lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; - ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.
lg 2 p-de 2 ja 5 ning lg 4 alusel määrata R.N-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis, läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal ning kui hindamise tulemusena peetakse vajalikuks tema ravile allumist, siis alluda ettenähtud ravile. 6.
Katseajaks määrata R.N Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asukoht: Tartus Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
) § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning lõplikuks karistuseks mõisteti 5 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 10 kuud 25 päeva vangistust alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele. Lisakaristusena võeti ära tema mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Kohtuotsus jõustus
jaanuaril 2020. a ning
märtsil 2020. a. Vangla iseloomustuse kohaselt on R.N üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 16%. Arvestades isiku ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Tartu Vangla R.N tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamist. Kui kohus peab otstarbekaks süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata R.N-ile katseaeg ja käitumiskontroll ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lähemana kui 6 kuud. Elektroonilisele valvele allutada süüdimõistetu 3 kuuks. Lisaks peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata R.N-ile lisakohutus mitte tarvitada alkoholi. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör Jane Pajus esitas kirjaliku arvamuse, milles toetab R.N tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamist. R.N soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega ning on valmis täitma sellega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi, samuti alluma elektroonilisele valvele. Kaitsja toetab R.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtu seisukoht
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud
R.N kannab vangistust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning praeguseks on tal kantud enam kui üks kolmandik mõistetud karistusajast. Samuti on ta karistust kandnud enam kui neli kuud ning on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Tema vabastamisjärgne elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning olemas on ka vajalikud nõusolekud R.N sinna elama asumiseks. Seega on täidetud formaalsed eeldused tema tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamiseks. Lisaks sellele tuleb kohtul aga kontrollida ka sisulisi eeldusi tema ennetähtaegseks vabastamiseks. 3
lg 4 kohaselt arvestada süüdlase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. R.N kannab liitkaristust korduva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Esmalt karistati teda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 2018. a augustis. Mõistetud karistus jäeti
alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga täitmisele pööramata ning ta allutati käitumiskontrollile koos kohustustega mitte tarvitada alkoholi, läbida sotsiaalprogramm ning registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbida vastav hindamine. Sellest hoolimata tarvitas süüdimõistetu katseajal siiski alkoholi ning pani 2019. a augustis toime uue mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seetõttu kannab ta hetkel ka kahe kohtuotsuse kogumis liitkaristust. Eelnevast tulenevalt on selge, et esimene karistus ei mõjutanud süüdimõistetut piisavalt õiguskuulekuse suunas ning ta ei osanud hinnata ka karistuse täitmisele pööramata jätmisel tema suhtes riigi poolt üles näidatud usaldust. On ilmne, et varasemalt on süüdimõistetu suhtumine õiguskorda ja temale kehtestatud reeglitesse olnud ükskõikne ning ta ei ole hoolinud ka nende rikkumise võimalikest negatiivsetest tagajärgedest. Süüdimõistetu on korduvalt pannud toime samasuguseid kuritegusid, mille oluliseks komponendiks on olnud alkoholi tarvitamine. Seetõttu tuleb tema peamiseks riskiteguriks lugeda just alkoholi tarvitamist ning kaaluda, mis on kõige otstarbekam viis nimetatud riskiteguri maandamiseks. Varasema karistusega seonduva katseaja alguses ei tunnistanud süüdimõistetu alkoholi sõltuvusprobleemi, oli seisukohal, et suudab ise tarvitamist kontrolli all hoida ning probleemi lahendamisega hakkama saada. Siiski täitis kohtuotsusega määratud kohustuse ning läbis riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks mõeldud „Esmase hindamise“. Pärast hindamist kutsuti ta sõltuvushäirete osakonda haiglaravile, millest ta esmalt keeldus, kuid pärast vestlust kriminaalhooldusametnikuga oli siiski nõus ravile alluma. Alkoholivastase ravi alustamise järgselt tunnistas süüdimõistetu probleemi olemust ning oli positiivselt meelestatud. Ravi ajal alkoholitarvitamist ei tuvastatud, kuid kolm kuud pärast ravi lõppemist pani alkoholijoobes toime uue kuriteo. Vangistuses ei ole süüdimõistetule vangistuse pikkusest tulenevalt individuaalset täitmiskava koostatud. Sõnades on süüdimõistetu väljendanud kahetsust tehtu pärast, on tunnistanud, et teod on jätnud oma jälje ning on läinud õnneks, et pole olnud kannatanuid. Samas ei ole kindel, kas ta mõistab oma õigusvastase käitumise võimalikku ohtlikkust täiel määral, kuna on tunnistanud, et väikese liiklusõnnetuse tekitamise tagajärjed ei olnud väga suured ning sellega tekitas ta ainult varalist kahju, mille on tasunud. Siiski on ta seadnud eesmärgiks elada edaspidi kainet ja seadusekuulekat elu ning suhtub positiivselt ka kriminaalhooldusesse. Käesolev vangistus on talle esmakordne. Neid asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul lootus, et süüdimõistetu on vangistuse ajal oma alkoholi tarvitamisega seonduvat probleemkäitumist täpsemalt analüüsinud, mõistab alkoholi 4
lg 5 kohaselt määratakse süüdlasele ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. R.N ärakandmata karistusaeg on ennetähtaegsel vabastamisel pikem kui kuus kuud. Seega tuleb talle määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o
Lisaks peab kohus vajalikuks määrata talle
lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi ning suunata ta
lg 4 alusel alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks mõeldud hindamisele, mille ta peab läbima ning sõltuvalt hindamise tulemusest alluma vajadusel ka
Nende kohustuste määramine on vajalik süüdimõistetu distsiplineerimiseks ja tema õigusvastase käitumise ohu maandamiseks, kuna alkoholi tarvitamine on olnud suuresti tema õigusvastase käitumise soodusteguriks ning seega aitaks alkoholi tarvitamisest hoidumine ja selle probleemiga tegelemine maandada ka ohtu uute kuritegude toimepanemiseks. Kuigi alkoholitarvitamise häire hindamise on süüdimõistetu läbinud ka varasemalt ning on saanud alkoholismivastast ravi, aga kolm kuud pärast ravi lõppemist pani siiski toime uue kuriteo alkoholijoobes, ei saa sellest siiski järeldada ravi ebaefektiivsust tema puhul. Teadaolevatel andmetel ei tarvitanud süüdimõistetu ravi kestuse ajal alkoholi, seega mõningane positiivne mõju sellel kindlasti oli. Kuna nüüdseks on süüdimõistetu kogenud ka elu vanglas ning loodetavasti mõistab oma alkoholitarvitamise probleemi paremini, võib loota, et seekordne ravile allumine annaks püsivamaid tulemusi. Et aga selgitada välja jätkuv ravivajadus, on vajalik läbida uuesti ka hindamine. Kui hindamise tulemusena leitakse, et on mõistlik süüdimõistetu ravi korrata, tuleb süüdimõistetul käitumiskontrolli ajal ravile ka alluda. Süüdimõistetu on andnud nõusoleku hindamisele pöördumiseks ja ravile allumiseks. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et on põhjendatud R.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, määrata talle katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ning allutada ta samaks ajaks ka käitumiskontrollile koos kohustusega järgida eelnimetatud kontrollnõudeid ja lisakohustusi.
1 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus leiab, et R.N suhtes on põhjendatud kohaldada elektroonilist järelevalvet 3 kuuks tulenevalt tema korduvkaristatusest ning vajadusest isikut maksimaalselt kontrollida, samuti ka samaaegselt toetada, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdlasele R.N-ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja Anne Vissak esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu hüvitamiseks 114 euro ulatuses. Kohus leiab, et esitatud kaitsjatasu taotlus on põhjendatud ja mõistlikus ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt R.N-ilt menetluskuluna riigituludesse välja mõista kaitsjatasu 114 eurot. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.