1-18-9677/39

1-18-9677 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.11.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-9677 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Tõlk Zemfira Lampmann Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid B.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu B.L (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 28.10.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada B.L karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 30.04.
4. a, millest esimeseks 3 (kolmeks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne -Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada B.L katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada B.L-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. B.L-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. B.L vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja B.L-ile . Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 17.09.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava B.L-i tingimisi enne tähtaega vangist usest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega . 1 Harju Maakohtu 29.11.
10. a kohtuotsusega tunnistati B.L süüdi KarS § 423 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 27.11.
11. a ja lõpp on 30.04.
12. a. B.L-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Viimased kuriteod on korduvad mootorsõiduki lubadeta juhtimised, mille eest pöörati eelviimane karistus täitmisele. Soodustavaks teguriks on ükskõikne suhtumine kehtestatud reeglitesse ja väärtushinnangutesse. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles kinnipeetav töötab vangla majandustöödel, temaga on toimunud viis struktureeritud vestlust põhjusriskide maandamiseks ja tagasilanguse ennetamiseks ning läbi on viidud ka vabanemiseelne nõustamine. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on heade elamistingimustega kolmetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Nimetatud aadressil elavad ema ja kinnipeetava alaealine poeg. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav saab ennetähtaegse vabanemise korral asuda tööle ettevõttesse xxx, kus ta töötas ka enne vangistust. Töökoht on püsiv ning isik saaks tööd xxx. K-Raha andmetel on isiku suhtes haginõudeid 15 290,57 euro ulatuses ning vabanemisfondis on xxx eurot. Rahaliselt on vanglas toetanud ema, kes on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama. B.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Leelo Känd esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha B.L-i vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub täielikult vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et B.L-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik B.L-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab B.L-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas B.L-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus arvestab vangla iseloomustuses märgituga, et isik on enda sõnul oma suhtumist kuritegelikku käitumisse muutnud, väites, et soovib elada seaduskuulekalt. Viimastel aastatel vägivalla kuritegusid ja vargusi ei ole täheldatud. Isik suhtleb ametnikega viisakalt ning manipuleerimist ja agressiivset käitumist ametnike suhtes käesoleva vangistuse ajal pole täheldatud. Ka õiendist nähtuvalt on struktureeritud vestluste läbiviija tagasiside positiivne – kinnipeetava enesehinnang on muutunud stabiilsemaks ja adekvaatsemaks, ta väärtushinnangud on selgelt paigas, isiksusena on ta heasoovlik ja empaatiline ning ta hindab kõrgelt oma laste ja teiste lähedaste heaolu. Eelnevatest asjaoludest lähtudes on kohus seisukohal, et kinnipeetav on käesolevast vangistusest teinud vajalikud järeldused ning tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Pärast vabanemist on B.L-il olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ja kriminaalhooldusega on nõustunud ka B.L , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/