Obsah (4)

§ 101§ 97§ 100§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 16. detsember 2024, Rapla Tsiviilasja number 2-24-8663 Tsivi

) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2024 272,76 eurot), millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 54,96 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot;

§ 101lg 5).

Elatise summa alates 31.05.2024 on ühes kuus 287,72 eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2025) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal

1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) alaealise lapse XX-i (isikukood XXX) kasuks välja elatis alates 31.05.2024 kuni XX-i täisealiseks saamiseni, s.o 22.06.2040, perekonnaseaduse (

) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2024 272,76 eurot), millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 54,96 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot;

§ 101lg 5).

Elatise summa alates 31.05.2024 on ühes kuus 287,72 eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2025) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal

1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2. Kohtumääruse resolutsiooni p-des 4 ja 5 väljamõistetud igakuine elatis tasuda XX arvelduskontole nr xxx iga kuu eest ette elatise tasumisele eelneva kuu
3. kuupäevaks, selgitusega „elatis ja lapse nimi“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
4. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Edasikaebamise kord Kostja võib käesoleva tagaseljaotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS või a/a EE567700771003819792 LHV Pank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, 2 tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud
5. Hagejad esitasid 31.05.2024 kostja vastu hagi elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa. Hagejad elavad alates 04.07.2023 koos emaga. Hagejate ema on kostjalt küsinud hagejate ülalpidamiseks suuliselt elatist, kuid kostja on sellest keeldunud. Kostja ei anna hagejatele ülalpidamist, mistõttu on hagejate emal raskusi hagejate vajaduste täitmisega.
6. Hagejad taotlevad kostjalt elatise väljamõistmist alates 04.07.2023 – 30.05.2024 summas 2884,50 eurot kummagi hageja kasuks. Elatise võlgnevus on arvutatud perekonnaseaduse § 101 alusel. Lisaks eeltoodule taotlevad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist alates 31.05.2024

§ 101alusel arvutatavad määras.

1. Hagejate seaduslik esindaja ei saa lasterikka pere toetust. Lapsetoetus kummagi hageja osas on 80 eurot kuus. Hagejad ei veeda kostjaga koos vähemalt 7 ööpäeva kuus. Lisaks laekub hageja esindaja kontole koduse lapse toetus hageja 2 eest. Kostja vastuse aluseks olevad asjaolud
2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hagejate seaduslik esindaja koos oma emaga levitavad kostja kohta valesid, nagu kostja ei hooliks oma lastega. Hagejate seaduslik esindaja ei ole kostjaga olnud nõus lastesse puutuvaid küsimusi arutama ja kokkuleppeid sõlmima. Hagejate seaduslik esindaja on keeldunud lepitusmenetlusest. Kostjal on takistatud hagejatega kohtumine. Hagejate seaduslik esindaja võõrandab hagejaid kostjast. Hagejate esindaja ei ole vastu võtnud kostja ostetud asju. Hagejate seaduslik esindaja otsustab ainuisikuliselt hagejatega seotud asju kostjat kaasamata. Kostja ei soovi hagejate seaduslikku esindajat toetada tema ülbitsemise ja lapsi vanemate tülidesse kaasava käitumise pärast (kirjavahetus kohtule esitatud). Kostja on töötu. Lepitusmenetlus 3
3. Pooled avaldasid 02.07.2024 kohtuistungil nõusolekut pöörduda lepitusmenetlusse. Kohus tegi 05.07.2024 määruse, millega suunas hagejate seadusliku esindaja ja kostja lepitusmenetlusse. Hagejate seaduslik esindaja edastas kohtule 29.10.2024 Sotsiaalkinistusameti kinnitusega vanemluskokkuleppe, millest nähtub, et hagejate seaduslik esindaja ja kostja on kokku leppinud lastega suhtlemise korras, kuid mitte elatises.
4. Hagejate seaduslik esindaja avaldas 29.10.2024 soovi jätkata elatise küsimuses kohtumenelusega.
5. Kostja ei olnud 01.11.2024 jätkuvalt nõus elatist tasuma, kuna vanemluskokkuleppe järgi ei saa ta piisavalt hagejatega kohtuda.
6. Kohus uunedas menetluse 04.11.2024 määrusega. 10.12.2024 kohtuistung, hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ja tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimine
7. 10.12.2024 toimus asjas kohtuistung. Kohtuistungile oli kutsutud hagejate seaduslik esindaja ja kostja. Kohtuistungile ei ilmunud kostja.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostja ei ilmunud 10.12.2024 kohtuistungile. Hageja taotles kohtuistungil kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. Kohus peab võimalikuks hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks rahuldada. Kostjale on kohtukutse 10.12.2024 istungi toimumise kohta kättetoimetatud 25.11.2024, mida kinnitab kostja 25.11.2024 kohtule saadetud e-kiri. Kostja on olnud istungi toimumise ajast teadlik, mida kinnitab kostja 06.12.2024 e-kiri, milles kostja teatab kavatsusest istungile mitte ilmuda. Kostja ei ole kohtule enne kohtuistungi toimumist ega pärast teatanud mõjuvast põhjusest istungile mitte ilmuda. Kohus hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimalusest istungile ilmumata jätmise korral kohtukutsel. Seega on täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Tagaseljaotsuse põhjendused
9. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 rahuldatakse hagi hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Riigikohus on oma 02.11.2010 3-2-1-91-10 asunud seisukohale, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist ja muud tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, ei arvestata TsMS § 413 lg 1 järgi hagiavalduse õigusliku põhjendatuse hindamisel kostja varasemas kirjalikus menetluses või kohtuistungitel esitatud vastuväiteid. Kohtu hinnangul on hagi hagiavalduses esitatud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10. Vastavalt perekonnaseaduse (

) § 96 lg-le 1 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustus ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on mõlema hageja isa. Vastavalt

§ 97p-le 1 on alaealised lapsed õigustatud ülalpidamist saama.

Seega on hagejate seaduslik esindaja ja kostja kohustatud hagejaid ülalpidama. Vastavalt

§ 100lg.le 1 antakse üldjuhul ülalpidamist raha perioodilise maksmisega.

Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse 4 kasvatamises. Hagiavalduse asjaolu kohaselt, mis tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks, ei ela hagejad kostjaga koos alates 04.07.2023. Riigikohus on 17.05.2011 otsuses nr 3-2-1-33-11 korranud oma varasemat seisukohta, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuigi nimetatud Riigikohtu lahend on tehtud enne

§ 101

kehtivas sõnastuses vastuvõtmist, ei ole elatise väljamõistmise eesmärk muutunud. Tegemist ei ole tasuga lastega kohtumiste eest ega lastega kooselava vanema toetamises. Elatis on lapse ülalpidamiseks mõeldud summa, mille eesmärk on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. 13. Riigikohus on oma 13.02.2018 otsuse p-s 13 asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Seega ei ole nt kohustatud vanema töötus aluseks elatise vähendamiseks alla

§ 101arvutatava määra.

14.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad on esitanud tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse täitmise nõude alates 04.07.2023. Hagi on kohtule esitatud 31.05.2024. Seega on tagasiulatuva elatise nõude esitamine hagis esitatud ajavahemiku eest luvbatav ja kooskõlas

§-ga

1. Riigikohus on oma 25.05.2016 otsuse nr 3-21-35-16 p-s 20 asunud seisukohale, kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7813, p 13;
4. detsembri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Hagiavalduses on esile toodud, et hagejate seaduslik esindaja on nõudnud kostjalt elatist, kuid kostja ei ole nõustunud elatist maksma. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 tuleb lugeda nimetatud asjaolu kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd elatist ei ole üldjuhul võimalik välja mõista väiksemana kui

§ 101

järgi arvestatud elatise suurus ja Riigikohtu praktika kohaselt tuleb eeldada, et alaealiste hagejate vajadused vastavad

§ 101

alusel arvutatud elatisele, siis tuleb lähtuda sellest, et hagejate toonased vajadused vastavad

§ 101alusel arvutatud elatise suurusele.

Hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid, mill alusel oleks kohtul

§ 108

alusel arvutatavat nõuet vähendada alla

§ 101alusel arvutatava elatise suuruse.

15. Kohus mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks

§ 108

alusel elatise välja järgmiselt.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal 5 indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Alates 01.04.2023 – 31.03.2024 oli baassumma 249,78 eurot.

§ 101

lg 4 alusel lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel arvaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01. aprillil. Alates 01.04.2023 – 31.03.2024 oli

§ 101lg 4 alusel lisanduv summa 50,55 eurot.

Vastavalt

§ 101

lg-le 5 ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lapsetoetus ühele hagejale nimetatud perioodil oli 80 eurot kuus. Seega tuleb

§ 101

lg 3 ja 4 alusel saadud tulemust, s.o 249,78+50,55=300,33 eurot vähendada 80/2=40 võrra.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hagiavaldusest nähtub, et hagejad ei veetnud nimetatud perioodil kostjaga keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hagejate vanusevahe on suurem kui 3 aastat, mistõttu ei saa elatise suurust vähendada

§ 101lg 7 alusel.

Seega oli perioodil 04.07.2023 – 31.03.2024 igakuise elatise suurus 300 – 40=260,33 eurot kuus. Hagejad on esitanud

§ 108

alusel nõude alates 04.07.2023, seega kuulub juuli 2023 eest kostja poolt tasumisele elatis järgmiselt. Juulis 2023 oli 31 päeva. Seega tuleb ühe kuu elatis 260,33 eurot jagada 31 päevaga. Elatis ühe päeva eest on 8,40 eurot. Hagejad nõuavad elatist juuli 2023 eest kokku 27 päeva eest. Seega kuulub juuli 2023 eest tasumisele 27*8,40=226,80 eurot. Perioodil 01.08.2023 – 31.03.2024 on 9 kuud. 8*260,33=2082,64 eurot. Kokku kuulub 04.07.2023 – 31.03.2024 eest kummalegi hagejale tasumisele 226,80+2082,64=2309,44 eurot. Alates 01.04.2024 on

§ 101lg 3 kohane baassumma 272,76 ja lg 4 alusel lisanduv summa 54,96 eurot.

Lapsetoetuse suurus ei ole muutunud. Seega on ühe kuu elatis alates 01.04.2024 272,76+54,96-40=287,72 eurot. Aprilli 2024 eest kuulub väljamõistmisele seega 287,72 eurot. Mais 2024 oli 31 päeva. Hageja on

§ 108alusel nõudnud elatist kuni 30.05.2024.

Seega tuleb 287,72 eurot jagada 31 päevaga, s.o ühe päeva elatis on seega 9,28 eurot. 9,28*30 päeva on 278,40 eurot. Kokku tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks

§ 108

alusel välja mõista elatis perioodi 04.07.2023 – 30.05.2024 eest summas 2309,44+287,72+278,40=2875,56 eurot. 16. Lisaks tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista jooksev elatis alates 31.05.2024 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni.

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2024 272,76 eurot), millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 54,96 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot;

§ 101lg 5).

Väljamõistetav elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2025) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Perelepituses sõlmitud vanemluskokkuleppest ei nähtu, et kostja veedaks hagejatega koos vähemalt 7 ööpäeva kuus, mistõttu ei kuulu elatis vähendamisele

§ 101lg 6 alusel. 17. Vastavalt Ts

MS § 164 lg-le 1 kannab kumbki pool hagilises abieluasjas, alaealise ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas oma menetluskulud ise. Arvestades eeltoodut jätab kohus käesoleva asja menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 6

1. Kohtu selgitused. TsMS § 459 lg 1 p-d 1 – 2 sätestavad, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
2. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 7