Obsah (7)

§ 266§ 121§ 263§ 64§ 74§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2025, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-24-7098 Kohtunik Tiit Lõhmus Kriminaalasi Ants Tomson süüdistuses

§ 266

lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)

1. jaanuari 2025 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Ants Tomson (isikukood 39509243514), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohus karistas
3. jaanuaril 2025 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Ants Tomsoni karistusseadustiku (

) § 266 lg 2 p 1 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega,

§ 121

lg 2 p 3 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 263

lg 1 p 1 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel suurendas maakohus üksikkaristustest raskeimat ja mõistis A.

Tomsonile liitkaristuseks 1 aasta 8 kuu 15 päeva pikkuse vangistuse.

§ 74lg-te 1 ja 2 alusel ei pööranud maakohus A.

Tomsonile mõistetud vangistust osaliselt täitmisele. A. Tomsonil tuleb koheselt ära kanda 4 kuu 20 päeva pikkune vangistus, mille hulka

§ 68lg 1 alusel arvati A.

Tomsoni eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse algusajaks luges kohus süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamise aja, s.o 17. oktoobri 2024. Maakohus ei pööranud

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel A.

Tomsonile mõistetud karistuse ülejäänud osa 1 aasta 3 kuu 25 päeva pikkust vangistust täitmisele, kui A. Tomson 2 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 2 alusel on A.

Tomsonil keelatud käitumiskontrolli ajal tarvitada alkoholi.

§ 75lg 4 alusel on A.

Tomson kohustatud käitumiskontrolli ajal vabatahtlikult alluma Politsei- ja Piirivalveameti ametnike teostatavale alkoholijoobe kontrollile. Sama kohtuotsusega mõisteti A. Tomsonilt riigi tuludesse välja menetluskuludena sundraha 1230 eurot ja kaitsja tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 630,74 eurot. Kohtuotsusega määrati, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud kokku 1860,74 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2025 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Tomson, kes palub ringkonnakohtul väljamõistetud õigusabikulud 630,74 eurot jätta riigi kanda. Süüdistatav ei ole rahul, et temalt mõisteti välja sundraha ja menetluskulud, kuid keegi ei küsinud, kas tal on vahendid nende tasumiseks ning kas riigi pidev eesmärk on tekitada rahatutes kinnipeetavatest kohtutäituritele raha teenimise võimalus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et A. Tomsoni apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
4. Kuna maakohus lahendas A. Tomsoni kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
5. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
6. peatüki
7. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
8. Apellatsioonis ei viita A. Tomson sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka ringkonnakohus. Seega võiks A. Tomsonil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus A. Tomson ei oleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. A. Tomson kinnitas maakohtule, et kokkulepe on tema jaoks arusaadav, sh oli ta teadlik menetluskulude hüvitamise kohustusest. Muu hulgas kinnitas ta seda, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe ja et ta jääb kokkuleppe juurde. Pelgalt tagantjärele tekkinud arusaam võimalikest probleemidest väljamõistetud menetluskulude tasumise osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu ei ole A. Tomsonil apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 A. Tomsoni apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle talle. (allkirjastatud digitaalselt) 2