Obsah (14)

§ 654§ 651§ 644§ 331§ 631§ 652§ 633§ 162§ 173§ 175§ 171§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-16294 Kohtuasi R

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub

§ 654lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

9. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Ringkonnakohtu 09.10.2024 istungil täpsustas kostja, et ta ei vaidlusta maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 (dtl 187, ajamärgid 00:14:11–00:14:31), millega maakohus võttis vastu hageja nõudest osalise loobumise ja lõpetas selles osas menetluse. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, millega maakohus rahuldas hageja hagi ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

1. Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja vastuapellatsioonkaebusest loobumise taotluse. 10.
2. Hageja esitas 10.02.2024 menetlusdokumendis vastuapellatsioonkaebuse (tl 95), täpsustades hiljem, et hagejal on huvi vastuapellatsioonkaebuse esitamise vastu üksnes juhul, kui jõustuma ei peaks maakohtu 08.02.2024 määrus, millega maakohus parandas kohtuotsuse resolutsiooni p-s 4 sisalduva ebatäpsuse (dtl 110). Hageja esindaja kinnitas 21.05.2024 üle, et loobub vastuapellatsioonkaebusest, kui vea parandamise määrus on jõustunud (dtl 116). Kohtute infosüsteemi kohaselt on maakohtu 08.02.2024 määrus jõustunud 29.02.
3. 10.
4. Apellant võib apellatsioonkaebusest

§ 644

lg 1 järgi loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni, esitades selle kohase avalduse

§ 644

lg 2 esimese lause järgi ringkonnakohtule.

§ 644

lg 4 järgi teeb ringkonnakohus apellatsioonkaebusest loobumise kohta määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse. Viidatud õigusnormid kohalduvad ka vastuapellatsioonkaebuse kohta. Arvestades seda, et praegusel juhul esitas hageja vastuapellatsioonkaebusest loobumise avalduse enne vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmist, jätab ringkonnakohus loobumise tõttu vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. 10.3. Apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse

§ 644

lg 3 järgi, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud, apellant ei saa esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. Kostjal ei ole hageja vastuapellatsioonkaebusega seoses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, sest ringkonnakohus ei vastuapellatsioonkaebust menetlusse võtnud ega sellele kostja vastust küsinud. Hageja teavitas juba vastuapellatsioonkaebuses, et esitab selle üksnes juhuks, kui maakohus kohtuotsuses sisalduvat ebatäpsust ei paranda. Eelnevast tulenevalt ei tule hagejal kostjale vastuapellatsioonkaebusega seotud kulusid hüvitada. 5 2-22-16294

1. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus oleks pidanud jätma hageja 17.09.2023 menetlusdokumendi ja 24.11.2023 menetluskulude nimekirja menetlemata. Kuigi kostja märgib õigesti, et hageja esitas 17.09.2023 menetlusdokumendi ja 24.11.2023 menetluskulude nimekirja hilinenult (maakohus määras hagejale menetlusdokumentide esitamise tähtajaks vastavalt 15.09.2023 ja 27.10.2023 – tl 58 pöördel, esimene ja viies lõik), ei põhjustanud see menetluse viibimist.

§ 331

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuna maakohus tegi otsuse alles 14.12.2023, ei põhjustanud hageja viivitus 17.09.2023 ja 24.11.2023 menetlusdokumentide esitamisel asja lahendamise viibimist. Kostjal oli võimalik hageja asjaomastele menetlusdokumentidele vastata, mida kostja ka tegi (vt tl 66–68 ja 71–72). 13. Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et maakohus jättis kontrollimata hageja nõude arvestuse. Pooled ei vaidle selle üle, millise summa kostja on hageja nõudest ära tasunud ja milline osa nõudest on tasumata. Kostja ei ole täpsemaid vastuväiteid hageja nõude arvestusele apellatsioonkaebuses esitanud. Ringkonnakohus ei kontrolli omaalgatuslikult, kas hageja esitas kõik dokumendid selleks, et vastata maakohtu nõude arvestust puudutavatele küsimustele ilma, et kostja tooks esile, milles maakohus kostja hinnangul eksis.

§ 631

lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (

§ 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.

Apellatsioonkaebuse põhjenduses tuleb mh märkida, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud, ning millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine (

§ 633lg 3 p-d 1 ja 2).

1. Maakohus ei jätnud tähelepanuta kostja vastuväidet, et 23.11.2021 tööjõu rendileping ei reguleeri poolte suhet vaidlusalustel arvetel märgitud töötajate rentimisel. Maakohus leidis, et kostja asjaomane vastuväide on tõendamata ja on seda otsuses ka märkinud (tl 75 pöördel, p 30 „[…] kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid lõpetanud 23.11.2021 kirjaliku lepingu ning sõlminud iga hageja nõude aluseks oleva arve puhul eraldi suulise lepingu“). Samuti ei ole maakohus käsitanud 23.11.2021 tööjõu rendilepingut raamlepinguna. Maakohus leidis, et pooled muutsid suulise kokkuleppega tööjõu rendilepingut osas, mis puudutas seda, milliseid töötajaid renditi ja osaliselt seda, kui palju renditööjõu eest tasuti (tl 76, p 35).
2. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt viivist 0,2% põhivõlalt päevas. Hageja õigus nõuda kostjalt viivise tasumist määraga 0,2% päevas viivitatud summalt, tuleneb tööjõu rendilepingu p-st 6.5 (tl 5).
3. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et ta võis VÕS § 88 lg 1 alusel määrata, missuguse kohustuse täitmiseks ta raha hagejale üle kandis. Hageja on vaidlusalused arved väljastanud ühe lepingu (tööjõu rendileping) alusel. Seega ei ole hageja arvete puhul tegemist erinevate (st mitmest lepingust tulenevate) kohustuste täitmisega VÕS § 88 lg 1 mõttes. VÕS § 88 lg-te 8 ja 9 järgi ei saa võlgnik määrata, et makstud raha arvestatakse kõigepealt põhivõla katteks, vähendades küll põhivõlga, kuid vältides selliselt viivise maksmist. Seetõttu loetakse 6 2-22-16294 vastavalt VÕS § 88 lg-le 8 täitmine toimunuks esmalt viivise ja seejärel põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg-s 8 märgitud intress hõlmab ka viivist. See tuleneb ühtlasi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt viivis on lühend sõnast viivisintress (VÕS I komm

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

Kuna maakohtu otsus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole

§ 173lg 3 järgi vajadust muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus.

Kostja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et maakohtu menetluskulude jaotus oleks põhjendamatu sõltumata sellest, et hagi rahuldati. 19. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3939 eurot, mis koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1470 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 2459 eurot, samuti viivise hüvitatavatelt menetluskuludelt. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et hageja menetluskulud olid ülepaisutatud.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Kostja väide hageja lepingulise esindaja kulude ülepaisutatuse kohta on liiga üldine, et anda ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Praegusel juhul nähtub vaidlustatud otsusest, et maakohus on hageja menetluskulude kindlaksmääramisel asja keerukusega arvestanud. Kolleegiumi hinnangul oli asi õiguslikult ja materjalide mahtu arvestades keskmise keerukusega. Sellest lähtuvalt ei ole maakohtu põhjendatuks peetud hageja lepingulise esindaja tunnitasu ja õigusabi osutamiseks kulunud aeg selgelt ülemäärased. 20. Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

21. Kooskõlas

§ 174

lg-ga 3 määrab ringkonnakohus kindlaks ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. 21.1. Hageja esitas 13.05.2024 menetluskulude nimekirja ja 09.10.2024 selle täpsustuse, mille kohaselt on ta kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid lepingulise esindaja kulude näol. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 250 eurot ja apellatsioonimenetluses kulunud aeg 24,5 t, mis on kulunud 09.10.2024 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingutele. 21.2.

§ 175

lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja õigusabikulude põhjendatust ja 7 2-22-16294 vajalikkust tuleb

§ 175

lg 1 kohaselt hinnata vaatamata sellele, et hageja tasub oma lepingulisele esindajale kliendilepingu kohaselt ühes kohtuastmes esindamise eest vähemalt 3000 eurot (tl 110 pöördel, p 5). Kolleegium leiab, et hageja 09.10.2024 menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja toimingutest ja ajakulust on põhjendatud järgmised toimingud järgnevalt märgitud ulatuses: maakohtu otsuse analüüsimine 0,5 t; apellatsioonkaebuse analüüsimine 1 t; kompromissiläbirääkimised, kompromissi erinevate versioonide võrdlemine ja ringkonnakohtu 28.02.2024 määruse ja kompromissi puudutava kirjaga tutvumine 3 t; vea parandamise taotluse ettevalmistamine ja asjaomase määrusega tutvumine 0,5 t; kostja menetluskulude nimekirja analüüsimine ja sellele vastuse ettevalmistamine 0,5 t; ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine 1,5 t; menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 t. Ülejäänud ulatuses on hageja 09.10.2024 menetluskulude nimekirjas toodud menetlustoimingud ja ajakulu kohtuasja sisu ja mahtu arvestades ülemäärased. Kokkuvõttes on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 7,5 t ulatuses. Hageja 13.05.2024 menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulu põhjendatust, mis seondub 13.05.2024 menetlusdokumendi ettevalmistamisega, ei ole ringkonnakohtul võimalik hinnata, sest hageja ei ole esile toonud menetlusdokumendi ettevalmistamiseks kulunud aega (tl 110 pöördel, p 5 ja 121). Ringkonnakohus selgitas hageja lepingulisele esindajale 09.10.2024 istungil, et hagejal tuleb täpsustada oma menetluskulude nimekirja selliselt, et selles on ära näidatud ka menetlustoimingutele kulunud aeg (tl 123 pöördel, ajamärk 00:23:02, teine lõik). 21.3. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 250 eurot (käibemaksu ei lisandu) on siinse asja puhul põhjendatud, nagu leidis ka maakohus. Seega on hageja apellatsioonimenetluse kulud kokku 1875 eurot (= 7,5 × 250), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja kooskõlas

§ 177

lg-le 4 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni. 22.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt kas menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 8