Obsah (8)

§ 120§ 37§ 121§ 43§ 80§ 110§ 111§ 175

V.D HALDUSKOHUS V.D kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-3371 Määruse kuupäev 3. jaanuar 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks seos

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas
2. detsembril 2024 V.D Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebaja põhjendab, et Viru Vangla on süstemaatiliselt tema kirju kinni pidanud. Sisekontrolli
3. septembri,
4. novembri,
5. novembri ja
6. detsembri
7. a kirjad anti kaebajale kätte vastavalt
8. septembril,
9. novembril,
10. detsembril ja
11. detsembril
12. Riigiprokuratuurist saabusid kaebajale kirjad
13. septembril ja
14. oktoobril 2024, kätte anti need kaebajale alles vastavalt
15. oktoobril ja
16. oktoobril
17. Eesti Töötukassa ja Andmekaitse Inspektsiooni kirjad saabusid vanglasse
18. septembril 2024, kuid anti kaebajale kätte
19. oktoobril
20. Andmekaitse Inspektsiooni kiri sisaldas nõuet kõrvaldada puudused hiljemalt
21. oktoobril 2024, mida kaebajal ei olnud võimalik niivõrd lühikese aja jooksul teha. Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla
22. detsembri
23. a kiri anti kaebajale
24. detsembril
25. Meditsiiniosakonna
26. novembri
27. a kiri anti kaebajale
28. novembril
29. Põhja Ringkonnaprokuratuuri
30. oktoobri
31. a kiri anti kaebajale kätte
32. oktoobril
33. Kaebaja vaidlustas vanglas ametnike tegevust, kuid vangla asus
34. oktoobri
35. a vastuses nr 6-14/24/15408-2 seisukohale, et ametnike toimingud on õiguspärased. Kaebaja esitas vanglale 10 novembril 2024 vaide, kuid ei ole vastust saanud. 3-24-3371 Kaebaja taotleb vanglalt tõendite kogumist, riigilõivu tasumisest vabastamist, tõlkeabi ning avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga asendamist.
36. Viru Vangla esitas
37. detsembril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid, s.o kaebaja
38. septembri,
39. oktoobri,
40. oktoobri ja
41. oktoobri
42. a avaldused, Viru Vangla
43. oktoobri
44. a vastuse nr 6-14/24/15408-2, kaebaja
45. novembri
46. a vaidena pealkirjastatud avalduse ja Viru Vangla
47. detsembri
48. a vastuse nr 6-12/24/195-
49. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 6 alusel Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist seoses kaebaja kirjade kinnipidamisega. 4.

§ 121

lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kaebaja selgitustest nähtuvalt on ta vaidlusalused kirjad kätte saanud kõige rohkem seitse tööpäeva pärast kirja saabumist. Sellisel viisil kirjade kättesaamine ei saanud kaebaja õigusi intensiivselt riivata ja põhjustada kaebajale olulisi negatiivseid tagajärgi. Kuigi kaebaja väitel jäi tal vangla tegevuse tõttu Andmekaitse Inspektsioonile puuduste kõrvaldamise avalduse esitamiseks ebapiisav aeg, siis nähtub kohtule, et kaebajal jäi selleks siiski aega kaks päeva, mida ei saa pidada ebamõistlikult lühikeseks ajaks. Vangla tegevus sai põhjustada kaebajale pelgalt ebamugavusi, mis ei saanud kaebajale kaasa tuua ülemääraseid kannatusi.
2. Ühtlasi ei saa Viru Vangla tegevust pidada õigusvastaseks. Justiitsministri
3. novembri
4. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 50 lg 1 kohaselt edastatakse kinnipeetavale kiri allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul. VSkE § 50 lg 2 järgi antakse vangistusseaduse § 29 lg-s 4 ja §-s 107 sätestatud isikutelt ja ametiasutustelt kinnipeetavale saabunud kiri kinnipeetavale allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus. Viru Vangla direktori
5. jaanuari
6. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ p 15.1.3 kohaselt antakse kirjad kätte üldjuhul esmaspäevast reedeni kell 15.00 – 20.00 ning p 15.1.4 kohaselt antakse kinnipeetavale kiri kätte üldjuhul samal tööpäeval, mil see saabus. Kohtule ei ilmne, et vangla tegevus oleks eelnimetatud normidega vastuolus ning et vangla oleks kaebaja kirju õigusvastaselt kinni hoidnud, vaid on väljastanud need kaebajale mõistliku aja jooksul. Arvestades vanglasse saabuvate kirjade hulka, ei ole põhjendatud eeldada, et vangla toimetab kirjad igakordselt kätte nende saabumisega samal või isegi järgmisel päeval. Kohtule ei ilmne, et vangla oleks kaebaja õigust kirjavahetusele ebamõistlikult piiranud ning kirjade kätteandmisega õigusvastaselt ja põhjendamatult viivitanud. Seega ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline.
7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse

§ 121lg 2 p 2 1 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. 2 3-24-3371
2. Kaebaja taotleb menetlusse tõlgi kaasamist.

§ 80

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ning kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 110

lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt mh menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Isikule antakse menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimiseks, kui tema majanduslik seisund ei luba tal menetluskulusid kanda. Tõlkeabi andmisel ei hinda kohus menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust (

§ 111lg-d 1 ja 4).

Kuigi kaebajal võivad puududa rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, siis tuleb menetlusabi andmise otsustamisel arvestada ka kaebaja keeleoskust ning menetlusabi saamise vajadust. 9.

1. Kohus nendib, et kohtule teadaolevalt on kaebaja üldine eesti keele oskus pigem kasin ning kaebajale on halduskohtus varasemalt mõne teise haldusasja raames tõlkeabi antud, kuid käesolevas haldusasjas ei ole kohtu hinnangul kaebajale tõlkeabi andmine tema õiguste kaitseks vajalik. Kohtule ei ilmne, et kaebaja eesti keeles kohtumenetluses osalemine oleks takistatud ning et ta pole võimeline mõistma ega esitama kohtule eestikeelseid menetlusdokumente. Kaebaja on esitanud kohtule eestikeelse kaebuse ning ta on ka teistes haldusasjades suhelnud kohtuga eesti keeles, esitades eesti keeles kaebusi, erinevaid avaldusi, määruskaebusi jne (haldusasjad nr 3-23-164, 3-23-2859, 3-23-2641, 3-23-2587, 3-23-2585, 323-2433, 3-23-1860, 3-24-18, 3-24-3060, 3-24-3360 jne). Seega ei ole kohtu hinnangul kaebajale tõlkeabi andmine praegu vajalik. 9.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse tõlkeabi saamiseks rahuldamata.
3. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3