4-23-2775 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. november 2023, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-23-2775 (230123000681) Kohtunik Kersti Heide Kohtuasi Z.B kaebus Polit

) § 118 lg 2 p-st 3 kohtunik määras:

1. Jätta Z.B kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 01.08.
2. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 230123000681 läbi vaatamata.
3. Tagastada esitatud kaebus Z.B-le. EDASIKAEBAMISE KORD

§ 192

lg 1 ja § 193 lg 1 teise lause kohaselt võib kohtumenetluse pool käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 4-23-2775 MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD 01.08.2023 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 230123000681, millega karistati Z.B-d LS § 259 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 50 trahviühiku ehk 200 euro suuruse rahatrahviga. 28.08.2023 esitas Z.B kõnealuse otsuse peale Harju Maakohtule e-posti teel saadetud kirjana venekeelse kaebuse. 04.09.2023. a määrusega jättis kohus kaebuse käiguta, kuna kaebuses esinevad puudused

§ 115lg 1 p-de 7 ja 8 ning lg-te 3 ja 4 mõttes ei võimaldanud asja menetlemist.

Kohus andis Z.B-le puuduste kõrvaldamiseks 7 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Samuti hoiatas kohus kaebajat, et kui ta kohtu määratud aja jooksul kaebuses esinevaid puudusi ei kõrvalda, jätab kohus kaebuse

§ 118lg 2 p 3 alusel määrusega läbi vaatamata.

Kohtumääruse ning selle venekeelse tõlke tegi kohus 09.09.2023 Z.B-le kättesaadavaks avaliku e-toimiku süsteemi kaudu. E-toimiku vahendusel ei ole kaebaja kohtumäärust (ega selle tõlget) vastu võtnud. 11.09.2023 ja 21.09.2023 saatis kohus määruse ja selle venekeelse tõlke Z.B e-posti aadressile xxxx, millelt ta oli kohtule kaebuse esitanud. Ühtlasi on sama e-posti aadress märgitud Z.B kontaktandmetesse ka kohtuvälise menetleja otsuses. Sama e-posti aadress on ka rahvastikuregistri kohaselt alates 11.11.2016 Z.B kehtiv e-posti aadress. Dokumentide kättesaamist pole Z.B kinnitanud. Niisamuti on kohus saatnud kohtumääruse koos tõlkega tähitud kirjadena isiklikuks väljastamiseks järgmiselt: 1) 26.09.2023 ja 10.10.2023 on kohtumäärus jäetud aadressil xxxx asuvasse postkasti, kuna isik ei viibinud kohal. Nimetatud aadress on kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Z.B elukohana ning rahvastikuregistris kehtiva lisa-aadressina. Kehtivat elukoha-aadressi pole Z.B-l rahvastikuregistri kohaselt juba

1. aastast. 2) 10.10.2023 on kohtumäärus tagastatud postiteenuse osutaja poolt kohtule, kuivõrd xxxx aadressil (kus Z.B peaks töötamise registri kohaselt töötama nii xxxx OÜ-s kui ka xxxx OÜ-s) saajat ei asu ning seal puudub ka xxxx OÜ postkast. 3) 10.10.2023 on kohtumäärus jäetud aadressil xxxx asuvasse postkasti, kuna isik ei viibinud kohal. Antud aadress on rahvastikuregistri kohaselt Z.B lisaaadress alates
2. aastast. Ühtlasi elavad sel aadressil rahvastikuregistri kohaselt tema kaks last. 4) 10.10.2023 on kohtumäärus jäetud aadressil xxxx asuvasse postkasti, kuna isik ei viibinud kohal. Sellele aadressil elab Z.B kolmas laps. Ühtlasi oli see rahvastikuregistri kohaselt kaebaja elukohaks
3. aastani. 02.10.2023 on kohus proovinud telefoni teel Z.B-ga kontakti saada. Helistatud on kaebuses ja rahvastikuregistris märgitud telefoninumbritel. Mitmel korral helistati päeva jooksul numbrile xxxx, mis on kohtule esitatud kaebuses Z.B kontaktina märgitud, kuid kõnedele ei vastatud ning tagasi ka ei helistatud. Rahvastikuregistris märgitud numbril xxxx vastas naisterahvas. Numbri xxxx (mis rahvastikuregistri kohaselt kehtis Z.B kontakttelefonina kuni 05.03.2023) kaudu polnud samuti võimalik kellegagi kontakti saada. 2

§ 118

lg 2 p 3 näeb ette, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebuse esitanud isik ei ole

§ 118lg 1 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi.

Kohus on alljärgnevatel põhjustel seisukohal, et Z.B on 04.09.

1. a kohtumääruse kätte saanud e-posti teel edastatult 11.09.
2. Sellest päevast hakkas kulgema kohtu antud tähtaeg kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Väärteomenetluse seadustikus ei ole reguleeritud menetlusdokumentide (elektronposti teel) kättetoimetamise korda.

§ 2

näeb ette, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kuigi ka kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) ei ole reguleeritud menetlusdokumentide (elektronposti teel) kättetoimetamise korda, on Riigikohus leidnud, et analoogia korras tuleks lähtuda (elektronposti teel) kutsete kättetoimetamise korrast (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.06.2020. a määruse nr 1-19-8852/13 p 25). Kuivõrd väärteomenetluse seadustikus reguleerimata küsimustes tuleb juhinduda kriminaalmenetluse seadustikust (

§ 2) ning Kr

MS § 2 p 4 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse allikaks ka Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel, tuleb eeltoodud Riigikohtu seisukohta (s.t analoogia korras lähtuda kutsete kättetoimetamise regulatsioonist) kohaldada ka väärteomenetluses. Kutse kättetoimetamise korda reguleerib väärteomenetluses

§ 41, mille 4.

lõikes on reguleeritud kutsete kättetoimetamist elektronposti teel. Nimelt saadetakse elektroonilise kättetoimetamise korral kutse isiku poolt menetlusdokumendis näidatud või internetis avaldatud elektronposti aadressil. Kutsele peab olema lisatud digitaalallkiri ja see peab olema kaitstud kolmandate isikute eest. Kutse saatmisel märgitakse, et kutse kättesaamist tuleb elektronpostiga saatja aadressil viivitamata kinnitada. Elektronpostiga kättetoimetatud kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks kinnitamise päevast. Kui kutse kättesaamist ei kinnitata kolme päeva jooksul, alates selle saatmisest, saadetakse kutse väljastusteatega tähtkirjana või antakse menetleja poolt allkirja vastu isikule kätte. Kriminaalmenetluses reguleerib elektronposti teel kutse kättetoimetamist KrMS § 165 lg 4, mille kohaselt võib kutse saata menetlusosalistele elektronpostiga menetlusosalise poolt menetlejale avaldatud või menetlusosalise tööandja või isiklikul veebilehel avaldatud elektronposti aadressil. Elektronpostiga edastatud kutse peab sisaldama märget kutse kättesaamise elektroonilise kinnitamise kohustuse kohta. Juhul kui menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressil saadetud kutse saatmisest alates kolme tööpäeva jooksul ei saada kutse kättesaamise kinnitust, saadetakse kutse allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või antakse kutsutavale allkirja vastu. KrMS § 165 lg 4 osas on Riigikohus eelviidatud lahendis nr 1-19-8852/13 väljendanud seisukohta, et KrMS § 165 lg 4 kolmandast lausest tulenevalt on kutse kättesaamise kinnitamata jätmisel õiguslik tähendus vaid juhul, kui kutse on saadetud menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressile (vt viimati 5. mai 2020. a määruse nr 1-19-7121/38 p 6). Kui aga kutse saadetakse isiku enda avaldatud e-posti aadressile, eeldatakse selle kättesaamist saatmise päeval. Nii

§ 41lg 4 kui ka Kr

MS § 165 lg 4 esimesed laused eristavad sõnaselgelt kutse saatmist kas isiku enda poolt menetlejale avaldatud (

: isiku poolt menetlusdokumendis näidatud; KrMS: menetlusosalise poolt menetlejale avaldatud) või menetleja poolt 3

: Internetis avaldatud elektronposti aadressil; KrMS: tööandja või isiklikul veebilehel avaldatud elektronposti aadressil).

§ 41lg 4 ja Kr

MS § 165 lg 4 erinevad teineteisest sõnastuslikus osas vaid ühes aspektis. Nimelt on

§ 41

lg-s 4 (lause 4) sõnaselgelt väljendatud, et elektronpostiga kättetoimetatud kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks kinnitamise päevast ning juhul, kui isik 3 päeva jooksul kinnitust ei saada, siis tuleb kutse edastada isikule mõnel muul viisil (lause 5). Samas KrMS § 165 lg-s 4 ei ole sõnaselgelt esile toodud, et kutse loetakse kättetoimetatuks selle kinnitamise päevast (kuigi kinnitamise kohustus kutse saanud isikul sarnaselt väärteomenetlusega siiski on), kuid on täpsustatud, et juhul, kui isik 3 tööpäeva jooksul kinnitust ei saada, siis tuleb kutse edastada talle mõnel muul viisil vaid juhul, kui kutse saadeti menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressile (lause 3). Seega, kuigi

§ 41lg 4 eristab sarnaselt Kr

MS § 165 lg-ga 4 isiku poolt menetlejale edastatud ning menetleja enda poolt välja selgitatud elektronposti aadressile kutse saatmist, on vaid KrMS § 165 lg-s 4 sõnaselgelt kutse kättesaamise kinnitamata jätmise korral pandud menetlejale kutse muul viisil edastamise kohustus olukorras, kus kutse saadeti menetleja enda poolt väljaselgitatud elektronposti aadressile. Kohus on seisukohal, et nimetatud sõnastuse erinevus ei tingi aga seda, et viidatud Riigikohtu seisukoht kehtiks vaid kriminaalmenetluses. Kohtu hinnangul tuleb Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt kutse või menetlusdokumendi saatmisel isiku enda avaldatud e-posti aadressile eeldatakse selle kättesaamist saatmise päeval, kohaldada ka väärteomenetluses. Teistsuguse tõlgenduse korral ei oleks võimalik mõista seda, miks pidas seadusandja vajalikuks sarnaselt KrMS § 165 lg-ga 4 ka

§ 41

lg-s 4 eristada kutse edastamist kas isiku poolt menetlejale avaldatud või menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressile. Juhul, kui elektronposti aadressi teadasaamise viis poleks oluline, oleks säte sõnastatud pigem üldisemalt (nt kutse elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse kutse menetlejale tedaolevale isiku elektronposti aadressile). Ühtlasi märgib kohus, et juhul, kui tõlgendada

§ 41

lg-t 4 selliselt, et väärteomenetluses on kutse/menetlusdokument elektronposti teel kätte toimetatud vaid siis, kui menetlusaluse isik seda ise kinnitab, tekiks kaebemenetluses olukord, kus kaebaja põhimõtteliselt dikteerib, kas üldse või millal kohus kaebust arutada saab. Selliselt võidakse pahatahtlikult saavutada ka süüteoasja aegumine. Antud küsimuses kriminaal- ja väärteomenetluses erinev seaduse tõlgendamine poleks kohtu hinnangul väärteo kaebemenetluste puhul ka loogiline. Nimelt on väärteo kaebemenetluse puhul kohtumenetluse algatajaks menetlusalune isik ehk kaebaja ise, kes peaks olema huvitatud oma süüasja läbivaatamisest kohtus. Kriminaalmenetlustes saadab kriminaalasja kohtusse aga prokuratuur, mis tähendab, et süüdistatavast asja kohtusse saatmine (otseselt) ei sõltu ning üldjuhul ei tea süüdistatav ka täpset aega, millal tema süüasi prokuratuuri poolt kohtule edastatakse. Seda kummastavam oleks tõlgendus, et kui kriminaalasjas on süüdistatav avaldanud ise menetlejale oma e-posti aadressi ning kui talle sellele aadressile kohtu poolt kutse/menetlusdokument edastatakse, loetakse see kättesaaduks saatmise päeval, olenemata sellest, millal isik sellega reaalselt tutvus, kuid väärteo kaebemenetluses, kus isik ise algatab kohtu poole pöördumisega menetluse, ei loeta kutset/menetlusdokumenti e-posti teel kättetoimetatuks saatmise päevast ka siis, kui isik on kohtule kaebuse edastanud selleltsamalt e-posti aadressilt. Seega kokkuvõtteks, kuigi

§ 41lg 4 ja Kr

MS § 165 lg 4 sõnastused on teineteisest mõnevõrra erinevad, ei oleks nende sätete puhul eeltoodud põhjustel erinev kohaldamispraktika põhjendatud, mistõttu on kohus seisukohal, et ka väärteomenetluses tuleb Riigikohtu määruses nr 1-19-8852/13 (p 25) esitatud seisukohale tuginedes lugeda elektronposti teel edastatud kutse/menetlusdokument kättetoimetatuks selle saatmise päevast juhul, kui see edastati isiku enda poolt avaldatud e-posti aadressile. 4

§ 2ning Kr

MS § 171 lg-te 1 ja 3 järgi oli parandustega kaebuse esitamise viimane päev 18.09.

1. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole Z.B kõrvaldanud kaebuses esinevaid puudusi ega kohtuga mistahes viisil ühendust võtnud. Kuivõrd Z.B on jätnud kohtu antud tähtaja jooksul kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata ning kaebuses esinevad puudused ei võimalda kaebuse menetlemist, tuleb Z.B kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 01.08.
2. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 230123000681 jätta

§ 118lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

Täiendavalt märgib kohus, et tehtud on ka muid mõistlikke pingutusi, et Z.B-ga ühendust saada, sealhulgas on kohus täitnud

§ 41lg 4 viimasest ehk viiendast lausest tuleneva kohustuse.

Nimelt kui kutse kättesaamist ei kinnitata kolme päeva jooksul alates selle saatmisest, saadetakse kutse väljastusteatega tähtkirjana või antakse menetleja poolt allkirja vastu isikule kätte. Kohus on proovinud määrust Z.B-le kätte toimetada ka tähitud kirjadena nii tema elukohta kui ka muudele aadressidele, mis on kaebajaga seostatavad (vt ülal menetluse käiku ja asjaolude kirjeldust). Kohtumäärust ei ole õnnestunud Z.B-le allkirja vastu üle anda. Kuid võimalusel on postiljon jätnud kohtumääruse postkasti. Samuti on Z.B-ga proovitud ühendust saada muuhulgas tema enda avaldatud telefoninumbri teel, kuid sedagi tulutult. Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 5