← Eesti

3-24-997/30

Obsah (5)§ 165§ 108§ 118§ 109§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 17. juuni 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-997 Haldusasi X. X kaeb

) § 165 lg-ga 2 ei pea kohus põhjendatuks PPA otsuse vastavaid seisukohti (PPA otsuse punktid 6 ja 7) kohtotsuses korrata. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid PPA kogutud päritoluriigi info ümberlükkamiseks. 1 Digitoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 14–31 PPA 06.03.2024 otsuse punkti 6.4.1 alapunktid „Hinnang taotleja tagakiusukartusele“ ja „Pagulasstaatuse kokkuvõte“ ning punktis 8 tehtud kokkuvõte vastuseks kaebaja haldusmenetluses esitatud arvamusele ja vastuväidetele 2 4

(7)
  1. Vastuseks kaebaja väidetele, mis puudutavad tema pagulase staatust või õigust saada täiendavat kaitset, märgib kohus järgmist: 7.
  2. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi) ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Homoseksuaalsetele inimestele suunatud karistusõiguslike õigusnormide olemasolul moodustavad homoseksuaalsed inimesed sotsiaalse grupi VRKS § 4 lg 1 ja direktiivi 2011/95/EL artikli 10 lg 1 punkti d mõttes (Euroopa Kohtu otsus C-199/12, punkt 49). 7.
  3. Puudub vaidlus, et Senegalis kehtiva seaduse järgi on homoseksuaalsus kriminaalkorras karistatav ja kaebaja taotlust tuli hinnata sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel. Kohtumenetluses on peamine vaidlusküsimus, kas kaebaja väiteid oma homoseksuaalsuse kohta saab lugeda usutavaks või kas on usutav, et homoseksuaalsust omistab kaebajale tema väidetav tagakiusaja. Kui vastus neile küsimustele on eitav, ei ole alust järelduseks, et kaebajat ähvardab Senegali tagasipöördumisel tagakius, mis kaebaja väidete kohaselt saab Senegalis osaks geidele. 7.
  4. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 09.04.2021 otsuse nr 3-20-2001 punktides 11–12 järgmist: „
  5. Rahvusvahelise kaitse taotleja seksuaalne identiteet sõltub sellest, kuidas ta ise end määratleb. Kui rahvusvahelise kaitse taotlus põhineb väitel, et taotleja on gei – nagu praeguses asjas –, on taotleja väited enda seksuaalse sättumuse kohta menetluse lähtepunktiks. Rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvituste vältimiseks tuleb siiski haldusorganil ja kohtul hinnata muu hulgas seda, kas taotleja ütlused oma seksuaalse sättumuse kohta on loogilised ja usutavad ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, samuti teha kindlaks taotleja üldine usaldusväärsus (vt täpsemalt Riigikohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-990, p-d 16–21 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktika; vt ka VRKS § 11 lg 2 ja § 18 lg-d 2, 4 ning direktiivi 2011/95/EL art 4).
  6. Erialakirjanduses on peetud seksuaalse orientatsiooni väite usaldusväärsuse kindlakstegemisel oluliseks taotleja intervjueerimist ja suunamist tema eneseleidmise protsessi kirjeldamisel. Intervjuu läbiviimisel ei tohiks lähtuda stereotüüpidest, vaid isikust ja temaga seotud asjaoludest; lähtuda tuleks isiku identiteedist, mitte tema (varasemast) seksuaalsest käitumisest; eelistada tuleks mitmete intervjuude läbiviimist, et tekitada taotlejas usaldust küsitleja vastu ja aidata nii kaasa taotleja n-ö avanemisele; taotleja käitumist intervjuul tuleb hinnata tema võimaliku usaldamatuse, häbi, ebakindluse, vaimse seisundi jmt kontekstis (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2021 otsus nr 3-19-990, p 16).“. 7.
  7. PPA 06.03.2024 otsus lähtub eeltoodud Tallinna Ringkonnakohtu antud suunistest ning PPA on põhjalikult hinnanud kaebaja antud ütlusi, sh nende vastuolusid, ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et need ei ole loogilised ja usutavad. Kohus ei pea vajalikuks nendel vastuoludel siinkohal peatuda, kuid ka kohtuistungil antud ütlused üksnes kinnitavad PPA järeldusi. 7.
  8. Kaebaja ütlused haldusmenetluses olid enesemääramiseni jõudmisest väga üldsõnalised, piirdudes põhimõtteliselt väidetega, et ta saab seksuaalset rahuldust ainult meestega ning tüdrukute seltskonnas tundis ta end ebamugavalt. Sel põhjusel esitas kohus kaebajale enesemääramisega seotud küsimusi ka kohtuistungil ning vastused kohtu küsimustele üksnes kinnitasid, et kaebajal on stereotüüpne ettekujutus homoseksuaalsusest, mitte isiklik kogemus. 5
(7)Samuti tõi kaebaja kohtuistungil välja asjaolusid, mida ta haldusmenetluses välja ei toonud ning kohtu hinnangul on istungil esitatud väited liialdatud ning kantud soovist näidata oma eluolu Senegalis dramaatilisemana kui see tegelikult on. 7.5.
  1. Nt asus kaebaja kohtuistungil väitma, et ta pärineb suurest marabout’e ja imaamide perekonnast, kus homoseksuaalsust ei sallita
  2. Jääb arusaamatuks, et kui kaebaja on sedavõrd suurest ja mõjukast suguvõsast, siis miks video tegija videot perele ei saatnud, sellega politseisse ei pöördunud või muud sarnast ei teinud. Ka kaebaja ise toob kaebuses välja, et üldjuhul karistatakse Senegalis homoseksuaale pärast tavakodanikelt saadud vihjet. Isik, kes väidetava video tegi, ei olnud kaebaja tuttav. Tegemist oli võõra inimesega, mistõttu kui tema eesmärgiks oleks olnud kaebaja seksuaalse sättumuse paljastamine, siis oleks sellele pidanud ka midagi järgnema. Võõras isik ei tea, et kaebaja lahkus riigist või ta väidetavalt varjas end. Sel põhjusel oleks ka loogiline, et kui video teinud isik oleks soovinud video avaldada või sellega politseisse minna, siis oleks ta seda ka teinud ning sellisel juhul oleks käidud ka kaebajat kodust otsimas. Kuna kaebajat filmiti üüripinnal, siis oleks kaebaja või tema partneri kontaktid olnud hõlpsasti kättesaadavad toa üürinud inimeselt. Ometi videole midagi ei järgnenud. Seejuures kirjeldas kaebaja istungil, kuidas video teinud isik hakkas teisi kutsuma ning intsidendiga oli seotud rohkem inimesi. Ei saa olla eluliselt usutav, et sellises olukorras ükski inimene ametivõimudele ei teata. Ka PPA tõi otsuses välja, et video tegemisega jääb arusaamatuks, miks pidi keegi ukse maha murdma, et teha video, millega midagi ette ei võeta. 7.5.
  3. Küsimusele, kui vanalt kaebajal esimene homoseksuaalne suhe oli, vastas kaebaja, et oli 11–12-aastane ning see kõik juhtus vanemate äraoleku ajal kodus, ehkki enne seda selgitas kaebaja istungil, et ta teadvustas homoseksuaaliks olemist 13-aastaselt. Hiljem selgitas kaebaja veel ka seda, et tegi seda kodus pereliikmetega, kui vanemaid ei olnud kodus. Kaebaja ütlused on olnud ajas sedavõrd muutuvad, et tema ütlusi homoseksuaaliks olemise kohta ei saa pidada usaldusväärseks ega ka tõele vastavaks. Kui kaebaja oleks kodus avaldanud juba lapsena oma homoseksuaalsuse pereliikmetele, siis oleks sellest pidanud teadma enam isikuid, kui Prantsusmaal elav õde. Samas esindaja küsimusele enda suhete kohta vastas kaebaja, et tal on homoseksuaalsed suhted olnud 17-aastasest saadik. 7.5.
  4. Kaebaja jutu muudab ebausutavaks ka kirjeldus, kuidas homoseksuaalid Senegalis suhteid loovad. Kaebaja jutust jääb mulje, et suhete loomine on suhteliselt lihtne ning sisuliselt ollakse valmis enda homoseksuaalsust avaldama suhteliselt kiiresti. Kaebaja kirjeldas homoseksuaalide kogunemise kohti kui salajasi kohti, ent sellega kaebaja väited sisuliselt ka piirdusid. Kohus märgib, et üldjuhul on riikides, kus homoseksuaalsus on karistatav, kogunemiskohad siiski seotud LGBT organisatsiooniga, kuid kaebaja ei osanud ühtegi Senegali LGBT ühingut välja tuua. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et isik, kes on enda seksuaalsust sedavõrd pika aja vältelt teadvustanud ei oska ühtegi organisatsiooni välja tuua ning ei ole nende vastu isegi huvi tundnud. 7.
  5. Seega nõustub kohus PPA-ga, et kaebajal ei ole alust karta tagakiusu Senegalis põhjusel, et ta on homoseksuaal, kuna kaebaja väited homoseksuaaliks olemisest ei ole usutavad.
  6. Sel põhjusel ei ole kaebajal alust karta ka Senegalis tõsist ohtu, mis on täiendava kaitse andmise aluseks.
  7. Õiguspärane on PPA otsus ka osas, millega otsustati kaebajale teha vabatahtlikku täitmistähtaega määramata lahkumisettekirjutus ning kohaldada sissesõidukeeld 5-aastaks. Kohus nõustub PPA põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata (

§ 165lg 2). Vastuseks kaebuses märgitule, siis ei tuginenud PPA otsuses pelgalt VSS § 6 8 põgenemisohu 3 Kell 00:08:24–00:17:03 6

(7)alusele, vaid PPA analüüsis kaebajast lähtuvat põgenemisohtu individuaalselt. Kaebaja ütlused kogumis kinnitavad, et tema sooviks oli liikuda Prantsusmaale ning ükski teele tekkinud takistus tema meelt ei muutunud. Seejuures kasutas kaebaja võltsitud dokumente ning varjas end erinevates riikides ametivõimude eest. Kaebaja põgenemisohtu on korduvalt hinnatud ka tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise ning seal kinnipidamise menetluses 4 ning need põhjendused on asjakohased ka praegusel juhul.
  1. Sissesõidukeeld kujutab endast Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise vahendit, tagades, et pärast kolmanda riigi kodaniku väljasaatmist ei või viimane naasta seaduslikult liikmesriikide territooriumile. Seega on sissesõidukeelu kohaldamisel preventiivne, heidutav mõju. VSS § 74 lg 2 sätestab, kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse tema suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks. Lühemaks asjaks võib sissesõidukeeldu kohaldada või jätta kohaldamata, kui eelnimetatud tähtaeg oleks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (VSS § 74 lg 3) või esineksid humaansed kaalutlused (VSS § 7 4 lg 4). VSS seletuskiri täpsustab, et Eestis on lubatud kohaldada sissesõidukeeldu kõikide välismaalaste suhtes, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus. Riigil peab olema võimalik piirata välismaalase, kes on kuritarvitanud talle antud riigis viibimis- või elamisluba, riiki sisenemist ning kohaldada talle sissesõidukeeldu. Riigikohus selgitas 01.10.2019 otsuse nr 3-18-1891 punktis 16, et VSS § 74 kohaldamisel tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeld kehtestada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Sealjuures tuleb juba lahkumisettekirjutuse tegemisel korrektselt kaaluda lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist, kuna sellega kaasneb imperatiivselt sissesõidukeelu kohaldamine. Kohtu hinnangul on PPA seda teinud ning kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis tingiksid sissesõidukeelu tähtaja lühendamise või selle täies ulatuses kohaldamata jätmise. Asjaolu, et kaebaja hinnangul on see ebaproportsionaalne ei ole piisav, et möönda otsuse õigusvastasust. Praegusel juhul on põhjendatud sissesõidukeelu kohaldamine mh selleks, et heidutada isikuid rahvusvahelise kaitse taotlemise ja Schengeni alal viibimise õigusi mitte kuritarvitama.
  2. Eelnevast tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused 12.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja enda kantud menetluskulud tema enda kanda ning neid talle ei hüvitata. Riigi õigusabi tasu ja kulu ning samuti kaebajale 25.04.2024 määrusega antud menetlusabi kulud jäävad riigi kanda (

§ 118lg 3).

Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja enda kanda (

§ 109lg 1).

13. Kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga (

§ 175lg 3).

Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda

§-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 4 Haldusasi 3-23-2233, mis on kättesaadav kohtute infosüsteemist 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.