Kohus selgitas, et sellist tingimust, et kõik hagejate kulud, mis ületavad miinimummäära, tuleb vanematel võrdselt kanda, perekonnaseadus ei toeta. Elatise eesmärgiks on, et katta tuleb eelkõige lapse esmavajadused nagu toit, riided, ravimid, hügieen, haridus. Suuremad/kallimad ühekordsed ostud lapse kasvatamiseks tuleb vanematel enne ostu läbi rääkida, kas ost on lapsele vajalik ning kui palju on vanemad valmis ostule panustama. Elatise eesmärgiks ei ole tekitada olukordi, kus vanem ostab kalli asja ära ja seejärel paneb teise vanema raha tasumise fakti ette. Sellisel viisil elatise väljamõistmine tooks endaga kaasa olukorra, kus teisel vanemal tegelikult puudub ülevaade raha põhjendatud kasutamisest, mis ei ole kooskõlas laste huvidega. 5. 10.01.2025 esitas hageja hagi tagasivõtu avalduse. Kohtu põhjendused 6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 477 lg-le 1 vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 7.
lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kuna käsil on alles eelmenetlus, pole hagi tagasi võtmiseks kostja nõusolek vajalik. Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas
8. Võttes aluseks
lg 1 ja § 423 lg 1 p 2, jätab kohus käesolevas tsiviilasjas hagi läbi vaatamata.
lg 1 tulenevalt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 9.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh
jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 9).
lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 10. Kui hageja võtab omal initsiatiivil hagi tagasi, seega loobub menetluse kestel oma hagiga taotletud eesmärgist, tuleb tal kui menetluse põhjustajal kanda
Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus
lg 4 sätestatust ja asub seisukohale, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, sest alaealistel hagejatel puuduvad vara ja sissetulekud kostja menetluskulude kandmiseks, mistõttu oleks kostja menetluskulude hagejate kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane hagejate kui elatise saajate suhtes. Hagejate lepingulise esindaja kulud jäävad hagejate enda kanda. 2 11.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.