1-16-1941/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1941 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. juuli 2017 määrus F.H (ik XXX ) tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu F.H kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. juuli 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroole Karl Saavo 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) vandeadvokaat Karl Saavo poolt määruskaebemenetluses F.H-le riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista F.H-lt välja Eesti Vabariigi kasuks menetluskulu 96 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. F.H-l tasuda väljamõistetud menetluskulu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Pärnu Maakohtu 14.03.2016 otsusega tunnistati F.H süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.07.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aastat ja 11 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti F.H-le 3 aastat ja 7 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.07.2015 ja lõpeb 23.02.
10. Tartu Vangla esitas 04.05.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava F.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Tartu Maakohtu 18.07.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on täidetud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
12. Maakohtu hinnangul tuleb ennetähtaegse vabastamise menetluses prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. F.H-lt on tema varasemat käitumist arvestades oodata erinevat laadi kuritegusid: nii liiklusrikkumisi kui vägivallatsemisi. Liiklusalased kuriteod on pigem keskmisest kergemad kuriteod, ent vägivallakuriteod ja eriti röövimised kujutavad endast (küllaltki) rasket laadi rikkumisi. See tähendab, et F.H vabastamine eeldab seda, et temast lähtuv retsidiivsusoht on võrdlemisi väike.
13. Mõningad asjaolud viitavad sellele, et kinnipeetav enam kuritegusid ei soorita. Ta on otsinud endale töökoha: see näitab esiteks F.H ettevõtlikkust (mis võib viidata sellele, et F.H on võimeline tegutsema seaduskuulekate eesmärkide huvides ja kuritegevusest hoiduma) ja teiseks võib töö tagada selle, et väheneb jõudeaeg, mil F.H saaks hakata toime panema kuritegusid). Ka tuleb viidata sellele, et varem ei ole F.H sedavõrd pikka aega vanglas olnud: seega võib vähemalt teoreetiliselt loota, et tema puhul on saavutatud VangS § 6 lg-s 1 toodud eesmärk ehk F.H on suunatud õiguskuulekale teele. Sellega seoses tuleb ära märkida, et kinnipeetav on läbinud mõningaid sotsiaalprogramme ja teinud seda küllaltki aktiivselt. Ka lähedaste toetus võib F.H-l aidata püsida õiguskuulekal teel.
14. Siiski ei tekita eeltoodu maakohtus veendumust, et F.H kujutab endast piisavalt väikest retsidiivsusohtu. Töö on F.H-l olnud korduvalt varemgi, ent tihtipeale üksnes lühiajaliselt. Seetõttu on igati võimalik, et F.H kaotab peagi ka teda praegu ootava töö ja seetõttu langevad ära ka töö olemasolust tulenevad kuritegusid takistavad faktorid. Optimaalne ei ole ka F.H-d vabanedes ootav elukoht. Maakohtule esitatud materjalidest ilmneb, et kinnipeetav on teiste poolt mõjutatav, varem grupis kuritegusid toime pannud inimene. See aga tähendab seda, et problemaatilised elanikud – keda tihtipeale sotsiaalmajades on – võivad ajendada F.H-d mingeid õigusrikkumisi toime panema. Relativeerida tuleb ka lähedaste toetuse aspekti. F.H-l on küll sugulased olemas, aga nad ei hakka elama temaga koos: see aga tähendab, et lähedaste tugi F.H-le ei saa olema kuigi tugev.
15. Äärmiselt negatiivne on tõsiasi, et F.H on vanglas sooritanud väga palju distsiplinaarrikkumisi. See kõneleb selget keelt sellest, et süüdlane ei suuda nõutaval viisil käituda. Ilmselt on see seotud F.H impulsiivsusega, millele vangla iseloomustuses 2 viidatakse: kinnipeetaval paistab olevat selline iseloom, et ta kaotab tihtipeale enda üle kontrolli. Vabaduses võib aga selline kontrolli kaotamine tähendada uusi kuritegusid.
16. Ka ei saa mitte kuidagi vaadata mööda tõsiasjast, et F.H on pikaajaline narkosõltlane. Vanglas on ta küll selle probleemiga tegelenud, aga kauaaegne tugev füüsiline sõltuvus võib vabanedes uuesti maksvusele pääseda. Kui see aga juhtub, on F.H-lt varem või hiljem oodata uusi kuritegusid.
17. Eelnevat kokku võttes leiab maakohus, et F.H ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik, mistõttu tuleb kinnipeetav jätta vabastamata. Määruskaebus
18. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse F.H kaitsja vandeadvokaat K. Saavo, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
19. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on hinnanud põhjendamatult kõrgeks uute kuritegude toimepanemise riski F.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel. Kuna KarS § 76 lg 4 kohaselt tuleb kohtul tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, tuleb F.H puhul arvestada, et vangistusliku karistuse mõistis Pärnu Maakohus temale KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Osundatud paragrahv näeb ette vastutuse sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitlusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest. Tõsi küll, sama kohtuotsusega liideti F.H karistusele KarS § 65 lg 1 alusel Harju Maakohtu 24.07.2015 otsusega mõistetud karistus 2 aastat 11 kuud KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Liitkaristuseks kujunes 3 aastat ja 7 kuud vangistust. Kuigi liitkaristuses sisaldub karistus röövimise (s.o esimese astme kuriteo) toimepanemise eest, ei olnud selle kuriteo süü märkimisväärselt suur, kuna karistus 2 aastat 11 kuud vastab sanktsiooni alammäärale. Tuleb arvestada sellega, et F.H kannab esmakordselt pikemaajalist vangistust, tema esimene vangistuslik karistus oli palju aastaid tagasi, lühiajalise kestusega.
20. F.H käitumine karistuse kandmise ajal iseloomustab teda kui vastuolulist ja ajuti impulsiivselt käituvat isikut. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vanglas viibitud kahe aasta jooksul täitnud arvestatavas mahus individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. F.H on läbinud programmi „Agressiivsuse asendamise treening“ (kestus 2 kuud), osalenud „Tagasilanguse ennetamise tugigrupis“ ( 2 kuud), individuaalses programmis „Jõud muutuda“, alates 10.01.2017 kutseõppes puhastusteeninduse erialal, osaleb vangla majandusabitöödel. Programmide läbiviijad iseloomustavad F.H-d kui aktiivset ja avatud osalejat, kes näitas üles huvi käsitletavates teemades ja võttis aktiivselt osa aruteludest. Ta tunnistas enda impulsiivsust ja soovi muuta käitumist.
21. Kaitsja nõustub maakohtu seisukohaga, et negatiivne on F.H paljukordne distsiplinaarkaristatus vanglas. Vangla iseloomustuse kohaselt on F.H käitumisele olnud omane impulsiivsus ja mõtlematu tegutsemine. Samas märgib vangla, et läbitud sotsiaalprogrammide tõttu on F.H asunud omandatud teadmisi praktikas ellu rakendama ja vangistuse jooksul on kalduvus impulsiivsetele reaktsioonidele vähenenud. Kontakt ümbritsevaga ja selle mõistmine on paranenud. Sotsiaalprogrammide läbiviijate hinnangul on F.H tõsiselt pingutamas oma probleemide korrigeerimisel. Kaitsja nõustub vangla seisukohaga, et F.H on astunud iseseisvalt konstruktiivseid samme toimetuleku kindlustamiseks vabaduses. Kinnipeetav otsis ise endale töökoha AS-s Eesti Pagar ning elamispinna Paides Aiavilja tn 13-
22. F.H lähisugulased – vanaema Lembi F.H, vend Janno Kivimurd ja õde Jane Kivimurd elavad samuti Paides. Võib eeldada, et 3 sugulased saavad F.H-d sageli ja raskusteta külastada, kuna Paide suuruses väikelinnas ei ole vahemaad suured. Seega ei ole ilmselt põhjendatud kohtumääruses väljendatud kartus, et lähedaste toetus võib olla mitteküllaldane, kuna nad ei ela koos F.H-ga .
23. Tartu Vangla toetas F.H tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kaitsja hinnangul on põhjendatud anda F.H-le võimalus näidata, et ta suudab vabaduses elada seadusekuulekalt. Selleks, et mõjutada F.H-d õiguskuulekale teele, on otstarbekas kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja panna talle lisaks sama paragrahvi lg 2 p-des 2, 2-1, 4, 9 nimetatud kohustused.
24. Ringkonnakohtu 10.08.2017 määrusega anti F.H-le ja prokurörile võimalus esitada oma seisukohti määruskaebuse kohta kuni 18.08.2017, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
25. Ka ringkonnakohus ei vabasta F.H-d vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
26. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses märgitu alust väita, et maakohus tegi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea. Maakohus on igakülgselt kaalunud kõiki vabastamist toetavaid ning mittetoetavaid argumente ning leidnud, et käesoleval juhul ei kuulu F.H ennetähtaegselt vabastamisele, missuguse seisukohaga nõustub täielikult ka ringkonnakohus.
27. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Käesoleval juhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal, s.o käesoleva määruskaebemenetluse hetkel omab F.H kaheksat kehtivat distsiplinaarkaristust. Valdav enamik distsiplinaarrikkumistest on seotud vanglaametnike korralduste eiramise ja nende suhtes solvavate väljendite kasutamisega, mis näitab, et F.H ei ole suuteline ka range järelevalve tingimustes kehtivale korrale alluma.
28. Sarnaselt maakohtuga leiab ka kriminaalkolleegium, et F.H puhul eksisteerib oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Eelkõige viitab sellele tema varasem elukäik, s.o süüdimõistetu omab kolme kehtivat kriminaalkaristust ja kannab teist reaalset vabadusekaotuslikku vanglakaristust. Maakohus on õigustatult välja toonud ka süüdimõistetu varasema alkoholitarvitamise harjumuse ning sõltuvuse narkootilisest ainest, mis koosmõjus süüdimõistetu impulsiivse ning mõtlematu käitumise ja tõsiasjaga, et V. F.H-l on varasemalt olnud probleeme kriminaalhooldusnõuete täitmisega, ei tekita kriminaalkolleegiumis piisavat veendumust, et F.H oleks vabaduses suuteline uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. 4
29. Just nendel põhjustel tuleb isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et V. F.H suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.
30. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 18.07.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
31. F.H kaitsja advokaat K. Saavo taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb menetluskulu kokku 96 eurot F.H kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus 5 Maarika Kuusk