1-18-9677 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprillil 2019. a Tallinn Kriminaalasja number 1-18-9677 Kohtukoosseis Kriminaalasi Eesistuja Pa

§ 238

lg 2 kohaselt I.S-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.11.2016.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - vangistus 2 aastat 2 kuud ja 13 päeva – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust. Kohaldati I.S-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ja määrati, et karistuse algust arvatakse alates tema kinnipidamisest 27.11.2018.a. ESITATUD APELLATSIOON 3. Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa , kes vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Kaitsja leiab, et Harju Maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust.

§ 339

lg 1 p 3 kohaselt kriminaalmenetlusõiguse rikkumine on oluline, kui kaitsja ei ole kohtumenetluses osalenud, kuigi kaitsja osavõtt oli kohustuslik.

§ 341

lg 1 kohaselt tuvastades kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise käesoleva seadustiku § 339 lõike 1 punkti 3 järgi, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kaitsja leiab, et k uivõrd käesoleval juhul arutati asja kiirmenetluse vormis tuleb kriminaalasi saata prokuratuurile kohtueelse menetluse läbiviimiseks. 2

§ 45

lg 4 p 2 kohaselt kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, välja arvatud teise astme kuriteo menetlemisel lühimenetluses, sealhulgas käesoleva seadustiku §-des 233–238 sätestatud korras kiirmenetluse vormis toimetatavas lühimenetluses, kui süüdistatav on kaitsjast loobunud ja kaitsja osalemine ei ole menetleja hinnangul õigusemõistmise huvides vajalik. Kaitsja leiab, et nimetatud normi kohaldamise eeldused ei olnud käesoleval juhul täidetud. Käesoleva asja materjalide pinnalt ei saa teha järeldust, et kaitsja osalemine ei olnud õigusemõistmise huvides vajalik. Kaitsja on seisukohal, et ennekõike saab lühimenetlust ilma kaitsja osavõtuta läbi viia, kui vaidluse all on lihtsakoeline õiguslik küsimus. Käesoleval juhul ei omanud süüdimõistetu piisavalt arusaama, et mõistetavale karistusele liidetakse eelnev Harju Maakohtu 17.11.2016.a otsusega mõistetud ärakandmata karistus. Sellele on ta viidanud 21.12.2018.a esitatud dokumendis, mida ringkonnakohus tõlgendas üksnes kaitsja määramise taotlusena. Olemuselt on tegemist ka puudustega apellatsioonkaebusega, millest nähtub üheselt soov 29.11.2018.a Harju Maakohtu otsuse vaidlustamiseks. Seeläbi saab kohus nimetatud menetlusdokumendis esitatud väiteid hinnata ka sisuliselt apellatsioonkaebusi lahendades. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses siis puudus süüdimõistetul võimalus täiendavaid dokumentaalseid tõendeid esitada. Õigusemõistmise huvides ei olnud, et süüdimõistetu ei mõistnud, et vajalik on täiendavate dokumentaalsete tõendite esitamine oma perekonnaseisu, töökoha ja sissetulekute kohta. Viidata tuleb sellele, et I.S on ise esitanud oma apellatsioonkaebusele lisaks dokumentaalseid tõendeid, milles soovib eelmises lauses viidatud asjaolusid tõendada. Sellega võeti süüdistatavalt ära võimalus esitada tõendeid, mis omasid tähendust karistuse mõistmisel eripreventiivsete eesmärkide kaalumisel. Kokkuvõtvalt saab asuda seisukohale, et kaitsja osalemisel oleks eelduslikult süüdistatav soovinud ka maakohtule esitada asjaolusid, mida saanuks arvestada karistuse mõistmisel. Samuti omanuks ta arusaama, et vangistuse mõistmisel liidetakse karistusele eelneva otsusega mõistetud ärakandmata karistus. Seeläbi saanuks ta kaaluda, kas nõustuda lühimenetlusega kiirmenetluse vormis. Üldjuhul tuleb eeldada, et kaitsja osalemine menetluses on õigusemõistmise huvides vajalik. Üksnes juhul kui menetluses ei saa hüpoteetiliselt tõusetuda olulisi isiku vabadusõigusi piiravaid või keerukaid õiguslike küsimusi saab süüdistatav menetleja nõusolekul kaitsjast loobuda. Käesolevalt ei kohtueelne menetleja ega kohtunik ei selgitanud süüdistatavale eelnevalt, et tema liitkaristuseks võib saada pikaajaline vangistus. 3.2. KarS § 423 1 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. Juhul kui kohus ei nõustu kaitsja põhitaotlusega, leiab kaitsja alternatiivselt, et otsus tuleb tühistada I.S-ile mõistetud karistuse osas ja mõista I.S-ile rahaline karistus. Kaitsja on veendumusel, et karistuse eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ka rahalise karistuse mõistmisega. Süüdimõistetul on perekond, ta saab lähiajal isaks ning oma töökohta ning seeläbi ka sissetulekut. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 29.11.2018. a otsus ja saata kriminaalasi prokuratuurile kohtueelse menetluse läbiviimiseks. Alternatiivselt mõista I.S-ile rahaline karistus. 4. Apellatsiooni esitas ka süüdistatav I.S , kes vaidlustab maakohtu otsuse temale mõistetud karistuse osas. Süüdistatav palub temale mõistetud reaalne karistus asendada elektroonilise valve või ÜKT -ga. Apellant toob välja, et ta on võtnud kindla suuna eneseparandamisele, tal on perekond, lapsed ning ta lubab asuda tööle. Süüdistatav märgib, et talle lubati kasituseks 2 kuud tingimisi, kuid ilma kaitsjata liideti veel ärakandmata karistus eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistusega. Ta ei osanud sellega arvestada ning palub karistuse mõistmist, mis ei ole seotud reaalse vangistusega. PROKURATUURI VASTUS ESITATUD APELLATSIOONILE 3

) § 45 lg 4 p 2 järgi ei ole teise astme kuriteo menetlemisel lühimenetluses kaitsja osavõtt kohustuslik, kui süüdistatav on kaitsjast loobunud ja kaitsja osalemine ei ole menetleja hinnangul õigusemõistmise huvides vajalik. Kaitsja arusaama kohaselt ei saanud I.S aru, et mõistetavale karistusele liidetakse eelnev Harju Maakohtu 17.11.2016.a otsusega mõistetud ärakandmata karistus. Prokurör ei saa sellise käsitlusega kindlasti nõustuda. Kui vaadata kohtuistungi protokolli, siis sealt nähtub, et kohtunik küsis I.S-i käest: “kui

1. a oli kohtotsus, kas otsuse kuulutamisel selgitati, mis saab siis, kui kaitseaja kestel panete toime uue tahtliku kuriteo?“, millele I.S vastas: „ Jah, selgitati“. Seega on kohus istungil tuvastanud, et I.S sai väga hästi aru, mis juhtub siis, kui ta katseajal paneb toime uue kuriteo ning kaitsja argument on paljasõnaline väide. Samuti ei nõustu prokurör kaitsja arvamusega, et juhul kui menetluses ei saa hüpoteetiliselt tõusetuda olulisi isiku vabadusõigusi piiravaid või keerukaid õiguslike küsimusi saab süüdistatav menetleja nõusolekul kaitsjast loobuda. Asjaolu, et isikut ähvardab reaalne vangistus ei ole kindlasti põhjus alati kaitsja määramiseks. Kui isikule on selgitatud tema õigust kaitsjale ja ta siiski otsustab, et ta ei vaja kohtusse kaitsjat, siis ei näe prokurör vajadust inimesele sundkorras täiendavaid menetluskulusid tekitada Kaitsja on alternatiivselt palunud muuta I.S-ile mõistetud karistust ning karistada teda rahalise karistusega. Prokuröri hinnangul ei ole rahalise karistuse mõistmine põhjendatud. 1 Arvestada tuleb asjaolu, et I.S-i on varasemalt KarS § 423 järgi karistatud, uus tegu on toime pandud katseajal. Oluline on märkida ka ära, et I.S-il on 6 kehtivat väärteokaristust, viimased kaks juhtimisõiguseta väärteokaristust on olnud rahatrahvid ning need mõlemad on maksmata, seega ei ole mitte kuidagi põhjendatud isikule kriminaalasjas rahalise karistuse mõistmine, kui tal on varasemad väärteokaristused täitmata. Eeltoodust tulenevalt leiab prokurör, et Harju Maakohtu 29.11.2018.a otsus on seaduslik ning piisavalt põhjendatud. Prokurör palub jätta maakohtu otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, kaitsja ja süüdistatava apellatsioonide s toodud väidetega, leiab, et apellatsiooni de argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja apellatsiooni põhiargumendiga, e t käesoleva asja materjalide pinnalt ei saa teha järeldust, et kaitsja osalemine ei olnud õigusemõistmise huvides vajalik, seega arutanud kriminaalasja ilma kaitsja osavõtuta rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusnorme. Kaitsja ise toob apellatsioonis välja, et lühimenetlust saab läbi viia ilma kaitsja osavõtuta, kui vaidluse all on lihtsakoeline õiguslik küsimus. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt on piisavalt lihtsakoeline süüdi stus, et nõustuda süüdistatava taotlusega arutada krimi naalasja ilma kaitsja osavõtuta. 28.11.2018 selgitati I.S-ile kirjalikult õigust saada kaitsja abi, kaitsja saamise tingimusi ja kaitsja taotlemata jätmise tagajärgi. Kahtlustatav kinnitas, et ta on teadlik kaitsjast loobumise tagajärgedest ning kinnitas, et vabatahtlikult ei taotle käesolevas kriminaalasjas kaitsja osavõttu kohtueelsest menetlusest ega kohtumenetlusest (tlk 26). 29.11.2018 toimunud kohtuistungil selgitas kohtunik veelkord süüdistatavale tema õigusi ja kohustusi

§ 35lg 2 järgi, muu hulgas ka 4

§ 45

lg 4 p 2 kohaselt kaitsja osavõtt ei ole kohustuslik, kui arutamisel on teise astme kuritegu lühimenetluses ning kui süüdistatav on kaitsjast loobunud ning kaitsja osalemine ei ole menetleja hinnangul õigusmõistmise huvides vajalik . Kohtukolleegium leiab, et nimetatud põhjustel on põhjendamatu kaitsja apellatsiooni põhitaotlus kohtuotsuse tühistamiseks põhjusel, et kriminaalasja kohtlik arutamine toimus ilma kaitsja osavõtuta. 8. Kaitsja toob esitatud apellatsioonis välja, et süüdistatav soovis esitada täiendavaid dokumentaalseid tõendeid oma perekonnaseisu, töökoha ja sissetulekute kohta, mida ta on ka teinud koos apellatsiooni esitamisega. Kaitsja märgib, et lühimenetluses selline võimalus menetlusliigi omapära tõttu aga süüdistataval puudus. Kohtukolleegium märgib, et I.S-ile selgitati mitmel korral tema õiguse id lühimenetluses ning lühimenetluse kohald amist taotles kriminaalasjas I.S ise (tlk 28). Oma lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde jäi süüdistatav ka kohtuistungil (tlk 34). Maakohtu istungiprotokollist ei nähtu, et süüdistatav oleks soovinud mingeid täiendavaid dokumentaalseid tõendeid esitada. Selles osas jääb kaitsja seisukoht süüdistatava poolt maakohtus täiendavate tõendite esitamise soovist paljasõnaliseks. Kuivõrd täiendavaid tõendeid ei ole võimalik lühimenetluses esitada ka apellatsioonimenetluses, siis jäävad süüdistatava poolt koos apellatsiooniga esitatud dokumendid tähelepanuta. Kohtukolleegium leiab, et põhjendamatu on seega kaitsja seisukoht, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ning kohtuotsus kuulub tühistamisele

§ 339lg 1 p 3, § 341 lg 1 kohaselt.

9. Alternatiivse taotlusena palub süüdistatava kaitsja tühistada maakohtu otsus I.S-ile mõistetud karistuse osas ja mõista I.S-ile rahaline karistus. Kaitsja on veendumusel, et karistuse eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ka rahalise karistuse mõistmisega. Kohtukolleegium kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu ning märgib, et maakohus on I.S-ile mõistetava karistuse liigi ja määra valikut ammendavalt põhjendanud ning muuhulgas on asjakohaselt välja toonud, et I.S-i on korduvalt karistatud rahatrahvidega, mis on valdavalt 1 tasumata. Ka on I.S korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas KarS § 423 järgi. Maakohus järeldas õigesti, et kergemaliigiline karistus ei täida karistuse eesmärke olukorras, kus süüdistataval on samaliigilise teo eest kehtiv kriminaalkaristus, seega karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades ei ole põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. Kohtukolleegium lisab sedagi, et kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt, kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, on täiesti põhjendamatu valida võrreldes eelmise 5

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu I.S-i kanda. 11. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonides nimetatud rikkumist ega

§ 338

ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes

§ 337lg 1 p 1, § 344 -345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 29.11.2018.

a otsuse I.S-i suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. allkirjastatud digitaalselt 6