KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja nr 2-24-19230 Tsiviilasja number V.C hagi D.T vastu ebaõigete andme

) § 1047 lg 1 järgi on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamine õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

§ 1047

lg 2 kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. 2 7. Andmete avaldamise all mõeldakse

§-s 1047 andmete teatavaks tegemist kolmandatele (kõrvalistele) isikutele. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (RKTKo 3-2-1-95-05 p 25). Ebaõigete andmete all mõistetakse praktikas ebaõigeid faktiväiteid, st asjaolusid, mille tõeväärtus on kontrollitav. Kohtupraktikas nimetatakse andmete avaldamist

§ 1047tähenduses faktiväite avaldamiseks (RKTKo 3-2-1-161-05 p 10).

See, kas avaldatu sisaldab faktiväidet, tuleb selgitada välja avaldatu tõlgendamise teel.

§ 1047

lg 2 kohaldatakse juhul, kui teise isiku kohta avaldatud ebaõiged andmed on kas teise isiku au teotava iseloomuga või majanduslikult kahjuliku iseloomuga. Au teotavateks andmeteks on mistahes faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse (nt väide, et isik on kriminaalkurjategija, seksuaalse hälbega, on tarvitanud kellegi suhtes vägivalda jms).

§ 1047

lõikes 2 nimetatud juhul peab isik, kelle kohta andmeid avaldati, tõendama, et avaldatud andmed on tema au teotava või talle majanduslikult kahjuliku iseloomuga. Andmeid avaldanud isik saab avaldamise õigusvastasust välistada avaldatud andmete (faktiväidete) tõelevastavuse tõendamisega (vt „Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne“, kirjastus Juura, Tallinn 2009, lk 663-669).

1. Kohus selgitab, et kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus kannatanu poolt ütluste andmise näol ei ole tegemist andmete teatavaks tegemisega kolmandatele (kõrvalistele) isikutele. Kriminaaluurimise käigus kogutud materjalid koos protokollitud ütlustega ei ole laiale üldsusele kättesaadavad.
2. Seega puudub käesoleval juhul seaduses sätestatud vastutuse koosseisuline element (andmete avaldamine), mistõttu ei kuulu

§ 1047lg 1 kohaldamisele ning hagiavaldusel ei ole perspektiivi.

1. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
2. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Arvestades, et kostjal käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3. Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus esitada taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3