lg 1 Resolutsioon NAILA KRISTIIN KARJUS süüdi tunnistada liiklusseaduse § 259 lg 1 ja 234 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises ning kohaldades
lg 1 sätteid, mõista liiklusseaduse § 234 lg 1 alusel karistuseks 20 (kakskümmend) päeva aresti. VTMS § 205 lg 2 alusel kohustada Naila Kristiin Karjus ilmuma aresti kandmisele Viru Vanglasse (Ülesõidu 1, Jõhvi) hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks Naila Kristiin Karjuse Viru Vanglasse saabumise aeg. Kui Naila Kristiin Karjus ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele, teatab Viru Vangla VTMS § 205 lg 4 kohaselt sellest kohtule ja kohus teeb määruse Naila Kristiin Karjuse sundtoomise kohta Viru Vanglasse. 1 KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Naila Kristiin Karjuse menetluskulu kaitsjatasu kokku summas 219,60 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus 16.12.2024 tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Asjaolud ja menetluse käik 26.08.2024 saatis Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond VTMS § 84 alusel Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale materjalid väärteoasjas nr 2590,24,001977 Naila Kristiin Karjuse süüdistuses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik M.-W. M. koostas 03.08.2024 menetlusalusele isikule Naila Kristiin Karjusele väärteoasjas nr 2590,24,001977 väärteoprotokolli selle kohta, et tema 03.08.2024 kella 00:10 paiku Rakvere linnas Tallinna tänaval juhtis jalgratast, liikudes Tallinna tn 20 suunas. Jalgrattal ei põlenud pimedal ajal ees valge ja taga punane tuli. Juhtis sõidukit, eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamismärguannet. Peatumismärguanne oli antud ees sõitva sõiduki juhile, taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt, ühel ajal töötava sinise ja punase vilkuriga ning sireeniga. Sellega rikkus Naila Kristiin Karjus LS § 87 lg 3 ja 38 lg 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 259 lg 1 ja § 234 lg 1 järgi. Naila Kristiin Karjus kinnitas kohtuistungil, et väärteoprotokolli sisu on talle arusaadav, et ta saab aru, milles teda süüdistatakse ja ta tunnistas ennast süüdi, kuid kasutas enda õigust ütlusi mitte anda. Seletas vaid, et on nõus tegema üldkasulikku tööd. Tunnistaja E. O., seletas kohtuistungil, et kõnesoleva väärteo toimepanemise ajal töötas ta Rakvere politseijaoskonas abipolitseinikuna. Andis ütlusi, et menetlusalune isik ei ole talle tööalaselt tuttav. Tegemist oli esmakordse kohtumisega. 03.augustil 2024, teostasid koos abipolitseinik L. R. Rakvere linnas liiklusjärelevalvet. Sõites mööda Tallinna tänavat märkas, et keegi laserdas rohelise kiirega autosse ning paarimees ütles, et see on arvatavasti Naila. Sõitsid Võidu tänava risti lõpuni, kus on ringtee, keerasid seal ümber ja tagasi tulles tuli teist korda samamoodi laser ja paarimees nägi jalgrattaga sõitvat Nailat ja tundiski ta ära. Hakkasid talle järgnema, andis punase-sinise vilkuriga peatumismärguande. Sellele Naila ei reageerinud, pani seejärel sireeni ka peale ning vilgutas täistulesid. Naila vaatas nende poole ning hetkeks oli ka silm kontakt olemas, kuid sõitis peatumata jalgrattaga edasi. Seejärel lisas kiirust ja jõudis temast veidi ettepoole. Paarimees hüppas atost välja ja läks Nailale järgi. Naila liikus algselt jalgrattaga kuid siis hüppas jalgrattalt maha ja hakkas jooksma. Jalgrattal tuled ei põlenud, s.o ei esi- ega tagatuled. Said ta kätte ja võtsid välijuhiga ühendust. Välijuht andis korralduse tuua ta Rakvere jaoskonda. Toimetasid Naila autosse, jalgratta panid samuti autosse ja sõitsid Rakvere jaoskonda. Edasi hakkas temaga teine patrull tegelema. Kinnipidamisel 2 Naila agressiivne ei olnud, kuid ei allunud ka korraldustele ka. Ta ei tahtnud väga midagi rääkida. Paarimees teadis, et varasemalt on probleeme olnud selle isikuga sarnaste rikkumiste tõttu. Kohtuvälise menetleja esindaja Ave Uue leidis kohtuistungil, et isik pani temale süükspandavad rikkumised toime teadlikult ja tahtlikult, mis suurendavad aga süü suurust. Isiku poolt toime pandud tegude motiive on raske mõista. Mis puutub aresti kandmisesse ositi, siis isik on varasemalt korduvalt kõrvale hoidnud asja arutamisest, seega puudub tema suhtes usaldus. Karistus peab olema selline, mis avaldaks isikule mõju ja toimiks. Ta peab temale määratud karistusest aru saama, et tema poolt toime pandud tegu oli vale. Seega võttes arvesse tegude ohtlikkust ja isikut, taotles kohtuvälise menetleja esindaja isiku suhtes mõista karistusena reaalset aresti 30 päeva. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 87 sätestab, et kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollides sätestatud ulatuses.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
ja § 58 järgi, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. LS § 259 lg 1 näeb ette vastutuse jalgratturi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest ja selle teo eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 10 trahviühikut. LS § 234 lg 1 näeb ette vastutuse sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest ja selle teo eest on karistusena ettenähtud rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni. Hinnates tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et menetlusalune isik Naila Kristiin Karjus pani toime LS § 259 lg 1 ja LS § 234 lg 1 ettenähtud väärteod ja need on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Naila Kristiin Karjuse karistust kergendab süü tunnistamine LS § 259 lg 1 ja LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegudes, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Lisaks süü omaksvõtule kinnitavad Naila Kristiin Karjuse süüd ka tunnistaja E. O.a antud ütlused. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus süüteo kvalifikatsiooni ja ka süü küsimuse osas. Ainsaks vaidluskohaks on karistuse määramine ning seda kohus järgnevalt põhjendab. Lisaks väärtegude objektiivsetele koosseisudele, on täidetud ka subjektiivsed süüteokoosseisud.
lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Naila Kristiin Karjus pani väärteod toime otsese tahtlusega. Tema on süstemaatliselt ja tahtlikult tome pannud samaliigilisi väärtegusid. 3 Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud tema käitumises puuduvad. Karistusregistri väljavõtte kohaselt /tl 8-9/ on Naila Kristiin Karjusel käesoleval ajal 8 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas viis karistust on määratud kohustusliku peatumismärguande tahtliku eiramise eest. Seega, ühes käesolevas väärteoasjas menetletud rikkumistega on kohtul alust hinnata Naila Kristiin Karjuse tegevust liiklusnõuete rikkumisel tahtliku ja süstemaatilisena.
lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuna Naila Kristiin Karjus pani jalgratast juhtides toime teo, mis vastab kahele eri väärteokoosseisule, siis tuleb talle mõista karistus LS § 234 lg 1 alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Kõik Naila Kristiin Karjusele määratud rahatrahvid on tasumata ja see annab kohtule aluse väljendada seisukohta, et varasemad väärteokaristused ei ole avaldanud positiivset eripreventiivset mõju ning tema on jätkanud sama liigiliste väärtegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahvi mõistmine, kuna see jääb suure tõenäosusega tasumata ega avalda menetlusalusele isikule ka piisavat eripreventiivset mõju. Arvestades Naila Kristiin Karjuse süü suurust, mis tulenevalt järjekindlalt samaliigiliste väärtegude toimepanemisest ei ole väike, tuleb kohtu hinnangul pidada põhjendatuks karistada teda arestiga üle selle keskmise määra. Aresti asendamist üldkasuliku tööga ei pea kohus põhjendatuks kohaldada, kuna ei pea sellist asendamist piisavaks, et mõjutada Naila Kristiin Karjust edaspidi õiguskuulekalt käituma. Näiteks, tema suhtes varem LS § 234 lg 1 järgi tasumata rahatrahvi asenduskaristusena Viru Maakohtu 30.05.2023 kohtumäärusega 4-23-242 määratud üldkasuliku töö on ta küll nõuetekohaselt sooritanud, kuid see ei ole tõkestanud tema poolt uute samaliigiliste rikkumiste järjepidevat toimepanemist. Käesoleva menetluse käigus on Naila Kristiin Karjus esitanud taotluse, et juhul, kui kohus määrab karistusena aresti, siis võimaldataks tal kanda see ositi ja elukoha järgselt, s.o Rakvere arestimajas, kuna tal puuduvad rahalised vahendid, et omal käel Jõhvi arestimajja sõita ja samuti ei soovi ta just rahaliste vahendite puudumisest tulenevate korduvate sundtoomistega koormata ka politsei ressurssi. Kohtul puudub võimalus määrata aresti kandmine elukoha järgselt, kuna Rakveres ei ole arestimaja kus karistust kanda ning kõik määratavad arestid kuuluvad kandmisele Viru vangla arestimajas, mis asub Jõhvis. Arvestades Naila Kristiin Karjuse korduvat varasemat menetluslikku käitumist ei pea kohus võimalikuks ega ka põhjendatuks määrata aresti ositi kandmisele alljärgenatel põhjendustel. Eelmise, s.o Viru Maakohtu 17.01.2024 otsusega 4-23-3568 karistas kohus Naila Kristiin Karjust samaliigilise, s.o LS § 259 lg 2 p 3 ja 234 lg 1 järgi ning
lg 1 alusel lõpliku, s.o ärakandmisele kuuluva 19-päevase arestiga, mis
lg 1 alusel määrati kandmisele ositi kahes osas, s.o järjest kantava karistuse kestus esimesel korral 9 päeva ja teisel korral 10 päeva. VTMS § 205 lg 2 alusel kohustas kohus Naila Kristiin Karjust ilmuma aresti esimese osa kandmiseks Viru Vanglasse hiljemalt 1 kuu jooksul ja aresti teise osa kandmiseks hiljemalt 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Tartu Ringkonnakohtu 25.03.2024 otsusega tühistati Viru Maakohtu 17.01.2024 otsus osas, millega määrati kindlaks Naila Kristiin Karjuse 19 päeva aresti kandmine ositi. Tartu 4 Ringkonnakohtu otsusega võimaldati Naila Kristiin Karjusel kanda
lg 1 alusel 19päevast aresti kohtuotsuse jõustumise järgsest kuust arvates ositi 3 päeva kaupa viiel esimesel järjestikusel nädalal ja 4 päeva kuuendal nädalal. Muus osas jäeti Viru Maakohtu 17.01.2024 otsus muutmata. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 16.05.2024. Ajavahemikus 26.06.2024 kuni 17.10.2024 teatas Viru Vangla kohtule 6 (kuuel) korral, et Naila Kristiin Karjus ei ole ilmunud ositi kandmisele määratud aresti (järjekordse) osa kandmisele. Kohus on seega kuuel korral kohaldanud Naila Kristiin Karjuse suhtes sundtoomist Tartu Ringkonnakohtu 23.05.2024 kohtuotsusega osastatud aresti osade kandmisele Viru Vanglasse. Iga sundtoomisega on KrMS § 173 lg 1 p 3 alusel kaasnenud menetluse erikuluna sundtoomise kulud kogusummas 282,40 eurot, mille on kohustatud hüvitama isik, kelle süül need on tehtud. Ka viidatud aresti ositi kandmine ei ole takistanud Naila Kristiin Karjust jätkamast samaliigiliste väärtegude toimepanemist kuna käesolevalt temale süüks arvatud väärteo pani tema toime varasema aresti ositi kandmise ajal, s.o 03.08.2024, olles äsja vabanenud aresti 2.osa kandmiselt. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks kohaldada käesolevalt määratud aresti ositi kandmist vaid see karistus tuleb kanda korraga. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Naila Kristiin Karjuse menetluskulu, s.o kaitsjatasu kokku summas 219,60 eurot riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2025 kohtumäärusega jäeti apellatsioon läbi vaatamata. 21.11.2024 kohtuotsus 4-24-2763 jõustus 31.01.2025 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.