustama vähemat 50% ühes toetusmäära grupis olevatest põldudest. Kui avastatakse rikkumine, siis laiendatakse kontrolli kogu toetusmääragrupis olevatele põldudele (100%). See asjaolu tõestab veelkord, et kultuuride kontroll on tagantjärgi välja mõeldud ja kontroll-aktile lisatud. PTA on kinnitanud kindlaks tehtud kultuuriks põldudel nr 419 ja nr 421 siloherne. Põhikultuuriks loetakse kultuur, mis külvatakse, istutatakse või pannakse maha hiljemalt
10. juunil ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid. Seda ongi kaebaja teinud. Ka vastustaja tuvastas põldudel siloherne taimejäänused. PRIA-l puudub õigus muuta põhikultuuri, kui see on põllul tuvastatud. Karistuse määramisel on rikutud põhiseaduse §
11. Halduskohtu otsusest ei ole võimalik välja lugeda, mis seaduse, mis paragrahvi või mis lõike vastu kaebaja eksinud on. Kaebaja palub, et kohus pöörduks Euroopa Kohtusse eelotsuse saamiseks, mis annaks vastuse õigusakti tõlgendamisele olukorras, kus PRIA määrab külvatud kultuuri madalamasse toetusmääragruppi üksnes subjektiivsel põhjendusel, et see ei olnud kontrollimise hetkel tihe, kõrge, õige fooniga jne. Eelotsuse küsimine lahendaks ka poolte erineva arusaamise Euroopa Liidu õigusaktist.
12. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja selgitab, et kaebaja vaide läbivaatamise venimise tingis asjaolu, et maaelu arengu toetuste taotluste osas tehakse otsused samal ajal, millest tulenevalt esitatakse ka kõik vaided samal ajaperioodil. See toob kahetsusväärselt kaasa vaiete kuhjumise lühikesele ajaperioodile ning tingib osade vaiete lahendamise viibimise. Kaebaja ei ole tõendanud, et vaide läbivaatamise tähtaja pikendamine oleks võinud mõjutada asja lahendamist või on kaebajale kahju tekitanud. Kaebaja ei kasvatanud põldudel nr 419 ja 421 kohaselt rühvelkultuure, sest põldude kohapealses kontrollis tuvastati
13. aastal siloherne asemel valdavalt rohttaimed. Kui põllumajanduskultuuri kasvatada ei õnnestu, siis ei ole alust ka põllukultuuri eest toetust saada. 6 Käesolevaks ajaks on piisavalt jõustunud lahendeid, milles on ühtne seisukoht ka käesoleva vaidluse põhiküsimuses, et toetuse saamiseks peab taotleja olema võimeline põllukultuuri nõuetekohaselt kasvatama ja deklareeritud põllukultuur olema põllul valdav. Sõltumata kontrollide lähteülesannetest, on inspektorid õigustatud ja kohustatud olukorras, kus nad on toetuse nõuetele mittevastavusest teadlikuks saanud, mittevastavused tuvastama ja fikseerima. Asjaolu, et kasvatatud kultuure kohapealse kontrolli ajal kontrolliti, tõendavad muuhulgas inspektori poolt tehtud fotod. Olukorras, kus inspektor poleks kultuure kontrollinud, puudunuks tal ka vajadus põldudel kasvanud kultuure pildistada. Kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse ja fikseeritakse faktilised asjaolud, mitte veakoodid ehk tehnilised viited. Kontrollaktis on selgelt fikseeritud erinevus taotletud ja tuvastatud kultuuride vahel. Toetusesaajale tuleb edastada kontrollakti koopia, kuid see ei pea toimuma kohapeal kontrolli ajal. Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine ei ole vajalik.
14. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb kaasatud haldusorgan apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
15. juulil
16. a toimunud kohapealses kontrollis tuvastas PTA kontrolli protokolli kohaselt, et põldudel 416, 415, 420, 419, 418, 417, 421 on siloherne külv teostatud, kuid eelmiste aastate kultuurtaimestik domineeris üle külvatud kultuuri. Kaebaja taimekasvatusplaani kohaselt oli kaebaja poolt märgitud, et kasvatatakse muud rühvelkultuuri, silohernest. Tegelikkuses aga kasvatati silohernest loomadele söödaks ja seda niideti tõenäoliselt enne, kui hernekaun jõudis moodustuda. Olukorras, kus deklareeritud rühvelkultuur on selgelt alarindes, ei ole võimalik väita, et põllul kasvatatakse rühvelkultuuri. Kohe, kui PTA inspektor kohapealses kontrollis tuvastas põllul nr 404 kultuuride erinevuse, teavitas ta sellest kaebaja juhatuse liiget telefoni teel. Ajal, kui kaebaja alustas mahepõllumajandusega, olid vaidlusalused põllud kas püsirohumaad või liblikaõieliste-kõrreliste põllud. Kohtuistungil vaadeldud piltidel olevad suured puhmikud moodustuvad pigem mitme aasta jooksul. Nimetatu omakorda tähendab seda, et põldudel domineerisid varasemate aastate heinataimed. Sellises olukorras ei ole ketasader heinamaa harimiseks piisav, vaid tavaliselt kasutatakse harimiseks hõlmatra, mis pöörab rohukamara künnivao põhja. Vale põlluharimise viis võiski viia tulemuseni, et põllud nägid välja pigem nagu heinamaa. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Apellatsioonkaebuse väited ja põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, miks deklareeritud kultuuri valdavuse nõude järgimine on toetuse määramise eelduseks; miks vastustaja esitatud tõendid on lubatavad ning kinnitavad põldudel nr 419 ja nr 421 deklareeritud ja kindlaksmääratud kultuuride erinevust; miks vastustaja ei saanud arvestada põllul nr 404 ekslikult deklareeritud kultuuri muutmisavaldust; miks kultuuride erinevuse tuvastamise tõttu kaebajale määratud halduskaristus on õiguspärane; samuti miks kaebaja vaide lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsusega ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le
19. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. Esmalt vastab ringkonnakohus kaebaja seisukohale, et toetuse määramisel ei ole asjakohane põllukultuuri valdavuse nõue ning PRIA
20. oktoobri
21. a kohapealne kontroll ise, samuti kontrollaruanne on õigusvastased ning seega ei ole tõendatud, et
22. aastal põldudel nr 419 ja nr 421 ei kasvatatud põhikultuurina silohernest (I), seejärel, et põhjendatud on kaebaja vaide lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsuse resolutsioonis ning asja 7 lahendamiseks on vajalik Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist ning lahendab apellatsioonkaebuse (II) I
23. Halduskohus selgitas põhjendatult, et mahepõllumajandusega jätkamise toetus on Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu rahastatav ja Eesti riigi eelarvest kaasfinantseeritav Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 ettenähtud toetus. Toetuse maksmise aluseks on määruse (EL) nr 1305/2013 art 29 ja asjakohased ELÜPS2014 sätted. Toetusõiguslikkuse nõuded on siseriiklikult reguleeritud määruses nr
25. Euroopa Liidu õiguses toodud põllumajandusliku tegevuse liigitusest koostoimes siseriiklikus õiguses sätestatud nõuetega konkreetset liiki põllumajanduslikule tegevusele ja selle tulemustele järeldub, et maa toetusõiguslikkuse tingimuste kindlakstegemisel on oluline nii kaebaja tegevuse iseloom kui ka tegevuse tulemus.
26. Mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust antakse mahepõllumajandusliku tootmise ning sellega seonduvate tegevuste elluviimise eest järjepidevalt viie järjestikuse kalendriaasta jooksul toetusõiguslikul maal, mille kohta toetust taotletakse (määrus nr 53 § 2 lg 1).

§ 8

lg-s 1 on täpsustatud, et toetusõiguslik on maa, millel kasvatatakse teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri (põllukultuuri) või köögivilja, maasikat või lisas nimetatud ravim- või maitsetaimi (p 1), samuti põldtunnustatud heintaimi (p 2) või kuni kolmel järjestikusel aastal heintaimi ja hiljemalt heintaimede kasvatamise kolmandale järjestikusele aastale järgneval kohustuseaastal põllukultuuri (p 5) ning ka p-des 2 ja 5 nimetamata rohumaa. Seejuures on toetuse ühikumäärad erinevad sõltuvalt sellest, mida taotleja põllul kasvatab.

1. aastal rühvelkultuuride gruppi kuuluvate põllukultuuride kasvatamise eest makstud toetuse ühikumäär oli üks kõrgemaid ning vastavalt nn pikaajalise rohumaa eest makstud toetuse ühikumäär kõige madalam.
2. Põldudel nr 419 ja 421 taotles kaebaja toetust just kõrgema ühikumääraga põllukultuuride grupis. Kaebaja üheks põhiseisukohaks on, et seejuures on mahepõllumajandusega alustamise toetuse saamiseks piisav, kui põld külviks ette valmistada ja seeme külvata, külvatud kultuuri valdavus ega saagikus ei ole toetuse saamisel enam määravad.
3. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, vaid on jätkuvalt
4. detsembri
5. a otsuses asjas nr 3-21-1011 ning
6. aprilli
7. a otsustes asjades nr 3-22-1598 ja 3-21706 väljendatud seisukohtadel. Viidatud asjades oli vaidlus mahepõllumajandusega jätkamise toetuse üle sarnastel asjaoludel, s.o seoses sellega, et PRIA kohapealses kontrollis tuvastas, et kaebaja deklareeritud põllukultuur mitmel põllul ei olnud valdav, põldudel domineerisid heintaimed ja seetõttu oli tegemist rohumaadega. Seega leiab ringkonnakohus endiselt, et tegevus, kus ettevõtja külvab küll põllukultuuri seemne maha, kuid ei tee seda viisil, mis aitaks tagada põllukultuuri saagikust või jätab tegemata muud toimingud, mis saagikust tagada aitaksid, ei ole käsitatav põllumajandusliku tootmisena. Sellisel juhul on isiku tegevuse eesmärgiks pigem üksnes toetuste saamine, mitte niivõrd põllumajanduslik tootmine, st vastava põllukultuuri saagi (toodangu) saamine. Kui põhikultuuri valdavuse nõudest loobuda, tekib küsimus, kuidas tuvastada, et tootja on oma kohustused täitnud. Tagantjärgi ei olekski siis võimalik tuvastada, kas põllupidaja üldse põldu haris ja seemet külvas, kui külvatud põhikultuuri ei peagi põllul kontrolli ajal näha olema. On ilmne, et nii muutuks mahepõllumajandusega seotud toetuste määramine ja nende saamise tingimuste täitmise kontrollimine keeruliseks. Taimede valdavuse nõue on seepärast asjakohane nõue, sest aitab 8 kohapealse kontrolli ajal veenvalt kindlaks teha, kas põllupidaja on oma kohustused täitnud ja põldu vajalike võtetega harinud või mitte.
8. Kaebaja toetusetaotluselt (dtl 36-37) nähtub, et kaebaja märkis põldudel nr 419 ja 421 kasvatatavate kultuuridena muude rühvelkultuuride rühma kuuluva siloherne. Kultuurid tuli märkida vastavalt PRIA kodulehel avaldatud loetelule (dtl 340).
9. aasta mahepõllumajandusega jätkamise toetuse materjalide hulgas on nimetatud loetelu leitav
10. Sellest ilmneb, et erinevalt paljudest teistest kultuuridest ei nähtud rühvelkultuuride gruppi arvatud põllukultuuride kasvatamisel ette eraldi grupina põllukultuuri kasvatamist allakülviga, nagu kaebaja seda tegi. Ringkonnakohtu arusaamisel ei järeldu siit, et allakülvi kasutamine olnuks keelatud. Küll saab järeldada, et allakülvi kasutamine ei saa õigustada põhikultuuri puudumist või vähest esinemist põllul. Vaidlusaluste põllukultuuride osas on toetus seotud just konkreetse kultuuri kasvatamise, mitte allakülvi taimede kasvatamisega põllul. Seega hõlmab põllukultuuri kasvatamine muu hulgas nõuet, et toetuses märgitud põllukultuur oleks põllul valdav. Muul juhul ei ole tegemist enam mitte põhikultuuri, vaid allakülvi kultuuride või muude taimede kasvatamisega. Millisel viisil ja milliseid agrotehnilisi võtteid kasutades kaebaja põllukultuure kasvatab, on kaebaja enda otsustada. Samas ei anna kehtiv õigus kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et toetust makstakse ka toetusetaotlusel märgitud põllukultuuri kasvatamise eest ette nähtud ühikumääras, kui see põllukultuur tegelikkuses ei ole põllul valdav. Ringkonnakohus mõistab regulatsiooni koostoimes selliselt, et kaebaja kannab toetusõiguslikkuse nõuete täitmise riski. Seega pidi kaebaja valima konkreetsel põllul kasvatamiseks sobiliku kultuuri ning kasutama põllu külviks ettevalmistamisel ja külvil selliseid võtteid, mis annavad reaalse võimaluse põhikultuuri domineerimiseks põllul. Vastavalt pidi kaebaja muu hulgas hindama, kas vaidlusalustel põldudel on sobivad tingimused tema valitud põllukultuuride kasvatamiseks, arvestades põldude varasemat kasutamist püsirohumaana, mullastiku omadusi, umbrohtude levikut ja külvinorme ning sedagi, kas mahepõllumajanduse nõuete tõttu üldse on võimalik nendes tingimustes põllukultuuri tulemuslikult kasvatada. Muu hulgas pidi kaebaja seega tagama, et allakülvi taimed ei takistaks põhikultuuri taimede arengut ning, et allakülvi taimed ei muutuks põllul valdavaks. Vaidlusaluste põldude osas PRIA poolt tuvastatu, kus põhikultuur oli põllul vähemuses ning heintaimede kasv ületas põhikultuuri kasvu osutab, et kaebaja loodud tingimused ei olnud piisavad põhikultuuri edukaks kasvamiseks.
11. Isegi kui nõustuda kaebajaga, et erinevalt tavapärastest rühvelkultuuridest ei kasvatata kaebaja külvatud põllukultuure ridadena ja vaheltharimist nende puhul ei kasutatagi, ei saa siiski mööda vaadata sellest, et kaebajal ei õnnestu neid põllukultuure kasvatada nii, et põhikultuur oleks põllul valdav. See näitab, et kaebaja kasutatavad agrotehnilised võtted selliste kultuuride kasvatamiseks ei ole piisavad. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et tema kasutatav külvivahekord ja -meetod oleks põhjendatud agrotehniline võte. Kaudselt kinnitab vastustaja vastupidise seisukoha paikapidavust see, et kaebaja ei ole suutnud suurel osal oma põldudest seda metoodikat edukalt ellu viia, sest põhikultuur ei ole põllul kujunenud valdavaks. Kaebaja on valinud kasvatamiseks taimed, mille kasvatamisel kulutused on muude rühvelkultuuridega võrreldes pigem madalamad (silotaimed). Siiski ei ole ta suutnud ka neid taimi kasvatada selliselt, et tagatud oleks nende valdavus põllul. Samas on rühvelkultuuride gruppi kuuluvate põllukultuuride kasvatamise eest ette nähtud toetuse määr üks kõrgemaid.
12. Vastustaja ülesandeks ei ole anda hinnangut kaebaja kasutatud agrotehniliste võtete kohta ja tuua välja need, mis ei ole konkreetsel põllul põllukultuuri kasvatamiseks nõuetekohased. Kehtivas õiguses ei ole PRIA-le sellist kohustust ette nähtud. 2 Kättesaadav võrguleheküljel https://www.pria.ee/sites/default/files/2021-05/P%C3%B5llumajanduskultuuride %20loetelu%202021.pdf 9 Agrotehniliste võtete (osalist) sobimatust saab hinnata selle järgi, millise tulemuse need annavad. Kui tavapärastes oludes põllukultuuri kasvatamine ei õnnestu, saab sellest järeldada, et kasutatud agrotehnilised võtted ei olnud põllukultuuri kasvatamiseks sobivad. Agrotehniliste võtete valik on aga selgelt taotleja õigus ja kohustus. Ka juhul, kui PRIA tuvastab, et taotleja kasutatud agrotehnilised võtted ei ole olnud piisavad asjakohase põllukultuuri tulemuslikuks kasvatamiseks, ei ole PRIA-l õigust ega kohustust teha taotlejale ettekirjutusi põlluharimise võtete kohta. Küll on PRIA ülesandeks rakendada siseriiklikus ja Euroopa Liidu õiguses sätestatud järelmeid sellele, kui ta tuvastab, et deklareeritud kultuur põllul tegelikult ei kasva.
13. Apellatsioonkaebuses seab kaebaja jätkuvalt kahtluse alla
14. oktoobril 2022 PRIA kohapealse kontrolli raames põldudel nr 419 ja nr 421 kasvatatud kultuuri kontrollimise õiguspärasuse kui ka kontrolli tulemusel põldudel samal suvel kasvatatud kultuuri kohta järelduste tegemise võimalikkuse. Ringkonnakohtu hinnangul leiab kaebaja ekslikult, et rakendusmääruse (EL) 809/2014 art 71 lg-st 2 tulenevalt ei olnud vastustajal õigust kontrollida põldudel nr 419 ja nr 421 kasvatatud kultuuri olukorras, kus kontrolli eesmärgiks põllul nr 419 oli maastikuelemendi (kraavi) ja põllul nr 421 naabri poolt üle põllu piiri maaharimise kontrollimine. Esmalt osutab ringkonnakohus sellele, et vastustaja selgituse kohaselt oli põllu nr 419 kontrollimise eesmärgiks põllu servas asuva maastikuelemendi (kraavi) kontrollimine, kuid nr 421 kontrollimise eesmärgiks oli muu hulgas just põllul kasvanud kultuuri kontrollimine. See ei ole aga asja lahendamisel määrava tähendusega. Rakendusmääruse (EL) 809/2014 art 71 reguleerib tõepoolest kohapealse kontrolli läbiviimist. Viidatud normiga aga ei ole antud taotlejale subjektiivset õigust nõuda kontrolli läbiviimist kindal viisil või valimi suhtes, vaid on pandud liikmesriigi pädevale asutusele (PRIAle) kohustused Euroopa Komisjoni ees, tagamaks kontrolli läbiviimise tõhusust. Kaebaja õigused PRIA poolt läbiviidavas haldusmenetluses tulenevad põhiosas siseriiklikust õigusest, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja ELÜPS2014 erisusi (ELÜPS2014 § 1 lg 2). Sama kord kehtib ka pärast ELÜPS uue redaktsiooni jõustumist
15. jaanuaril
16. Seega sõltumata kohapealse kontrolli algsest eesmärgist pidi vastustaja uurimispõhimõtet (HMS § 6) järgides välja selgitama kaebajale toetuse määramiseks olulised asjaolud, kui kontrolli läbi viinud inspektor märkas põllu kohta midagi asjakohast. Euroopa Liidu eelarve vahendite arvel antava toetuse määramise tingimusi, eelkõige efektiivsuse ja Euroopa Liidu finantshuvide kaitse põhimõtet, silmas pidades ei ole võimalik järeldada, et PRIA võiks jätta tähelepanuta asjaolu, mille arvestamine vältimatult tooks kaasa taotletud toetuse vähendamise ja/või taotlejale halduskaristuse kohaldamise. Uurimispõhimõtet rakendades olnuks vastustajal sarnaselt kohustus tuvastada ka kaebajat soodustava asjaolu esinemine, kui see ilmnenuks väljaspool kohapealse kontrolli algset eesmärki.
17. Nii ELÜPS2014 kui ka seaduse hetkel kehtiv redaktsioon seab taotletud toetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise sõltuvusse konkreetse asjaolu tuvastamisest, mitte selle asjaolu tuvastamisest ette kindlaks määratud viisil saadud tõendi kaudu.

§ 24

viitab selles osas määrusele nr (EL) nr 1306/2013 ja rakendusmäärusele (EL) nr 809/

1. Ka nende määrustega ei ole kehtestatud nõuet tuvastada toetuse määramisel tähtsust omavad asjaolud just kindlat liiki tõendiga või, et asjaolu tuvastamisel oleks lubatav üksnes konkreetse menetlustoimingu läbiviimisel saadud tõend. Ringkonnakohus mõistab regulatsiooni kokkuvõtvalt selliselt, et toetuse määramisel peab PRIA arvestama kõiki talle teatavaks saanud asjaolusid. Haldusmenetluse reeglite järgimine tagab siinkohal taotleja õigust, et esitada asja kohta oma seisukohad ja tõendid ning vajadusel vaielda vastu PRIA seisukohtadele ja tõenditele.
2. Praegusel juhul on raske näha, et põldudel nr 419 ja nr 421 kasvanud kultuuri kontrollimine kohapealses kontrollis
3. oktoobril 2022 võinuks takistada kaebajal oma seisukohtade ja tõendite esitamist. Esmalt viibis kaebaja esindaja kontrolli juures ning seega pidi nägema teiste kontrollitoimingute kõrval ka fotode tegemist põldude neist 10 osadest, mis ei seostunud maastikuelemendi ega naabri poolt üle põllu piiri maa harimise tuvastamisega. Teiseks ei olegi vaidlust küsimuses, milline oli põldude olukord kontrolli läbiviimise ajal. Kaebaja on esitanud vastuväite kontrolli tulemusel koostatud kontrollaruande osas PRIA-le ja väidab ka kohtumenetluses kontrolliga seotud menetluslike rikkumiste esinemist. Samas on tähelepanuväärne, et kaebaja ei väida seejuures, et vastustaja oleks eksinud põldude seisukorra tuvastamisel. Eelkõige ei vaidle kaebaja vastu vastustaja poolt tuvastatule, et põldudel domineerisid rohttaimed, põllud nägid visuaalselt välja rohumaadena ning siloherne taimi või taimejäänuseid oli põllul vähe. Õieti väidab kaebaja, et siloherne taimi ei saanudki põllult leida, kuna saak oli koristatud juba paar kuud varem. Tegelikkuses vaidleb kaebaja seega vastu üksnes vastustaja järeldusele, et kuna põldudel domineerisid rohttaimede puhmad ja siloherne taimi või taimejäänuseid oli vähe, siis ei saanud silohernes olla valdav kultuur ka enne põllult saagi koristamist.
4. Kaebajaga ei saa nõustuda selleski, nagu olnuks vastustajal määruse (EL) 65/2011 art 27 lg 2 või määruse (EÜ) 1122/2009 art 32 lg 2 alusel kohustus rikkumise tuvastamisel anda kaebajale kohapealse kontrolli protokoll vahetult kohepealse kontrolli teostamise ajal ja kohas. Kaebaja viide Euroopa Liidu määrustele ei ole asjakohane. Vaidlusalusel juhul reguleerib kontrolli teostamise tingimusi rakendusmäärus (EL) nr 809/
5. Selle määrusega ei ole vastustajale pandud kohustust protokolli koopia koheseks esitamiseks või tuvastatud rikkumiste veakoodide märkimiseks kontrollaktis. Rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 72 lg 4 ls 1 kohaselt teavitatakse toetusesaajat kindlakstehtud rikkumistest kolme kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli tegemise kuupäeva. Seega ei saa järeldada, et vastustaja pidi kohapealse kontrolli teostamisel koheselt jõudma selgusele küsimuses, kas rikkumine esineb või mitte. Selline seisukoht on praegusel juhul kooskõlas haldusmenetluse põhimõtetega. Nagu kaebaja isegi väidab, siis ei pruugi pärast kasvuperioodi lõppemist toimunud kontrollis tuvastatud asjaolud olla piisavad põllul mitu kuud varem väidetavalt kasvanud kultuuri ja seega ka võimaliku rikkumise tuvastamiseks. PRIA pidi rikkumise tuvastamisel arvestama asjas kogutud tõenditega kogumis olukorras, kus
6. oktoobril 2022 kohapealse kontrolli protokoll ei olnud sugugi ainus tõend. Rikkumise kindlakstegemisest hilisem teadasaamine võib raskendada toetuse taotleja jaoks rikkumist ümberlükkavate tõendite kogumist ja esitamist. Praegusel juhul ei ole see aga oluline. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, siis tegelikult ei ole vaidlust selles, milline oli kontrollitud põldude seisund kontrolli teostamise ajal, vaid selles, millise järelduse saab selle pinnal teha põllul suvel kasvanud taimede koosluse kohta. Erinevalt vastustajast väidab kaebaja, et kontrolli teostamise ajal ei olnud põldudel üldse siloherne taimede jäänuseid ega uues kasvujärgus taimi. Seega ei väida kaebaja aga sugugi seda, et silohernes oleks olnud valdav kultuur põldudel kontrolli teostamise ajal.
7. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult järeldanud, et nagu
8. oktoobril 2022 nii ka kasvuperioodi ajal ei olnud silohernes valdav kultuur põldudel nr 419 ja nr
9. Kaebaja ei väida tegelikult siinkohal, et PRIA eksiks, kui leiab, et silohernes ei olnud vaidlusalustel põldudel valdav põllukultuur kasvuperioodil
10. aasta suvel. Samuti on kaebaja hoidunud selgitustest selle kohta, kuidas saanuks silohernes olla põllul valdav kultuur olukorras, kus kohapealses kontrollis ilmnes, et põllul domineerivad rohttaimede puhmad, mille arenemine ühe kasvuperioodi jooksul ei ole tavapärane. Vastupidiselt on vastustaja ja kaastatud haldusorgan arusaadavalt ja loogiliselt järgitavalt selgitanud, miks vastustaja tuvastatud asjaoludel järeldub, et silohernes ei olnud valdav kultuur vaidlusalustel põldudel. Vaidlustatud otsuse põhjendustest ilmneb, et vastustaja tugineb nii
11. oktoobri
12. a kohapealse kontrolli tulemustele kui ka PTA
13. juuli
14. a kohapealse kontrolli tulemustele ja muudele asjas kogutud tõenditele, s.h PTA kogutud andmetele põhikultuuri ja allakülvi taimede külvi aja kohta. 11
15. Ringkonnakohtu hinnangul omistab kaebaja PTA kohapealse kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele ja PTA järeldusele eksliku tähenduse. Nimelt ilmneb PTA kontrolli protokollist (dtl 140), et inspektor tuvastas vaidlusalustel põldude siloherne külvi teostamise, kui märkis, et eelmiste aastate kultuurtaimestik on tugevalt üle külvatud kultuuri. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest järeldada, et kaebaja tegeles põldudel nr 419 ja nr 421 siloherne kasvatamisega

mõttes. Vastustaja ei ole kahtluse alla seadnud, et kaebaja külvas siloherne põllule enne

1. juunit ja seega oli põldudel muu taimestiku hulgas ka siloherne taimi. Koostoimes PRIA
2. oktoobri 2022 kontrolli tulemustega ilmneb aga selgelt, et silohernes ei olnud põllul valdav kultuur. Sõltumata sellest, kas pärast saagi koristamist võisid siloherne taimede jäänused või uus kasvujärk olla põllul tuvastatavad, ei saanud siloherne taimed kasvada põllul sedavõrd tihedalt või kõrgeks, et oleks ületanud teiste rohttaimede osa põllul. Kaebaja väitel toimus kohapealne kontroll ca kaks kuud pärast saagi koristamist vaidlusalustelt põldudelt. Seega koristas kaebaja enda väitel saagi põllult augusti esimeses pooles, s.o ca kahe nädala jooksul pärast PTA kohapealse kontrolli läbiviimist. Seejuures ei ole kaebaja väitnud, et silohernes oleks selle aja jooksul teinud olulise kasvuspurdi ja asunud teisi rohttaimi lämmatama. Seega on PRIA põhjendatult leidnud, et põllud olid tegelikkuses kasutusel rohumaadena ning tegemist ei olnud muude rühvelkultuuride rühmas toetusõigusliku maaga. Kaudselt kinnitab vastustaja järeldust veelgi kaebaja enda kinnitus, et ta kasvatas silohernest allakülviga (mida rühvelkultuuride rühmas toetatava tegevusena ei ole ära toodud) ega järginud rühvelkultuuridele omast reas külvamist, mis oleks võimaldanud kultuuri hilisemat vaheltharimist.
3. Ringkonnakohus osutab siinkohal veel sellele, et kaebaja eesmärgil siloherne kasvatamine ei pruugi üldse olla käsitatav muude rühvelkultuuride rühmas toetatava tegevusena. Nimelt on kaebaja toetusetaotluses nii põllu nr 419 (dtl 36) kui ka põllu nr 421 (dtl 37) „Otstarve/kasutusviis“ lahtrisse märkinud „HM“. PRIA Põllumajanduskultuuride loetelu 20223 kohaselt märgitakse taotlusvormil põldude loetelus kasvatatava kultuuri otstarve/kasutusviis „HM“, kui tegemist on haljalt koristatavate taimedega haljasmassi saamiseks, k.a haljaskultuuridega taastuvenergia tootmiseks ning „TA“, kui põllumajanduskultuuri kasvatatakse eesmärgiga jätta teraks ja/või kasvatatakse põllumajanduskultuuri avamaal või madala katte all. Kaebaja määratles siloherne kasvatamise eesmärgina seega haljasmassi saamise. Põllumajanduskultuuride loetelu 2022 alajaotusest „Rühvelkultuurid“ ilmneb aga, et muu rühvelkultuuri kasvatamise eesmärgiks või kasutusviisiks võib olla „TA“, s.o kasvatamine teraks ja/või põllumajanduskultuuri kasvatamine avamaal või madala katte all. Arvestades, et mõnede muude kultuuride juures (vt näiteks alajaotus „Kaunviljad“ või „Õli-ja kiudkultuurid“) on „HM“ kultuuri kasvatamise eesmärgi või kasutusviisina märgitud, saab järeldada, et „HM“ märke puudumisel ei ole selles põllukultuuride rühmas toetatav kultuuri kasvatamine haljasmassi saamiseks. Kuna kaebaja ise eitab rühvelkultuuridele omaste agrotehniliste võtete rakendamist, ei saa ringkonnakohus veenduda, et kaebajale siloherne kasvatamise eest mahepõllumajanduse toetuse määramine oli kooskõlas toetuse tingimustega. Vastustaja ei ole haldusmenetluses ega ka kohtumenetluses sellele seisukohale tuginenud. Seetõttu ei tugine ringkonnakohus sellele asjaolule kaebuse lahendamisel.
4. Kokkuvõttes on vastustaja ja halduskohus põhjendatult leidnud, et kaebajal oli

kohaselt mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks nõutav tegeleda vaidlusalustel põldudel toetusetaotluses näidatud põllukultuuri kasvatamisega selliselt, et see põllukultuur oleks põllul valdav ja see oleks kohapealses kontrollis visuaalselt tuvastatav. Kui vastustaja tuvastas, et põldudel olid enamuses heintaimed, siis oli 3 Kättesaadavvõrguleheküljel https://www.pria.ee/sites/default/files/2021-05/P%C3%B5llumajanduskultuuride %20loetelu%202021.pdf 12 põhjendatud asuda seisukohale, et põldudel ei ole kasvatatud toetusetaotlusel näidatud põllukultuuri ning vastavalt ei ole toimunud põllumajanduslikku tootmist. Sellises olukorras on põhjendatud käsitada põlde nende tegeliku seisukorra kohaselt rohumaadena. Vastustaja ja halduskohus on asjakohaselt selgitanud, et seejuures ei ole PRIA meelevaldselt muutnud kaebaja toetustaotlust ega ise määranud kaebaja kasvatatavat põllukultuuri, vaid üksnes kontrollinud, kas toetustaotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. II

1. Apellatsioonkaebuses ei sea kaebaja kahtluse alla halduskohtu otsuse põhjendusi
2. juulil 2022 PTA kohapealses kontrollis põllu nr 404 osas mittevastavuse ilmnemise järel kaebaja poolt esitatud toetustaotluse muudatuse arvesse võtmata jätmise ega selle põllu osas sertifitseeritud seemne kasutamise eest täiendava toetuse määramata jätmise õiguspärasuse kohta. Seetõttu ringkonnakohus neid küsimusi täiendavalt ei analüüsi. Samal põhjusel ei analüüsi ringkonnakohus täiendavalt kaebaja väiteid, et sõltumata kõigest eelnevast, ei saaks ühelgi juhul tegemist olla pindalade erinevuse olukorraga ning vastavalt ei ole õigustatud määruse (EL) nr 640/2014 art 18 lg-s 6 ning art 19 lg-tes 1 ja 2 sätestatud sanktsiooni kohaldamine; põllu nr 419 pindala vähendati alusetult maastikuelemendi (kraavi) pindala võrra; ning toetust Ka nendes küsimustes ei vaidle kaebaja apellatsioonimenetluses vastu halduskohtu seisukohtadele.
3. Küll väidab kaebaja endiselt, et tema õiguste kaitseks on vajalik tuvastada kohtuotsuse resolutsioonis PRIA poolt vaide lahendamisega viivitamise õigusvastasus. Halduskohus jättis kaebaja asjakohase tuvastamisnõude rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu, leides, et viivituse õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale iseseisvalt õiguslikult kasulikku tagajärge. Täpsemalt on HKMS § 47 lg-s 3 ette nähtud võimalus pöörduda põhiasjas kaebusega kohtusse ka juhul, kui haldusorgan viivitab vaide lahendamisega. Teadaolevalt ei ole vaiete lahendamisega viivitamine PRIA praktikale üldiselt omane või massiline. Kuigi kaebaja väitel on vaidemenetlused veninud ka teistes tema esindatavate äriühingutega seotud vaidlustes, ei ole kohtul alust arvata, et vaiete menetlemine kestaks ka edaspidi igal juhul (õigusvastaselt) pikka aega ning et kaebajal oleks arvestatav preventiivne huvi vaidemenetluse pikaajalisuse õigusvastasuse tuvastamiseks.
4. Apellatsioonimenetluses leiab kaebaja jätkuvalt, et PRIA tegevus vaide lahendamisel oli õigusvastane. Lisaks märgib kaebaja, et talle teadaolevalt on PRIA jätkanud vaiete ja nüüd ka juba otsuste mittetähtaegset tegemist paljudele ettevõtetele. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebaja üldsõnaline väide alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Tuvastamisnõude esitamiseks nõutav preventiivne huvi, s.o soov vältida haldusorgani õigusvastast tegevust või tegevusetust tulevikus, peab lähtuma isiku enda õiguste kaitse eesmärgist (HKMS § 44 lg 1). Seetõttu ei saa üldjuhul põhjendada preventiivse huvi olemasolu sellega, et haldusorgan võib olla käitunud õigusvastaselt suhetes kolmandate isikutega. Ka praegusel juhul ei ole preventiivse huvi jaatamiseks piisav kaebaja viide kolmandate isikute vaiete lahendamisel esinenud võimalikele viivitustele. Kui ei ole teada, millisele menetluses kaebaja viitab, ei saa olla kindlust selles, et vastustaja on üldse viivitanud vaide lahendamisega ning tegemist ei ole vaide lahendamise tähtaja õiguspärase pikendamisega (ELÜPS § 122 lg 3). Teiseks ei ilmne kaebaja seisukohtadest, miks võib arvata, et kaebajal tuleb oma õiguste kaitseks tulevikus vastustajale vaie esitada ning sel juhul viivitab vastustaja just kaebaja vaide lahendamisega. Liiati on PRIA käesolevas asjas tunnistanud hilinemist kaebaja vaide lahendamisega ning kohustust järgida seaduses sätestatud tähtaega. Nendel asjaoludel ei näe ringkonnakohus, kuidas aitaks tuvastamisnõude sisuline lahendamine parandada kaebaja õiguslikku positsiooni, s.h vähendada 13 tõenäosust, et vastustaja ka tulevikus ei suuda kinni pidada vaide lahendamiseks seaduses sätestatud tähtajast ja seda just kaebaja vaide läbivaatamisel.
5. Kaebaja taotleb jätkuvalt Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist. Konkreetselt leiab kaebaja, et vastustaja ja kohtud tõlgendavad valesti Euroopa Liidu õigusakte küsimuses, kas lisaks määruses nr 53 sätestatud nõudele, et põllukultuur peab olema külvatud
6. juuniks saab toetuse maksmise eeldusena rakendada veel nõudeid põllukultuuri arengu kohta. Kaebaja märgib, et ilmselgelt on pooltel erinev tõlgendus Euroopa Liidu õigusaktist. Halduskohus on äärmise põhjalikkusega vastanud kõigile kaebaja väidetele ja põhjendustele seoses Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotlusega otsuse punktis
7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega täielikult. Apellatsioonimenetluses ei vaielda vastu halduskohtu seisukohtadele ja põhjendustele, vaid üksnes korratakse taotlust eelotsuse küsimiseks. Selles olukorras ei ole ringkonnakohtul midagi lisada halduskohtu otsuses märgitule.
8. Apellatsioonkaebuses on eraldi alajaotusena välja toodud kaebaja hinnangul võhiklikud ja asjasse mittepuutuvad seisukohad. Neist ei ilmne aga asja lahendamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid või põhjendusi. Seetõttu ringkonnakohus neile kaebaja selgitustele eraldi ei vasta.
9. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Samuti jääb rahuldamata kaebaja taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks.
10. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 14