← Eesti

2-23-79/66

Obsah (5)§ 230§ 326§ 436§ 129§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2024, Paide Tsiviilasja number 2-23-79 Tsiviilasi GG hagi QQ, BB ja CC vastu elat

§ 230

sisu, sh seda, et kumbki pool peab oma väiteid ja vastuväiteid tõendama, ning, et ülalpidamisasjas võib kohus kohustada pooli esitama andmeid oma sissetulekute ja varalise seisu kohta. Kohus hoiatas, et kohustuse täitmata jätmisel on kohtul õigus teha

§ 230lg 5 sätestatud järelpärimised.

  1. 13.11.2023 esitas hageja täpsustatud haginõude.
  2. Kostja XX esitas 15.11.2023 kohtule täiendava seletuse koos pangakonto väljavõttega. 03.12.2023 esitas kostja RR kohtule vastuse koos tõenditega ning VV 11.12.2023 vastuse koos pangakonto väljavõttega.
  3. Hageja esitas 16.02.2024 seisukoha, milles loobus elatise välja mõistmise nõudest XX , RR ja VV osas. Kostjate QQ, BB ja CC osas jäi hageja nõude juurde.
  4. 28.03.2024 täpsustas hageja nõuet kostjate QQ, BB ja CC vastu.
  5. Kohus 22.04.2024 võttis vastu hageja loobumise hagist ehk elatise nõudest XX , RR ja VV vastu. Määrus jõustus 14.06.
  7. Kohus 23.04.2024 kohustas kostjaid QQ, BB ja CC esitama kirjalik seisukoht hageja 16.02.2024 seisukoha ja 28.03.2024 täpsustatud haginõude osas.
  8. 13.11.2024 kohus keeldus hageja 28.03.2024 esitatud tagasiulatuva elatise nõude (perioodil 01.11.2022-31.01.2023) menetlusse võtmisest ning määras pooltele lõpliku tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Hageja nõue
  9. 02.03.2023 võttis kohus menetlusse hageja nõude mõista hageja GG kostja 1 QQ-lt välja elatis 67,00 eurot GG kasuks üldhooldusteenuse puuduoleva osa tasumiseks; kostja 2 VV-lt 2

(2)2-23-79 välja mõista elatis 67,00 eurot GG kasuks üldhooldusteenuse puuduoleva osa tasumiseks; kostja 3 BB-lt välja mõista elatis 67,00 eurot GG kasuks üldhooldusteenuse puuduoleva osa tasumiseks; kostja 4 CC-lt välja mõista elatis 67,00 eurot GG kasuks üldhooldusteenuse puuduoleva osa tasumiseks; kostja 5 XX-ilt välja mõista elatis 67,00 eurot GG kasuks üldhooldusteenuse puuduoleva osa tasumiseks; kostja 6 RR-ilt välja mõista elatis 67,00 eurot GG kasuks üldhooldusteenuse puuduoleva osa tasumiseks. Pärnu Maakohtu x kohtumaja 22.08.2022 kohtumäärusega nr 2-22-5457 on A määratud GG eestkostjaks kuni 22.08.2027 (lisa 1). A 31.08.2022 korraldusega nr 432 on sotsiaaltöö spetsialist ZZ (XXX) määratud ametiisikuks, kes täidab A nimel eestkostja ülesandeid GG eestkostjana kuni 22.08.2027 (lisa 2). A sotsiaalosakonna spetsialist hindas 24.10.2022 GG toimetulekuvõimet ning tema hinnangul vajas GG ööpäevaringset üldhooldusteenust, millest tulenevalt suunati GG alates 24.10.2022 sotsiaalosakonna poolt H OÜ-sse. Üldhooldusteenuse maksumus OÜ-s H on 880,00 eurot, millele lisandub tasu mähkmete, ravimite ja tugiteenuste eest. GG-le on Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr x määratud keskmine liikumispuue kestusega kuni 20.07.2023. Tema sissetulekuteks on soodustingimustel vanaduspension summas 563,24 eurot ning puudega tööealise inimese toetus summas 41,17 eurot. GG konto on arestitud võlgnevuste eest erinevate kohtutäiturite poolt 5189,76 euro ulatuses. Kontole on määratud kasutuslimiit (summa, mille ulatuses võib kontol olevat raha kasutada) ajaliselt kõige esimesena määratud aresti järgi 654,00 EUR ulatuses. Kohtutäitur EE peab igakuiselt GG soodustingimustel vanaduspensionist kinni 67,58 eurot. A 02.11.2022 korraldusega nr 572 tasub A kohamaksu puudujääva osa, mida GG ei ole suuteline maksma, arvates 24.10.2022 kuni kohtu poolt tehtud ülalpidamiskohustuse täitmise või täitmisest vabastamise otsuseni (lisa 3). A sotsiaaltöö spetsialist pöördus 14.11.2022 e-posti teel (registreeritud A dokumendiregistris 14.11.2022 nr s). GG laste poole ettepanekuga, millises mahus on GG lapsed valmis täitma ülalpidamiskohustust üldhooldusteenuse eest tasumisel. GG lastel paluti esitada ühine ettepanek 23.11.2022 (lisa 4). Pöördumisele vastas RR, kes andis teada, et tema ei ole majanduslikust seisust tulenevalt võimeline x eest puuduolevat osa tasuma (registreeritud A dokumendiregistris 16.11.2022 nr 8-
  1. w)(lisa 5). XX saatis A-le e-kirja, milles vastas kirjutas, et tema ei saa midagi aru (registreeritud A dokumendiregistris 01.12.2022 nr
  2. r)(lisa 6). GG teised lapsed ei vastanud e-posti teel ega vasta ka kõnedele. 12. 11.11.2023 hagi täpsustuses jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja selgitas, et 01.07.2023 jõustunud hooldereformist tulenevalt vähenes GG üldhooldusteenuse puuduoleva osa summa. A on 05.07.2023 välja andnud korralduse nr 458 „Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse kulude tasumine“ (lisa 1), millest nähtub, et GG-le arvutatud hüvitis ja igakuiseks isiklikuks kasutamiseks jäetav summa kujuneb järgmiselt: 1) teenuskoha maksumus 1470 eurot kuus; 2) hoolduskulu teenuskoha maksumusest 710 eurot kuus; 3) GG omaosalus 1470-710 = 760 eurot kuus; 4) GG vanaduspension on 651,33 eurot kuus; 5) igakuiseks isiklikuks kasutamiseks jäetav summa on 15 eurot kuus; 6) omaosalusest puudujääv summa 760 eurot - 677,50 eurot= 82,50 eurot; 7) teenuseosutajale tasumisele kuuluv summa kokku 710 eurot, millele lisandub 82,50 eurot kuni kohtu poolt tehtud ülalpidamiskohustuse täitmise või täitmisest vabastamise otsuseni; 8) ülalpidamiskohuslaste kanda jääks 82,50 eurot. Korralduse andmise hetkel nähtus Sotsiaalteenuste- ja toetuste anderegistrist (STAR), et GG vanaduspension on 651,33 eurot (lisa 2), millest tulenevalt kujunes puuduolevaks summaks 82,50 eurot. GG kontoväljavõttest nähtub, et kohtutäitur EE peab GG vanaduspensionist kinni 65,13 eurot (lisa 3). Antud asjaolust tulenevalt jääb GG-le kätte vähem vahendeid üldhooldusteenuse puuduoleva osa tasumiseks. GG tegelik puuduolev osa üldhooldusteenuse eest tasumiseks on 147,63 eurot. Tulenevalt eeltoodust palub A GG lastelt (kostjatelt) välja nõuda elatis tagasiulatuvalt arvates 01.07.2023 järgmiselt: Kostja 1 QQ-lt (CC) välja nõuda elatis 24,60 eurot GG kasuks üldhooldusteenuse puuduoleva osa tasumiseks; Kostja 2 VV-lt (CC) välja nõuda elatis 24,60 eurot GG kasuks üldhooldusteenuse 3
(2)2-23-79 puuduoleva osa tasumiseks; Kostja 3 BB-lt (CC) välja nõuda elatis 24,60 eurot GG kasuks üldhooldusteenuse puuduoleva osa tasumiseks; Kostja 4 CC-lt (CC) välja nõuda elatis 24,60 eurot GG kasuks üldhooldusteenuse puuduoleva osa tasumiseks; Kostja 5 XX-ilt (XX) välja nõuda elatis 24,60 eurot GG kasuks üldhooldusteenuse puuduoleva osa tasumiseks; Kostja 6 RR-ilt (RR) välja nõuda elatis 24,60 eurot GG kasuks üldhooldusteenuse puuduoleva osa tasumiseks.
  1. 16.02.2024 seisukohas jäi hageja kostjate QQ, BB ja CC osas nõude juurde paludes neist igaühelt välja mõista elatis alates 24.10.2022 kuni 30.06.2023 67,00 eurot ning alates 01.07.2024 24,60 eurot GG kasuks üldhooldusteenuse puuduoleva osa tasumiseks.
  2. 28.03.2024 esitas hageja täpsustatud nõude, milles palub GG kasuks välja mõista I osas tagasiulatuvalt elatis perioodi 24.10.2022 (lugeda 01.11.2022) kuni 31.01.2023 eest kostjatelt: QQ-lt perioodi 01.11.2022-31.01.2023 eest kokku summas 201 eurot: 01.11.2022-30.11.2022 67 eurot; 01.12.2022-31.12.2022 67 eurot; 01.01.2023-31.01.2023 67 eurot; BB-lt perioodi 01.11.2022-31.01.2023 eest kokku summas 201 eurot: 01.11.2022-30.11.2022 67 eurot; 01.12.2022-31.12.2022 67 eurot; 01.01.2023-31.01.2023 67 eurot; CC-lt perioodi 01.11.202231.01.2023 eest kokku summas 201 eurot: 01.11.2022-30.11.2022 67 eurot; 01.12.202231.12.2022 67 eurot; 01.01.2023-31.01.2023 67 eurot. Alates 01.02.2023 palub A kostjatelt QQ-lt, BB-lt ja CC-lt välja mõista II osas elatis perioodi 01.02.2023- 30.06.2023 eest igakuiselt summas 67 eurot (5x67 eurot) ning alates 01.07.2023 igakuine elatis summas 24,60 eurot.
  3. Kohtu 13.11.2024 määrus on hagejale kätte toimetatud 14.11.2024, kohtu määratud tähtajaks hageja seisukohta ei esitanud. Kostjate seisukohad
  4. Kostja QQ-le on hagi koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 15.03.2023 isiklikult AET kaudu, 13.11.2023 täpsustatud haginõue on kätte toimetatud isiklikult KÄPO vahendusel 07.12.
  5. Hageja 16.02.2024 seisukoht, 28.03.2024 täpsustatud haginõue ja 23.04.2024 kohtunõue on QQ-le kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 28.05.
  6. QQ-le toimetati kutse 31.10.2023 kohtu eelistungile kätte 08.09.2023, kostja kohtu eelistungile ei ilmunud. Kohtu 13.11.2024 määruse on kostja kätte saanud 14.11.2024 KÄPO vahendusel. QQ hagivastust ega ühtegi seisukohta esitanud ei ole.
  7. Kostja BB on hagi koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte saanud isiklikult allkirja vastu 08.03.2023 ning 13.11.2023 täpsustatud haginõude 08.12.2023

§ 326alusel.

Hageja 16.02.2024 seisukoht, 28.03.2024 täpsustatud haginõue ja 23.04.2024 kohtunõue on

§ 326alusel postkasti panekuga 07.05.2024.

BB-le toimetati kutse 31.10.2023 kohtu eelistungile kätte 06.10.2023, kostja kohtu eelistungile ei ilmunud. Kohtu 13.11.2024 määrus on BB-le kätte toimetatud 21.11.2024

§ 326alusel postkasti panekuga.

BB hagivastust ega ühtegi seisukohta esitanud ei ole.

  1. Kostja CC-le saatis kohus hagi koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määruse e-postiga 03.03.2023 aadressile XXX mille toimimist kostja kinnitas kohtule 18.04.2024 (18.04.2024 telefonogramm). Kostja ei ole 03.03.2023 e-postiga edastatud menetlusdokumentide kättesaamist kohtule kinnitanud, kuid edastas 21.04.2023 kohtule e-kirja sisulise seisukohaga hagi osas, mille kohus loeb hagi ja hagi menetlusse võtmise määruse kättesaamiskinnituseks. 21.04.2023 kirjas kostja märkis, et temal ei ole võimalik mingit raha maksta kuskile, kuna tal on endal x kodus x ja juba tema ja eriarstide peale läheb väga palju ja siis veel kostja oma maksud. 31.10.2023 eelistungil kostja kordas, et tal on x, raha läheb sinna ja ei ole võimalust maksta. Kohtu 13.11.2024 määrus on kostjale kätte toimetatud 20.11.
  2. Kostja kohtu 4

(2)2-23-79 määratud tähtajaks seisukohta ei esitanud. Kohtu seisukoht 19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1).

  1. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 3 on ülalpidamist õigustatud saama abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Seega on nõude eelduseks, et 1) hageja on kostja alaneja või üleneja sugulane ja 2) hageja ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.
  2. Hageja 03.01.2023 hagiavalduses esitas nõude kõigi laste vastu, 16.02.2024 aga loobus elatise nõudes VV, XX ja RR vastu. Kohus 22.04.2024 määrusega võttis hageja loobumise vastu, määrus jõustus 14.06.
  3. Seega lahendab kohus käesoleva otsusega hageja GG 03.01.2023 esitatud, 01.02.2023, 13.11.2023 ja 28.03.2024 muudetud elatise nõuet kostjate QQ, BB ja CC vastu.
  4. Pärnu Maakohtu x kohtumaja 22.08.2022 kohtumäärusega nr 2-22-5457 on A määratud GG eestkostjaks kuni 22.08.
  5. Eestkoste on seatud GG kõikide asjade ajamiseks sh eestkostetava õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu, kõigi tehingute tegemiseks ja tema esindamiseks (03.01.2023 hagiavalduse lisa nr 1). GG-l on Rahvastikuregistri andmetel kuus last, nende hulgas QQ, BB ja CC.
  6. PKS § § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 80 lg 1 ütleb, et ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. QQ, BB ja CC on GG täisealised lapsed ehk tema täisealised esimese astme alanejad sugulased.
  7. Hagi esitamise ajal koosnes hageja sissetulek soodustingimustel vanaduspensionist summas 563,24 eurot ning puudega tööealise inimese toetusest summas 41,17 eurot. Kontole on määratud kasutuslimiit (summa, mille ulatuses võib kontol olevat raha kasutada) ajaliselt kõige esimesena määratud aresti järgi 654,00 euro ulatuses. Kohtutäitur EE pidas igakuiselt GG soodustingimustel vanaduspensionist kinni 67,58 eurot. Seega hagi esitamise ajal oli hagejal püsisissetulek, mida ta sai kasutada enda ülalpidamiseks kasutada, kokku 563,24+41,17-67,58=536,83 eurot. Muu vara hagejal puudub.
  8. A sotsiaalosakonna spetsialist hindas 24.10.2022 GG toimetulekuvõimet ning tema hinnangul vajas GG ööpäevaringset üldhooldusteenust, millest tulenevalt suunati GG alates 24.10.2022 sotsiaalosakonna poolt H OÜ-sse (03.01.2023 hagiavalduse lisa 3, A 02.11.2022 korraldus nr 572). Hagi esitamise ajal oli üldhooldusteenuse maksumus OÜ-s H on 880,00 eurot, millele lisandus tasu mähkmete, ravimite ja tugiteenuste eest.
  9. Kohus loeb tõendatuks, et hagi esitamise ajal ületasid hageja kulud enda igakuisele ülalpidamisele hageja sissetulekut.
  10. Hageja igakuine sissetulek koosneb 13.11.2023 hagi täpsustuse kohaselt vanaduspensionist summas 651,33 eurot ja puudega tööealise inimese toetus summas 41,17 eurot, mida hageja tõendab STAR väljavõttega (13.11.2023 hagi täpsustuse lisa 2, viimane lehekülg). Hageja 5

(2)2-23-79 sissetulekutest peetakse kinni 65,13 eurot (ajavahemikku 05.10.2023-4.11.2023 käsitlev pangakonto väljavõte, 13.11.2023 hagi täpsustuse lisa 3).
  1. Koos 13.11.2023 hagi täpsustusega esitatud STAR väljavõte (lisa 2) viimaselt leheküljelt nähtub, et hageja saab alates 01.04.2023 vanaduspensioni summas 651,33 eurot, millest hageja arvelduskontole laekub 586,20 eurot (13.11.2023 hagi täpsustuse lisa 3) ja alates 21.07.2023 puudega vanaduspensioniealise inimese toetust summas 40,91 eurot. Kohus loeb tõendatuks, et käesoleval ajal on hageja püsisissetulek, mida hageja saab oma ülalpidamiseks kasutada 586,20+40,91=627,11 eurot.
  2. 13.11.2023 hagi täpsustuse kohaselt 01.07.2023 jõustunud hooldereformist tulenevalt vähenes GG üldhooldusteenuse puuduoleva osa summa. A on 05.07.2023 välja andnud korralduse nr 458 „Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse kulude tasumine“ (lisa 1), millest nähtub, et GG-le arvutatud hüvitis ja igakuiseks isiklikuks kasutamiseks jäetav summa kujuneb järgmiselt: 1) teenuskoha maksumus 1470 eurot kuus; 2) hoolduskulu teenuskoha maksumusest 710 eurot kuus; 3) GG omaosalus 1470-710 = 760 eurot kuus; 4) GG vanaduspension on 651,33 eurot kuus; 5) igakuiseks isiklikuks kasutamiseks jäetav summa on 15 eurot kuus; 6) omaosalusest puudujääv summa 760 eurot - 677,50 eurot= 82,50 eurot; 7) teenuseosutajale tasumisele kuuluv summa kokku 710 eurot, millele lisandub 82,50 eurot kuni kohtu poolt tehtud ülalpidamiskohustuse täitmise või täitmisest vabastamise otsuseni; 8) ülalpidamiskohuslaste kanda jääks 82,50 eurot. Korralduse andmise hetkel nähtus Sotsiaalteenuste- ja toetuste anderegistrist (STAR), et GG vanaduspension on 651,33 eurot, millest tulenevalt kujunes puuduolevaks summaks 82,50 eurot. GG kontoväljavõttest nähtub, et kohtutäitur EE peab GG vanaduspensionist kinni 65,13 eurot. Antud asjaolust tulenevalt jääb GG-le kätte vähem vahendeid üldhooldusteenuse puuduoleva osa tasumiseks. GG tegelik puuduolev osa üldhooldusteenuse eest tasumiseks on 147,63 eurot. Enda väidete kinnitamiseks on hageja esitanud kohtule A korralduse nr 458, STAR väljavõtte ja Pangakonto väljavõtte. Hageja omaosalus hooldekodu teenuskoha maksumusest on 760 eurot (13.11.2023 hagi täpsustuse lisa 1).
  3. Kohus loeb tõendatuks, et hagejal on üldhooldusteenuse eest tasumiseks ehk enda ülalpidamiseks puudu vahendeid summas 147,63 eurot, mis koosneb A 05.07.2023 korralduses välja toodud ülalpidamiskohustuslaste kanda jäävast 82,50 eurost ja kohtutäitur EE poolt hageja pensionist kinnipeetavast 65,13 eurot.
  4. 03.01.2024 hagiavaldusest ja selle lisast 3 nähtuvalt ei ole GG võimeline iseseisvalt toime tulema vaid vajab ööpäevaringset hooldusteenust, ka on hagejale määratud puue. Asjaolu, et tegemist on puudega isikuga kinnitab ka hageja pangakonto väljavõte (13.11.2023 hagi täpsustuse lisa 3), millelt nähtub puudetoetuse laekumine. Hageja on sündinud xx.xx.xxxx ja käesolevaks vanaduspensionär. Kohus loeb eeltooduga tõendatuks, et hagejal puuduvad tema vanusest, terviseseisundist ja abivajadusest tulenevalt võime ja võimalused ise lisasissetulekut teenida, et oma vajadused täielikult katta.
  5. Kuna kohus on leidnud, et nii hagi esitamise ajal, kui ka pärast 01.07.2023 hooldusreformi ületavad hageja igakuised vajadused tema sissetulekuid ning hagejal puudub vara ja võimalused oma sissetulekut suurendada, on hageja näol tegemist isikuga, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Seega on täidetud ka teine PKS § 97 p 3 eeldus ja hageja on PKS § 97 p 3 alusel õigustatud ülalpidamist saama.
  6. Kostjad QQ ja BB ei ole hageja poolt esile toodud faktilistele asjaoludele vastu vaielnud.
  7. Kostja CC on avaldanud, et temal ei ole võimalik hagejale midagi maksta, hageja nõude aluseks olevatele faktilistele asjaoludele kostja vastu vaielnud ei ole. Kostja on kohtule 21.04.2023 saadetud e-kirjas avaldanud, et temal on x, kellega seoses on tal suured kulutused seoses eriarstide juures käimisega. Kohus 26.05.2023 tegi kostjale ettepaneku esitada kohtule 6
(2)2-23-79 tõendid enda varaliste kohustuste, vara ja sissetulekute kohta, mis on kostjale saadetud tema poolt kohtule avaldatud e-posti aadressile. Kostja kohtunõudele vastanud ei ole. 31.10.2023 eelistungil, kus CC osales, selgitas kohus veelkord kohustust enda väiteid ja vastuväiteid tõendada. 27.11.2023 kohus kohustas kostjat esitama kirjalik seisukoht 13.11.2023 täpsustatud haginõude osas ja tõendid. Kohtunõue on kostjale kätte toimetatud 09.12.2023, kostja kohtunõudele vastanud ei ole. 23.04.2024 kohustas kohus kostjat esitama kirjalik seisukoht hageja 16.02.2024 seisukoha ja 28.03.2024 täpsustatud haginõude osas. Kohtunõue on kostjale kätte toimetatud 15.05.2024, kostja kohtu määratud tähtajaks seisukohta esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud seisukohta 13.11.2024 määrusega määratud tähtajaks. 35.

§ 230

lg 1 tuleneb poole kohustus hagimenetluses tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on korduvalt andnud kostjale võimaluse esitada tõendid, mis kinnitaksid tema põhjendusi, miks ei ole temal majanduslikult võimalik hageja ülalpidamise kohustust täita. Kostja CC selliseid tõendeid kohtule esitanud ei ole. Eesti Rahvastikuregistris puuduvad andmed, et CC-l oleks ülalpeetavaid. Seega on tõendamata kostja väited asjaolude esinemise kohta, mis takistavad temal täita seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.

  1. Kuna kostjad ei ole hageja faktiväidete osas vastuväiteid esitanud, saab asuda seisukohale, et asjas puudub vaidlus selles, et kostjatel on, hageja esimese astme alanejate sugulastena, kohustus anda hagejale ülalpidamist sest hageja ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kohus on eelpool analüüsinud hageja majanduslikku olukorda ning jõudnud järeldusele, et hageja ei ole võimeline ennast ise ülal pidama ning on seega PKS § 97 p 3 tulenevalt õigustatud kostjatelt ülalpidamist saama.
  2. PKS § 99 lõike 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
  3. Hageja on, tulenevalt tema tervislikust seisundist, paigutatud Hsse. Kuni 30.06.2023 oli hooldekodu kohatasu 880 eurot, millele lisandus tasu mähkmete, ravimite ja tugiteenuste eest. Kuni 30.06.2023 oli hageja sissetulekute ja tema vajaduste vahe 01.02.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt 402 eurot. Alates 01.07.2023 on hageja hooldekodu kohatasu 1470 eurot, sellest hageja omaosalus 760 eurot ning omaosaluse katmiseks puuduvad hagejal vahendid summas 147,63 eurot.
  4. Kostjatelt nõutava elatise suuruse määramisel on hageja jaganud summa, mille ulatuses ta ei ole võimeline ennast üleval pidama enda laste koguarvuga ja palub igalt kostjalt välja mõista enda kasuks elatise, mis moodustab 1/6 sellest summast mille ulatuses ei ole hageja võimeline ennast ülal pidama. Alates hagi esitamisest 03.01.2023 kuni 30.06.2023 nõuab hageja igalt kostjalt elatise väljamõistmist summas 67 eurot ning alates 01.07.2023 summas 24.60 eurot. Kohtu hinnangul on eeltoodud summades kostjatelt elatise nõudmise hageja poolt põhjendatud ja vastab hageja vajadustele.
  5. PKS § 105 lg 3 ütleb, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.
  6. Kohus on menetluses kasutanud

§ 230

lg 4 võimalust ja kohustanud kostjaid esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Kostjad kohtule vastavaid andmeid kohtu määratud tähajaks ega ka hilisemalt esitanud ei ole. Kohus ei näe käesolevas asjas alust

§ 230lg 5 alusel päringute tegemiseks.

42. Kostjad QQ, BB ja CC ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille pinnalt võiks asuda seisukohale, et kostjate majanduslik seisund erineb omavahel niivõrd, et neid peaks nende 7

(2)2-23-79 osakohustuse suuruse määramisel erinevalt kohtlema. Ka ei ole kostjad välja toonud asjaolusid, millele tuginedes võiks asuda seisukohale, et kostja ja hageja omavahelised suhtes on sellised, millistest tingituna tuleks kostjaid nende osakohustuse suuruse määramisel erinevalt kohelda.
  1. Kohtu hinnangul ei anna kostjate erinevalt kohtlemiseks alust ka hageja poolt nõutava igakuise elatise suurus. Hageja on nõude esitamisel arvestanud, et peab enda ülalpidamiskulud eelkõige kandma enda vahenditest ning nõuab kostjatelt elatist vaid enda ülalpidamiseks vajalikust puudu jäävas osas vastavalt PKS § 105 lg 3 esimeses lauses sätestatule, s.o on arvestanud kõikide sama astme sugulaste ülalpidamiskohustusega. Hageja suudab alates 01.07.2023 oma vahenditest katta 80,58% enda ülalpidamiskulust (hooldekodu kohatasu omaosalus), mis on 13.11.2023 hagi täpsustuse kohaselt 760 eurot. Iga kostja panus hageja ülalpidamisse alates 01.07.
  2. moodustab hagi rahuldamise järel ca 3,24% (24,60x100/760) hageja vajadustest. Ajavahemikul alates hagi esitamisest kuni 30.06.2024 on kostjate panus hageja ülalpidamisse suurem – 67 eurot kuus – kuid tegemist ei ole ilmselgelt üle jõu käiva summaga.
  3. Eeltoodud põhjendustele tuginedes kohus rahuldab hagi. Kohus mõistab QQ-lt hageja GG kasuks välja igakuise elatise perioodi 03.01.2023 kuni 30.06.2023 eest summas 67 eurot kuus ja alates 01.07.2023 igakuise elatise summas 24,60 eurot kuni hagejal ülalpidamise vajaduse äralangemiseni. BB-lt mõistab kohus GG kasuks välja igakuise elatise perioodi 03.01.2023 kuni 30.06.2023 eest summas 67 eurot kuus ning alates 01.07.2023 summas 24,60 eurot kuni hagejal ülalpidamise vajaduse äralangemiseni. Kohus mõistab GG CC kasuks välja igakuise elatise perioodi 03.01.2023 kuni 30.06.2023 eest summas 67 eurot kuus. Alates 01.07.2023 mõistab kohus GG CC kasuks välja elatise summas 24,60 eurot kuni hagejal ülalpidamise vajaduse äralangemiseni. Tsiviilasja hinna määramine 45.

§ 129

lg 2 ütleb, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. 46. 03.01.2023 esitatud hagiavalduses, mille nõuet täpsustas hageja 01.02.2023, palub hageja igalt kostjalt enda kasuks välja mõista elatise summas 67 eurot, 13.11.2023 hagiavalduse täienduse kohaselt palub hageja alates 01.07.2023 mõista igalt kostjalt välja elatis summas 24,60 eurot. Kuna hageja on hagi menetluse ajal oma nõuet iga kostja vastu vähendanud, mõjutab see ka tsiviilasja hinna arvestust. Kohtu hinnangul kujuneb iga kostja osas hagihind 433,40 eurot järgnevalt: hagi esitamisele järgneva viie kuu eest nõutav summa (5x67) 355 eurot + 98,40 eurot (4x24,60) järgneva nelja kuu eest. Menetluskulud 47.

§ 162lg 1 ja § 165 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostjate QQ, BB ja CC kanda.

Riigilõivu seaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hagejat esindas menetluses seadusliku esindaja. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas kostjate kanda jäetavaid menetluskulusid tekkinud ning kohus väljamõistetavate menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 8

(2)2-23-79 (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 9
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.