18.09.1959, isikukood XXX, Eesti Süüdistatav Vabariigi kodanik, kesk-eriharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxx xx-xx xxx linn Ida-Virumaa, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistamata Oli kahtlustatavana kinni peetud 20.07.2018, s.o 1 päev Tõkend – vahistamine – alates 25.10.2018 Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku § 247, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 309, § 310, § 313, § 315, § 318 lg 1 ja § 319 lg 1, 2, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada R.C
Süüdi tunnistada R.C
karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. §323 lg.1 järgi ja mõista 1
lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks karistusega ja mõista R.C-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. raskeima
lg.1 alusel arvata R.C karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 20.07.2018, s.o. 1 (üks) päev ja lõplikult kuulub R.C-l kandmisele 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg.2 alusel määrata, et mõistetud karistusest 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust kuulub R.C-l koheselt ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust. R.C karistuse kandmise algus on alates 25.10.2018 R.C suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kun i reaalse vangistuse 1 (üks) kuu ärakandmiseni.
lg.1 alusel määrata, et ülejäänud karistus 10 (kümme) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust jäetakse R.C suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks kooskõlas
lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.
lg.3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.
lg.1 p.1 – 6 alusel on R.C käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama alalises elukohas xxx xx-xx xxx linn Ida-Virumaa ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
on katseajal Määrata R.C katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud
sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist ning mille täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. 2 Asitõend id – CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kriminaalasja juurde. Välja mõista R. C-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel osaliselt sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 750 (seitsesada viiskümmend) eurot ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat I rina ŽURINA) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 510 (viissada kümme) eurot riigituludesse. Menetluskulud tuleb R.C-l tasuda 1 (ühe) aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700062182 ning selgitus „R.C 1-18-9320 kriminaalmenetluse kulud“. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 22.11.
lg.2 p.2, 3, §323 lg.1 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav R. C jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav kõikides osades, t a nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kokkulepe on talle kõikides osades selgitatud ja arusaadav. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. R.C-le on esitatud süüdistus
Maakohus leiab, et R.C tuleb
lg.2 p.2, 3 ja §323 lg.1 järgi süüdi tunnistada.
lg.2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse.
Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus – ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuriteo asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva liitkaristuse määraga – 1 aasta vangistust, millest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg – 1 päeva. Samuti 5 nõustub maakohus sellega, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust ja sellega, et ülejäänud karistuse osa, 10 kuud 2 9 päeva vangistust jäetakse tingimisi täielikult täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, mille kestel on süüdistatav kohustatud täitma kontrollnõudeid ja ühte lisakohustust. Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule. R. C suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni reaalse vangistuse tegeliku ärakandmiseni, seejärel tühistada. Asitõendid – CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kriminaalasja juurde. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 alusel hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt
lg.3 on §121 lg.2 p.2, 3 ja §323 lg.1 järgi kvalifitseeritav ad kuriteod teise astme kuriteod. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub R.C-lt väljamõistmisele sundraha summas 750 €. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale määratud tasud. Eeltoodu alusel nõustub maakohus kokkuleppes sätestatuga, et R.C-lt väljamõistmisele kaitsjatasu ko htueelses menetluses summas 510 €. kuulub Maakohus nõustub R. C-ga sõlmitud kokkuleppe osas ka sellega, et sundraha ka menetluskulud tuleb lubada tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav R.C kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe, ta on nõus määratava karistusega ning palub kokkuleppe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 16.11.2018 abiprokurör Natalja Firsova, süüdistatav R.C ja tema kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina poolt sõlmitud kokkuleppe. 6 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.