KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. jaanuaril 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-24-3460 Kohtunik Piret Liivo Väärteoasi Ignati Bolšakov kaebus Polits

§ 66lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi.

1. Kohustada Ignati Bolšakovi tasuma mõistetud rahatrahv kokku 600 eurot osade kaupa 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades tasuma iga kuu vähemalt 60 eurot Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, väärteoasja number, rahatrahv“. Kohustuslik on märkida viitenumber
3. Määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel.
4. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul oma juhiloa loovutama Transpordiametile.
5. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia 10 päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 07.01.
6. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 06.02.
7. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 07.02.
8. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Vastavalt 08.09.2024 koostatud väärteoprotokollile AB1627293 juhtis Ignati Bolšakov 08.09.2024 kell 12:30 Keemikute tn 1b suunaga Vana-Narva mnt, Maardu linn, Harju maakond mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,26 mg/l. Selliselt rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
10. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 26.09.2024 otsusega väärteoasjas nr 2315,24,007035 karistati I. Bolšakovi LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut ehk 600 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel määrati lisakaristus, millega võeti ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 3 kuuks.
11. I. Bolšakov esitas 22.10.2024 kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus uuesti läbi vaadata ning määrata karistusena kas rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine.
12. Esitatud kaebuses leidis I. Bolšakov, et kohtuväline menetleja on eksinud karistuse määramise põhimõtete vastu, talle määratud karistus on liiga karm. Kaebuses kirjeldab I. Bolšakov, et praegu on ta ajutiselt töötu ja tema pere on majanduslikes raskustes. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last vanuses 7 ja 8 aastat, mis muudab igasuguse rahatrahvi tema jaoks äärmiselt koormavaks. Kaebaja leiab, et nii 600-eurone trahv kui ka juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks on liiga karmid karistused, arvestades tema praegust majanduslikku olukorda ja perekondlikke olusid. Juhtimisõiguse äravõtmine on tema jaoks samaväärne täiendava rahalise karistusega, kuna ta on pere ainus liige, kellel on juhtimisõigus. Ta tunnistab oma süüd selles, et ei veendunud enne sõitu kas on täielikult kainenenud. Kaebuse kohaselt tarbis kaebaja alkoholi 2 eelmisel õhtul ja juhtimise ajal (kell 12:30 järgmisel päeval) tundis end hästi ning oli kindel, et alkohol on organismist lahkunud. Palub arvestada ka asjaoluga, et rikkumise ajal ei ohustanud ta teisi liiklejaid, ei ületanud kiirust ega sattunud liiklusõnnetusse. Lisaks ületas alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus vaid minimaalselt lubatud piiri.
13. Kohtuvälise menetleja poolt 02.12.2024 esitatud kirjaliku seisukoha kohaselt ei ole käesolevas väärteoasjas rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule põhikaristusena määratud rahatrahv 600 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14. Kaebuse esitaja on kaebuses avaldanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud vastuses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu.
15. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.
16. Menetlusalusele isikule on väärteomenetluses etteheidetud LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemist. LS § 224 lg 2 alusel järgneb vastutus mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. LS § 224 lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse.
17. Kohtu hinnangul puudub vaidlus väärteo toimepanemise faktiliste asjaolude osas. I. Bolšakov ei vaidlusta temale etteheidetava väärteo toimepanemist vaid talle määratud karistuse suurust ning lisakaristuse määramist. Vaatamata kaebuses märgitule peab kohus kaebuse lahendamisel lisaks karistuse määramise õigusliku hinnangu andmisele ka tuvastama kas süütegu on toime pandud, kas süüteo on toime pannud menetlusalune isik ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.
18. Juhile keelatud seisundis mootorsõiduki Opel Combo Van (XXXXXX) juhtimist I. Bolšakovi poolt 08.09.2024 kella 12:30 ajal Harjumaal, Maardu linnas, Keemikute tn 1b suunaga VanaNarva mnt tõendab tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 0510 EE nr ARMD-0144 väljatrükk, millest nähtuvalt 08.09.2024 kell 12.42–12.46 teostati I. Bolšakovile mõõtmine ning mõõtevahendi mõõtetulemus oli 0,26 mg/l (lõplik lugem 0,31 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l) kohta. Tulenevalt LS § 69 lg-st 3 ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki andmed kinnitavad, et I. Bolšakovi organismis oli alkoholi koguses, mis vastab LS § 69 lg-s 3 sätestatud keelule. Tõendusliku alkomeetri väljatrükil ja korrakaitseseaduse § 38 alusel õiguste tutvustamise dokumendil on olemas I. Bolšakovi allkirjad. Seega oli ta kohapeal teadlik mõõtmise tulemusest ning enda õigustest joobeseisundi kontrollimisel. Kohtule esitatud materjalide hulgas on ka mõõteseadme taatlustunnistus, mille kohaselt oli tõenduslik alkomeeter taadeldud 14.08.2024, 3 mõõtmise teostas kohtule esitatud tõendi kohaselt selleks pädev politseiametnik ning mõõtemetoodikale viitavaid rikkumisi ei ole tuvastatud. I. Bolšakov ise selgitas, et tarvitas alkoholi eelmisel päeval ja hommikul tundis end hästi ning istus rooli, kuna oli vaja toiduained poodi viia. Samuti tõendab rikkumise toimumist tunnistaja Xga, kelle ütluste kohaselt peatasid nad 08.09.2024 kell 12.30 teenistusülesandeid täites kaebaja poolt juhtud sõiduki ning sõidukit juhtis meesterahvas, kelle suust tuli alkoholilõhna. Meesterahvale teostati mõõtmine indikaatorvahendiga, mille lõplik lugem oli 0,31 mg/l. Mootorsõiduki juhina tuvastas tunnistaja kaebaja I. Bolšakovi. Peale seda ning nähtuvalt materjalidest on juht I. Bolšakov kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Kohtule esitatud materjalidest tulenevalt on tuvastatud, et enne tõendusliku alkomeetrisse puhumist kontrolliti I. Bolšakovi alkoholijoovet kella 12.30 ajal, s.o koheselt peale sõiduki peatamist, ka alkomeetriga AlcoQuant 6020 ning tulemiks oli 0.31 mg/l. Selle kohta on koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mis on esitatud kohtule. Seega on igakülgselt tõendatud LS § 224 lg 2 objektiivsed asjaolud.
19. Kohtueelses menetluses on asunud kohtuväline menetleja otsuses seisukohale, et I. Bolšakov pani teod toime vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades, et menetlusalune isik oli eelnevalt teadlikult tarvitanud alkohoolset jooki (õhtul tarbis õlut), pidi ta järgmisel päeval juhtima asudes arvestama, et ta ei pruugi veel kainenenud olla. Menetleja hindas I. Bolšakovi süü keskmiseks.
20. Kohus selgitab, et LS § 33 lg 2 p 1 kohustab juhti enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida, sh veenduma, et ta on kaine. Kui juht ei võta midagi ette selleks, et objektiivselt veenduda organismis alkoholi puudumises ja usaldab üksnes enda head enesetunnet, siis sisuliselt ta mitte millelegi tuginedes loodab, et alkoholi organismis ei ole. I. Bolšakov, otsustades 08.09.2024 sõidukit juhtima asuda, olukorras kus ta oli tarbinud eelmisel õhtul alkoholi pidi möönma ja aru saama, et tema organismis võib olla säilinud mingi hulk alkoholi ja esineda võib LS § 224 lg 2 koosseisule vastav asjaolu – lubatud alkoholi piirmäära ületamine tema hingeõhus. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et koheselt oli tuntav ka alkoholi lõhn kaebaja hingeõhus. Kohus on seisukohal, et sellise raskusega joobeastmes olev kaebaja pidi tajuma, et ta ei ole päris kaine kuid asus vaatamata sellele juhtima mootorsõidukit, lootes tõenäoliselt, et ei jää vahele, seega pani ta teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine sellises joobeastmes alati tahtlik tegu, mille puhul on sõidukijuht sõidukiga liikluses kõrgendatud ohu allikas. On kummastav kaebaja seisukoht, et karistuse mõistmisel tuleks arvestada ka asjaoluga, et rikkumise ajal I. Bolšakov ei ohustanud teisi liiklejaid, ei ületanud kiirust ega sattunud liiklusõnnetusse. Lisaks ületas alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus vaid minimaalselt lubatud piiri. Kohtu hinnangul püüab kaebaja oma teguviisi õigustada, lootusega oma süüd vähendada ning kohtule jääb selgusetuks kas kaebaja üldse mingeid tagajärgi oma rikkumise kohta on teinud. Argument, et I. Bolšakov ei ohustanud teisi liiklejaid on alusetu, joobes sõidukit juhtima asudes ohustas I. Bolšakov otseselt kõiki liiklejaid ning ka iseennast. Samuti selgitab kohus, et kaebaja ei saa usaldada järelikult oma enesetunnet sõiduki juhtimisel vaid peab veenduma kas ta on ikka kainenenud muude vahendite abil kui oma uskumused ja enesetunne. Ühelgi juhul ei ole alkoholi tarvitatuna sõiduki juhtimine lubatud tegevus, samuti on keelatud sõidukit juhtida „jääknähtudega“. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 13.

§ 56lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 14. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku süü suurus, mille hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71).

1. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
2. Kohtuväline menetleja määras I. Bolšakovile LS § 224 lg 2 järgi põhikaristuseks rahatrahvi 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1 järgi võttis kohtuvälise menetleja I. Bolšakovilt 3 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse.
3. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades äärmiselt taunitav tegu. Kohus nõustub igakülgselt kohtuvälise menetleja poolt süü suurust mõjutanud asjaoludega, et I. Bolšakovi süü suuruse hindamisel mängib kaalukat rolli alkoholisisalduse määr väljahingatavas õhus, mis antud juhul oli LS § 224 lg 2 määratud vahemikus (0,25–0,74 mg). Kuivõrd kaebaja on väärteo toimepanemist kahetsenud, arvestab kohus seda kui kergendavat asjaolu, kuid siinjuures ei saa tähelepanuta jätta, et mootorsõiduki juhtimine alkoholi piirmäära ületavas seisundis on raske liiklusalane rikkumine ning seega ka enamohtlik väärtegu. Sellises seisundis mootorsõiduki juht suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust. Seda enam olukorras kui isik ei tunneta oma enesetunnet adekvaatselt ning leiab ise, et muid rikkumisi ta ju toime ei pannud ega ohtlik ei olnud. On üldteada, et alkoholi sellises ulatuses tarbinud inimene ei ole liikluses sõidukijuhina käituma adekvaatne kujutades ohtu nii endale kui teistele liiklejatele.
4. Karistusregistri andmetel oli kaebajal käesoleva õigusrikkumise toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus seoses lubatud sõidukiiruse ületamisega LS § 227 lg 2 järgi. Samuti nähtub registri väljavõttelt I. Bolškovile määratud kriminaalkaristused, millest kaks on seotud sõiduki joobes juhtimisega (

§ 424). Varasemalt määratud rahatrahvid ja karistused I.

Bolšakovile soovitud mõju avaldada suutnud ei ole. Peab ka märkima, et väärteokaristuse eest määratud rahatrahv on jäetud seadusega ettenähtud aja jooksul tasumata. Vaatamata teadmisele, et õigusrikkumise toimepanemisele järgneb karistus, mis mõjutab lisaks kõigele muule ka tema majanduslikku olukorda, ei näinud I. Bolšakov seda takistusena õigusrikkumise toimepanemisel, mis näitab tema allumatust kehtestatud korrale ja muudab tema poolt uue liiklusalase rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning samuti tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise.

1. Eelneva põhjal on kohtuväline menetleja kohtu hinnangul õigesti hinnanud I. Bolšakovi süü keskmiseks, maakohus asub tõendeid ja kõiki asjaolusid kogumis analüüsides samale seisukohale. I. Bolšakov ei ole kohtule esitatud kaebuses rikkumist eitanud kuid kaebuses esitatu pinnalt on kohtul tekkinud veendumus, et I. Bolšakov ei saa aru oma rikkumise tõsidusest. Sellele viitavad kaebuses toodud põhjendamata argumendid, et ta ei ohustanud teisi liiklejaid, ei ületanud kiirust ega tekitanud avariiohtliku olukorda. Kohus nõustus kohtuvälise menetlejaga, et tegu oli toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt ohtlik. Kohus on tuvastanud, et I. Bolšakov ei tajunud või ei taha 5 tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale.
2. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole ning neid ei tuvastanud ka kohus, kergendavaks asjaoluks loeb kohus kahetsuse, seega on rahatrahv LS § 224 lg 2 järgi mõistetud põhjendatult sanktsiooni keskmises määras. Samuti loeb kohus põhjendatuks lisakaristuse määramise ja seda alljärgnevatel põhjustel.
3. Kaebaja hinnangul tuleks talle määrata karistusena kas rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kohtuniku äranägemisel, arvestades tema majanduslikku olukorda, perekondlikke olusid ja raskendavate asjaolude puudumist. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. Karistuse määramisel tuleb lähtuda üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest ning seda on kohtuväline menetleja kohtu hinnangul ka teinud. Kohus selgitab, et määratav karistus peab lisaks eeltoodut arvestades olema ka selline, mis ei ole mugav ning otsustus- ning kaalutlusõigus karistuse määramisel on seaduse kohaselt siiski menetlejal, mitte rikkumise toime pannud menetlusalusel isikul. Karistusregistri andmete kohaselt omab menetlusalune isik muuhulgas üht kehtivat karistust

§ 424

järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ja suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest kuid märkimata ei saa jätta sedagi, et I. Bolšakovil on ka juba kehtivuse kaotanud karistusi joobeseisundis juhtimise eest, mis on oluliseks argumendiks just lisakaristuse kohaldamisel. Arhiveeritud karistused iseloomustavad I. Bolšaovi isikut ning annavad aluse järeldada, et I. Bolšakovil on kalduvus alkoholi tarvitatuna sõidukirooli istuda kui ta enesetunne on hea. Majanduslikult raske olukord (mida I. Bolšakov kuidagi tõendanud ei ole) ei saa olla õigustav asjaolu rikkumise toimepanemiseks. Asjaolu, et kaebaja ise püüab oma süüd pisendada läbi asjaolu, et ta oli veendunud, et on kaine ja tundis end hästi on kohtu hinnangul ohumärgiks kuivõrd tuvastatud alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli tuvastatud. Kohus pole kindel, et kaebaja üldse adekvaatselt suudab analüüsida oma seisundit, mil ta võib sõidukit juhtida ja millal mitte kui ta ei suuda vahet teha kainel ja ebakainel olekul. Arvestades I. Bolšakovi iseloomustavaid andmeid ja rikkumise faktilisi asjaolusid on I. Bolšakovi kõrvaldamine liiklusest vajalik ja põhjendatud eelkõige liiklejate tervise ja võõra vara kaitseks ning see annab vähemalt ajutiselt teistele liiklejatele turvatunde, et ohtlik liikleja on mõneks ajaks liiklusest kõrvaldatud.

1. Kaebaja põhjendas kaebuses, et vajab sõiduki juhtimisõigust, kuna on peres ainuke juhtimisõigust omav isik. Kohus selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole inimese põhiõigus. Tegemist on eriõigusega, mis aitab isikul oma igapäeva tegemisi ja toimetamisi hõlpsamini realiseerida. Kaebaja pole ühegi tõendiga ega põhjendusega ka selgitanud kuidas juhtimisõiguse ajutine puudumine vähendab tema pere igapäevast toimetulekut ning millises määras. Juhtimisõiguse äravõtmisega ajutiselt 3 kuuks ei kaota menetlusalune isik õigust teha tööd, teenida sissetulekut ja täita temal lasuvaid kohustusi. Kohtul puudub igasugune teadmine, et I. Bolšakovi tööülesanded või pere toimetulek oleks otseselt seotud sõiduki juhtimisega. Sellesse ebamugavasse olukorda on menetlusalune isik ennast ise pannud. See on tema käitumise loogiline tagajärg. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et istudes autorooli alkoholi tarvitatuna seadis I. Bolšakov ohtu nii iseenda kui teiste liiklejate elu ja tervise ja ka kõigi ümbritsevate vara, mistõttu on lisakaristusena põhjendatud LS § 224 lg 3 p 1 alusel tema liiklusest kõrvaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. I. Bolšakovile määratud lisakaristuse pikkus - 3 kuud on selle sätte minimaalne karistusmäär, seega on sellise pikkusega lisakaristus proportsionaalne toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga, arvestades tervikuna õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks mõjutab kohtu arvates juhtimisõiguse äravõtmine käituma isikut edaspidi seaduskuulekalt. Kohus on seisukohal, et I. Bolšakovile mõistetud põhi- ja lisakaristus vastavad koosmõjus teosüü suurusele. 6
2. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse täies mahus muutmata.
3. Kuigi I. Bolšakov ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit kinnitamaks oma majanduslikku olukorda, on ta seda karistuse mõistmisel palunud arvesse võtta. Kohus järeldab, et määratud rahatrahvi tasumine 45 päeva jooksul on isikule raskendatud, mis omakorda võib kaasa tuua kuluka täitemenetluse. Seetõttu tühistab kohus otsuse määratud rahatrahvi kandmise viisi osas ning määrab rahatrahvi tasumise ositi. Mõistetud rahatrahv kokku 600 eurot tuleb tasuda osade kaupa 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades tasuma iga kuu vähemalt 60 eurot.
4. Määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7