lg 5 alusel allutada M.K katseajal 14 (neljateistkümneks) kuuks
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada M.K suhtes käitumiskontrolli ajal
lg 2 p 2, 2-1, 4 ja 9 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; - alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 5 (viis) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Samuti tunnistati ta süüdi
lg 2 p 1,4; § 344 lg 1 ja 349 järgi (06.08.2015 ühtse teo moodustanud episoodi toimepanemise eest) ja talle mõisteti
3 M.K tunnistati süüdi
järgi (15.07.2015 episood) ja talle mõisteti karistuseks rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära ulatuses, so 300 eurot (kolmsada) eurot. M.K tunnistati süüdi
M.K tunnistati süüdi
järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 7 (seitse) kuud.
lg.1 kohaselt mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud ja rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära ulatuses, so 300 eurot eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lühimenetluses vähendatud karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust ja rahaline karistus 20 miinimumpäevamäära ulatuses, so 200 eurot.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.23.04.2015; 23.10.2015, 23.-25.11.2015, s.o kokku 6 päeva, kandmisele jääb 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistuseks mõistetud vangistust 1 aasta 7 kuud 24 päeva Harju Maakohtu 03.10.2013 otsusega (sh 12.08.2013 Tartu Maakohtu otsusega) mõistetud karistuse (vangistuse) ära kandmata osa, so 1 aasta 5 kuu ja 24 päeva (so 9 kuud 24 päeva ja 8 kuud) võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu 18 (kaheksateist) päeva vangistust ja rahaline karistus 20 miinimumpäevamäära ulatuses, so 200 eurot. Karistuse kandmise alguseks arvati 30.11.2015, arvates eelvangistus
Kohtuotsus jõustus 08.09.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 30.11.2015.a ja lõpp on 17.01.2019.a. M.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on osalenud majandustöödel abitöölisena ning omandas puhastusteeninduse Distsiplinaarkaristusi ei ole. eriala. M.K kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vabanemisel soovib ta asuda elama oma ema juurde aadressil Xxxx. Elektroonilise järelevalve seadme paigutamiseks on tingimused olemas ning elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Xxxx andis nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Vabanemisjärgselt garanteeritud töökohta ei ole. M.K selgitas kohtuistungil, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Elama asub ema juurde aadressil Xxxx. Ema on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Suusõnaline kokkulepe töö osas on olemas, aga garantiikirja ei ole. Vabandas kuritegude eest, mida on teinud ja kinnitas, et on motiveeritud elama edaspidi seadusekuulekat elu. On nõus täiendavate lisakohustustega. Abiprokurör Kersti Reinuste toetab M.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör Reio M.K-le katseaja määramist kuni karistusaja lõpuni 17.01.2019 ja allutamist
sätestatud käitumiskontroll pikkusega 14 kuud ja rakendada elektroonilist järelevalvet perioodiga 5 kuud, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja taotles arvestades nii vangla kui prokuröri seisukohta ja isiku enda ütlusi, taotluse rahuldamist ja M.K vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kaitsja hinnangul on vabastamise alused olemas. 4 Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et M.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. M.K on vangistuses osalenud tööhõives ja omandanud puhastusteeninduse eriala. Vangistuses on ta käitunud nõuetekohaselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Vangla ja prokurör toetavad M.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud M.K mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab M.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on M.K-l olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.