← Eesti

3-24-827/9

Obsah (7)§ 37§ 121§ 45§ 104§ 67§ 39§ 175

3-24-827 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-827 Määruse kuupäev ja koht 23.1.2025, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks X-i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 300

) § 120 lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib muu hulgas, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus ei ole lubatav.

  1. Kaebaja on esitanud kohtule liitkaebuse, milles ta palub keelata vanglaametnikel arsti vastuvõtul viibimine ja hüvitada talle mittevaraline kahju seoses 16.08.2023 toiminguga (abielu registreerimise ajal muude vanglaametnike juures viibimine) ning seoses 11.10.2023 ja 10.01.2024 toimingutega (arsti vastuvõtu ajal muude vanglaametnike juures viibimine) ja seoses psühhiaatri vastuvõtule lubamata jätmisega alates 1.12.
  2. Järelikult on tegemist kaebusega keelamisnõude (

§ 37

lg 2 p 3) ja hüvitamisnõude osas (

§ 37lg 2 p 4).

10.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib ohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg 1 sätestab, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. 11. Kohus on seisukohal, et kaebus keelamisnõude osas ei ole lubatud. Kaebaja palub kohtul keelata vanglaametnikel arsti vastuvõtul viibimine samas ruumis. Riigivastutuse seaduse § 5 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega eeldab keelamisnõude esitamise lubatavus esmajoones seda, et kaebaja õigusi rikkuva toimingu tegemise järgselt rakendatav õiguskaitsevahend oleks ebaefektiivne. Kohtu hinnangul saab kaebaja tõhusalt vaidlustada sellist vangla toimingut peale selle sooritamist, kui selline toiming leiab tulevikus aset. Kohus leiab, et sellisel juhul oleks vangla toimingu peale tuvastamis- või hüvitamiskaebuse esitamine tõhus õiguskaitsevahend. Samas ei näe põhjust pidada sellisel juhul kaebaja õigusi rikutuks, kuna vanglaametnike juuresolek on vajalik eelkõige tervishoiutöötaja turvalisuse 2 3-24-827 tagamiseks ehk kaebaja õiguste riive on meetme kohaldamise legitiimse eesmärgi suhtes proportsionaalne. Seda on kohus kaebajale ka varasemalt selgitanud. Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas esile toodud asjaolusid, mis osutaksid, et kaebajal poleks võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta pärast keelamiskaebuse esemeks oleva toimingu sooritamist. Vanglaametnike viibimine vahetult arsti vastuvõtul – isegi kui see peaks osutuma õigusvastaseks – ei tooks kaebajale kaasa pöördumatuid kahjulikke tagajärgi. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole täidetud keelamisnõude lubatavuse eeldusi (

§ 45lg 1), mistõttu ei ole kaebus keelamisnõude osas lubatud.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 104lg 2 ja § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse keelamisnõude osas.

13.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

  1. Kohus kohustas 7.10.2024 määrusega kaebajat tasuma kaebuse (hüvitamisnõude osas) esitamise eest riigilõivu summas 90 eurot. Riigilõiv tuli maksta 5 päeva jooksul 7.10.2024 kohtumääruse jõustumisest arvates. Tartu Halduskohtu 7.10.2024 määrus jõustus 4.01.
  2. Seega, tulenevalt

§ 67

lg-st 2 hakkas kulgema riigilõivu tasumise tähtaeg alates 5.01.2025 ja lõppes 9.01.

  1. Hetkeseisuga ei ole kaebaja esitanud kohtule riigilõivu tasumise tõendeid ega riigilõivu maksnud. Järelikult ei vasta kaebus

§ 39lg 1 p-s 4 sätestatud nõudele.

Riigilõivu tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks eelduseks. Seega ei ole kaebus ilma riigilõivu tasumata menetletav. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 104lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumata jätmise tõttu.

Seega on halduskohus tagastanud kaebaja 19.03.2024 esitatud kaebuse tervikuna. 16. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.