← Eesti

2-24-11190/3

Obsah (9)§ 407§ 468§ 162§ 138§ 139§ 144§ 175§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad Asja läbivaatamine ja Harju Maako

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

  1. Krediidikaitse Grupp OÜ esitas Harju Maakohtule hagi Maidubi Zumburum OÜ (endine AILENDER GROUP OÜ) ja X vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt Credit Invest OÜ (edaspidi ka laenuandja) ja AILENDER GROUP OÜ (edaspidi ka kostja 1 või laenusaaja) sõlmisid 27.06.
  2. a laenulepingu nr Ci201727381 (edaspidi ka Laenuleping) (lisa 1). Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 12 000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 4% kuus . Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 29.06.
  3. a, arvestades Laenulepingu p-de 3.11 ja üldtingimuste p 5.1 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 120 eurot. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige X (edaspidi ka kostja 2) sõlmisid 27.06.
  4. a laenusaaja Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK2017273811 (edaspidi ka Käendusleping). Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 24 000 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 27.06.
  5. a. Laenusaaja laenu koos intressiga eeltoodud tähtajaks ei tagastanud.. 2 Kuna laenusaaja rikkus korduvalt Laenulepingut siis ütles laenuandja Laenulepingu erakorraliselt üles alates 08.07.2024.. Seega on kogu Laenulepingust tulenev kohustus muutunud käesolevaks ajaks sissenõutavaks. 10.07.
  6. a sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja Laenulepingust ning Käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval.
  7. Harju Maakohus võttis 23.08.2024 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjatele tähtaja 30 päeva hagile vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas nimetatud määruses kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.
  8. Kohus on 23.08.2024 määruse ja hagimaterjalid kostjale 1 21.10.2024 KÄPO-s kätte toimetanud ja kostjale 2 17.12.2024 isiklikult tähitud kirjaga kätte toimetanud. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 21.11.
  9. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
  10. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. 6.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 7.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja on taotlenud mõista kostjatelt menetluskuluna välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 455 eurot ja õigusabikulud 512,39 koos käibemaksuga ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 8.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda riigilõivu 455 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt. 9. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 140 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud ja vajalik. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude nimekirjas toodud ulatuses ja õigusabikulu 512,29 eurot (km-ga). Hageja kinnitab kooskõlas

§ 174lg-ga 10, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada 10.

Seega on kostjalt hageja kauks väljamõistetavaks menetluskuluks kokku 967,39 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus kohtuotsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) 3 Marget Henriksen kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.