← Eesti

4-23-2575/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-2575 Kohtukoosseis Kohtunik Aarne Sarjas Väärteoasi U.E süüdistatuna liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. oktoobri
  3. a otsus Apellatsiooni esitaja menetlusaluse isiku U.E (U.E; isikukood: XXX) kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, apellatsioon Teised apellatsioonimenetluse Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri eriasjade uurija Asja Malahhova pooled Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  7. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partneri apellatsioonimenetluses U.E-le osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 84 eurot, sh käibemaks 14 eurot.
  8. Mõista U.E-lt eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 84 eurot.
  9. Selgitada U.E-le , et menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada apellatsiooni menetluse isiku advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  10. Viru Maakohtu
  11. veebruari
  12. a otsusega väärteoasjas nr 4-23-658 tunnistati U.E süüdi liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 järgi ning karistati teda 8 päeva pikkuse arestiga. LS § 227 lg 5 p 3 alusel kohaldati U.E-le lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks.
  14. augustil 2023 koostas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskond väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis U.E samal päeval kell 21.57 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Puru tee 24 maja juures mootorsõidukit, kuigi temalt oli juhtimisõigus ära võetud. Sellega rikkus U.E LS § 90 lg 1 p 1 ja § 94 lg 1 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo.
  16. augustil 2023 saatis PPA Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalitluse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova väärteoasja läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Kohtuvälise menetleja taotleb U.E-le aresti mõistmist.
  18. septembril 2023 toimus Viru Maakohtus kohtuistung. Kohtuväline menetleja palus U.E-le mõista 9 päeva aresti, arvates selle hulka 1 kinnipidamise päev. U.E selgitas, et tal pole senini olnud võimalik rahatrahve tasuda, kuid nüüd on ta otsustanud seda teha. Ühtlasi väljendas ta rikkumise üle kahetsust ning lubas enam mitte autorooli istuda. Kaitsja möönis, et väärteo toimepanemine on küll tõendatud, kuid tõi välja, et menetlusalune isik ei sõitnud pikka maad ja kahetseb tehtud. Seetõttu ei ole tema süü suur. Liiati ei teadnud menetlusalune isik, millal tema juhtimisõigus taastub. 3 kinnipidamise päeva karistusena vastab U.E süü suurusele. Maakohtu otsus
  19. Viru Maakohtu
  20. oktoobri
  21. a otsusega tunnistati U.E süüdi LS § 201 lg 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 12 päeva aresti. Karistusseadustiku (KarS) § 68 lg 2 alusel arvati karistuse hulka U.E kinni pidamine ajavahemikul
  22. augustist 2023 kell 21.58 kuni
  23. augustini 2023 kell 16.32, s.o 1 päev. Kohus määras, et lõplikult kuulub U.E-l kandmisele 11 päeva aresti. Kohtu põhjendused olid lühidalt sellised.
  24. Detailandmete päringu vastusega, Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja menetlusaluse isiku enda ütlustega on tõendatud, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Ka menetlusalune isik ise ei vaidle sellele vastu ning tunnistab väärteo sooritamist. Teo pani ta toime tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. U.E rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja § 94 lg 1 nõudeid. Seetõttu on väärtegu õigesti LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud.
  25. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. U.E süü on suur. Tegemist on raske liiklusalase väärteoga. Viru Maakohtu
  26. veebruari
  27. a otsusega võeti menetlusaluselt isikult juhtimisõigus ära. Ehkki kaitsja leiab, et U.E raskendas oma olukorda, kui kaebas mainitud otsuse edasi ringkonnakohtusse (sellega lükkas ta edasi perioodi, mil temalt oli juhtimisõigus ära võetud), pidi menetlusalune isik teadma, millised tagajärjed kaasnevad apellatsiooni esitamisega. U.E suhtub ükskõikselt ja hoolimatult varem määratud karistustesse. Seda kinnitab ka Tartu Ringkonnakohtu
  28. mai
  29. a otsuse kokkuvõte apellatsioonkaebuse sisu osas, mille kohaselt 2 kinnitab menetlusalune isik, et juhtimisõiguse äravõtmine teda ei peata ja ta hakkab sõitma ka ilma juhtimisõiguseta. Samuti kinnitab seda menetlusaluse isiku seletus maakohtu istungil, et juhtimisõiguse mitteomamisest sai ta teada 1 – 2 päeva enne
  30. augustit
  31. Niisiis teadis ta selgelt, et
  32. augustil 2023 mootorsõidukit juhtima asudes puudus tal selleks õigus.
  33. Kohus võttis arvesse ka asjaolu, et U.E väljendab rikkumise osas kahetsust ning tunnistab tehtut – need võimaldavad talle määrata sanktsiooni keskmisest alla poole jääva karistuse.
  34. Vastavalt KarS §-le 48 võib väärteo eest määrata kuni 30 päeva aresti.
  35. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et U.E-l on 5 kehtivat väärteokaristust, neist 4 on määratud liiklusalaste väärtegude eest. Nelja väärteo eest on karistuseks määratud rahatrahvid, mille täitmise kohta info puudub. Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil, et kõik rahatrahvid on tal tasumata, kuid lubas need ära tasuda selgitamata, millistest vahenditest. U.E selgitas, et ta ei tööta ja seega regulaarset legaalset sissetulekut ei oma.
  36. U.E-le aresti määramine on põhjendatud. Hoolimata varasematest rahatrahvidest on menetlusalune isik jätkanud väärtegude sooritamist. Ka viimase väärteo toimepanemise eest karistuseks mõistetud arest koos lisakaristusega pole suutnud teda seadusekuulekalt käituma panna. Seega annab U.E varasem käitumine alust arvata, et järjekordse rahatrahvi määramine ei ole enam mõjutamiseks piisav. Üksnes aresti mõistmine võiks mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Arest vastab menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärteole. Juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Eriti taunitav on see olukorras, kus juhtimisõigus on isikult ära võetud.
  37. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleval juhul on aresti keskmine määr 15 päeva. Kohtuvälise menetleja poolt pakutud 9 päeva pikkuse arestiga ei saa nõustuda. Iga järgnev karistus peab eelmisest olema rangem – ei saa tähelepanuta jätta, et U.E on varem arestiga karistatud. Seepärast on menetlusalusele isikule põhjendatud mõista karistuseks arest 12 päeva.
  38. KarS § 68 lg 2 alusel arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka. Kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti. U.E peeti kinni
  39. augustil 2023 kell 21.58 ja vabastati
  40. augustil 2023 kell 16.
  41. Toodu alusel saab õigeks lugeda kohtuvälise menetleja seisukoha, et karistusaja hulka tuleb arvestada 1 kinnipidamise päev. Kaitsja seisukoht justkui kuuluks arvestamisele 3 kinnipidamise päeva, ei ole õige (vt Riigikohtu
  42. märtsi
  43. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-22-13). Seepärast kuulub U.E-l kandmisele 11 päeva aresti.
  44. Aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole võimalik. U.E avaldas kohtuistungil, et ta kavatseb edaspidi tööle asuda autojuhina, kuna mingit füüsilist tööd tema tervis teha ei võimalda. Kohus ei saa menetlusalust isikut panna kannatama või halvendada viimase tervislikku seisundit. 3 Apellatsioon ja menetlus ringkonnakohtus
  45. Viru Maakohtu
  46. oktoobri
  47. a otsuse peale esitas apellatsiooni U.E kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, paludes kaevatava kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kergendataks menetlusalusele isikule määratud karistust. Apellatsioonis esitatud põhjendused on kokkuvõetult järgmised. 15.
  48. U.E on kohtule selgitanud kõiki ebaselgusi, mis seondusid eelmise kohtuotsuse täitmisega: ta vaidlustas otsuse andmata endale aru, millisel perioodil on temalt juhtimisõigus ära võetud. Ta polnud teadlik kohtuotsuse jõustumise ajast ega saanud aru, et temalt oli juhtimisõigus ära võetud
  49. juunist 2023 kuni
  50. detsembrini
  51. Enda arvestuse kohaselt pidi tal juhtimisõigus
  52. augustiks 2023 taas olemas olema. 15.
  53. Kohus on liialt arvestanud U.E varasemaid karistusi. 12 päeva pikkuse aresti mõistmisega lähtus kohus karistusregistri väljavõttest, mitte aga menetlusaluse isiku süü suurusest. Sedavõrd pika aresti määramine on liialt ränk karistus. See pole ka möödapääsmatult vajalik, kuna U.E ei soovi edaspidi liiklusnõudeid eirata.
  54. Tartu Ringkonnakohtu
  55. oktoobri
  56. a määrusega võeti U.E kaitsja apellatsioon menetlusse ning anti kohtumenetluse pooltele võimalus kuni
  57. novembrini 2023 esitada kirjalikke seisukohti, samuti taotlusi ja taandusi.
  59. novembril 2023 esitas kirjaliku seisukoha Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri eriasjade uurija Asja Malahhova. Kohtuväline menetleja palub ringkonnakohtul jätta Viru Maakohtu
  60. oktoobri
  61. a otsus muutmata ja selle peale esitatud apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  62. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja seisukohaga, leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks mõistetud karistuse osas alust ei ole ning U.E kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.
  63. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et U.E on toime pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusaluse isiku kaitsja vaidlustab üksnes karistusena aresti määramist. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis toodud argumentidel maakohtu otsustus aresti mõistmise kohta tühistamisele ei kuulu, s.o maakohus on õigustatult määranud menetlusalusele isikule 12 päeva aresti, võttes sealjuures lisaks U.E teosüüle arvesse ka viimase isikut ja tema poolt varasemalt toime pandud rikkumisi ühes nende eest määratud karistustega (eripreventiivsete kaalutlustega).
  64. Ringkonnakohtu silmis jääb tagajärjetuks argument, justkui poleks U.E teadnud, millisel ajaperioodil oli tal juhtimisõigus ära võetud. Viru Maakohtu
  65. veebruari
  66. a otsuse (väärteoasi nr 4-23-658) resolutsioonis on selgesõnaliselt märgitud, et: „ /---/ U.E on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.“ Ehkki ringkonnakohtul puudub informatsioon, kas U.E Transpordiametile oma juhiloa füüsilisel kujul reaalselt üle andis, on välja toodud sõnastuse puhul üheselt mõistetav, et juhtimisõiguse äravõtmise periood hakkas kulgema kohtuotsuse jõustumisest, mitte aga kohtuotsuse kuulutamisest. Vaidlustades maakohtu otsuse apellatsioonikohtus, mõistis U.E , et otsuse jõustumine lükkub edasikaebemenetluse perioodi võrra edasi. Millal kohtuotsus jõustus sai U.E kindlasti 4 ka aru, sest aresti pidi ta kandma asuma alles pärast kohtuotsuse jõustumist, mitte enne seda.
  67. Samaaegselt nõustub ringkonnakohus täiel määral maakohtu põhjendustega mõistetud karistuse liigi ja määra osas. Ehkki kaitsja heidab esimese astme kohtule ette, et viimane on ülemäärast kaalu omistanud U.E karistatusele, selmet tugineda ennekõike viimase väiksemapoolsele teosüüle, pole maakohus ringkonnakohtu meelest eksinud. Tuleb silmas pidada, et karistuse mõistmise üks olulisemaid eesmärke on süüdlase mõjutamine õiguskuulekale käitumisele. Kuna U.E on senistest karistustest hoolimata jätkanud rikkumiste toimepanemist, ei ole varasem karistamine talle soovitud mõju avaldanud. Seega toimis maakohus veatult, kui karistas U.E 12 päevase arestiga, mis on varasematest karistustest mõnevõrra rangem.
  68. Ka ringkonnakohus ei pea U.E-le mõistetud aresti üldkasuliku tööga asendamist võimalikuks. Peaasjalikult räägib selle vastu U.E liiklusrikkumiste sage iseloom ning asjaolu, et viimasel korral karistas kohus teda arestiga: kui isegi aresti määramine on menetlusaluse isiku õiguskuulekusele suunamise seisukohalt osutunud viljatuks, pole tõenäoline, et selle üldkasuliku tööga asendamine soovitud tulemuse tooks. Selle perspektiivi seab tõsise kahtluse alla ka U.E leige suhtumine – maakohus tõi asjakohaselt välja, kuidas U.E kurtis, et tema tervis füüsilist tööd teha ei võimalda ning üldkasuliku töö määramise puhul tuleb see lihtsalt ära kannatada. Niisuguste asjaolude kogumis on igati põhjendatud karistada U.E arestiga, mis tuleb tal tervikuna (st järjestikuselt) ära kanda. Eripreventiivseid eesmärke silmas pidades on arest ainus raskemaliigilisem karistus, mis võiks U.E-le mõju avaldada, st panna teda liiklusalastest rikkumistest hoiduma. Väide, et 12 päeva pikkune arest on karistusena ülemäära range, jääb paljasõnaliseks. Taolisele negatiivsele tagajärjele – nagu seda on vabadusekaotlusliku karistuse kandmine – tulnuks mõelda juba enne etteheidetava rikkumise toimepanemist. Öeldu tähendab, et U.E on end ise ebaseadusliku ja vastutustundetu tegevuse tagajärjel pannud olukorda, kus ta peab rikkumise eest vastutust kandma.
  69. Toodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  70. oktoobri
  71. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
  72. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu määramiseks. Kaitsjal kulus kohtuotsusega tutvumiseks ning apellatsiooni esitamiseks 50 minutit ja nõustamiseks 8 minutit. Loetletud toimingute eest taotleb kaitsja 70 eurot, millele lisandub käibemaks summas 14 eurot. Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks ning rahuldab selle täies ulatuses. Nimetatud menetluskulu tuleb VTMS § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 185 lg 2 alusel U.E-lt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.