← Eesti

1-18-8101/63

Obsah (13)§ 294§ 298§ 300§ 296§ 288§ 2981§ 64§ 73§ 66§ 83§ 238§ 7§ 84

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 294lg 2 p 2, § 300 lg 1 ja § 2981 lg 1 järgi; B.

G. süüdistuses

§ 298lg 2 p 1 ja § 296 lg 1 järgi; D.

L. süüdistuses

§ 298lg 3 ja § 296 lg 2 järgi; A.

O. süüdis tuses

§ 294lg 2 p 2 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 19.

detsembri

  1. a otsus Margus Dsissi kaitsja vandeadvokaat Andres Simson; B. G. ja D. L. kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver; A. O. kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, kassatsioonid Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristo Adosson
  2. mai 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. detsembri
  5. a otsus ja saata kriminaalasi uue kohtuotsuse tegemiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
  6. Mõista valitud kaitsjatele kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks Eesti Vabariigilt välja järgmised summad: 1) 1000 eurot Margus Dsissi kasuks; 2) 750 eurot B. G. kasuks; 3) 750 eurot D. L. kasuks; 4) 420 eurot A. O. kasuks.
  7. Kassatsioonid rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  8. Selles kriminaalasjas anti teiste hulgas kohtu alla 1) Margus Dsiss süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 294 lg 2 p 2, § 3 00 lg 1 ja § 298 1 lg 1 järgi; 2) B. G. süüdistatuna

§ 298lg 2 p 1 ja § 296 lg 1 järgi; 3) D.

L. süüdistatuna

§ 298lg 3 ja § 296 lg 2 järgi; 4) A.

O. süüdistatuna

§ 294lg 2 p 2 järgi.

1-18-8101 2. Asjaolud, mille põhjal M. Dsissi süüdistatakse riigihangete nõuete rikkumises (

§ 300lg 1) ja B.

G-lt , D. L.-lt ning E. I-lt altkäemaksu võtmises (

§ 294lg 2 p 2) ning B.

G-d ja D. L.-d süüdistatakse M. Dsissile altkäemaksu andmises (

§ 298

lg 2 p 1; § 298 lg 3) ja vahendamises (

§ 296lg 1; § 296 lg 2), on kokkuvõtlikult järgmised.

M. Dsiss töötas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) infotehn oloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse peaspetsialistina, olles ametiisik

§ 288lg 1 tähenduses.

Aastal 2017 M. Dsiss küsis ja võttis vastu ning D. L. juhatuse liige B. G. andis talle vara vastutasuna selle eest, et M. Dsiss eelistas kolmel tema vastutusel olnud MKM-i riigihankel D. L.-d. Lisaks küsis ja võttis M. Dsiss B. G. vahendusel vara E. I-lt ühel riigihankel OÜ K eelistamise eest. Ühtlasi rikkus M. Dsiss osutatud käitumisega riigihankemenetluse nõudeid. B. G. tegutses altkäemaksu andes ja vahendades D. L. huvides. Süüdistuse kohaselt toimus altkäemaksu andmine, võtmine ja vahendamine ning riigihangete nõuete rikkumine nendel neljal hankel järgmiselt: 1) M. Dsiss küsis D. L. huvides tegutsenud B. G-lt ja võttis temalt vastu 7500 eurot selle eest, et ta eelistas Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara hankel riigihangete nõudeid eirates D. L.-d. Selleks leppisid M. Dsiss ja B. G. kokku, et viimase juhitav D. L. teeb hankele pakkumuse hinnaga 9700 eurot; hanke võitmise korral teevad M. Dsiss ning B. G. töö koos ära ja B. G. maksab M. Dsissile selle eest tasu. M. Dsiss, kes tegeles hanke korraldamisega, saatis B. G-le hanke tehnilise kirjelduse ja määras võimalikele konkurentidele pakkumise tegemiseks väga lühikese tähtaja. M. Dsiss rikkus hanke käigus riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-des 3 ja 5 (1. septembrist 2017 RHS § 3 p-des 2 ja 4) sätestatud nõudeid. MKM sõlmis D. L.-ga lepingu, milles ette nähtud töö tegi M. Dsiss. MKM tasus Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara eest D. L.-le 11 640 eurot, millest 7500 eurot kandis D. L. edasi S OÜ-le, mille asutamise oli korraldanud M. Dsiss ja mille juhatuse liikmeks registreeriti M. Dsissi elukaaslase isa P. K.; 2) M. Dsiss küsis D. L. huvides tegutsenud B. G-lt ja võttis temalt vastu 12 360 eurot selle eest, et ta eelistas Lennuameti pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushankel riigihangete nõudeid eirates D. L. OÜ-d. M. Dsiss koostas hankedokumendid ja saatis need B. G-le ülevaatamiseks. Hankedokumentidesse lisas M. Dsiss kolm B. G-ga kokku lepitud konkurentsi piiravat kvalifitseerimistingimust. M. Dsiss ja B. G. koostasid D. L. pakkumuse, mille B. G. esitas riigihangete registrisse. Rohkem pakkumusi sellel hankel ei tehtud. D. L. pakkumus kvalifitseeriti ja tunnistati vastavaks ning edukaks. MKM-i ja D. L. vahel sõlmitud lepingutes ette nähtud tarkvara hooldus - ja arendustöid tegi M. Dsiss, kes samal ajal valvas koos Lennuameti esindajaga ka selle lepingu täitmise üle. MKM tasus D. L.-le tarkvara hoolduse ja arenduse eest 19 504 eurot (koos käibemaksuga), millest 12 360 eurot kandis D. L. S OÜ-le. Eesmärgiga anda eelis D. L.-le rikkus M. Dsiss RH S § 3 p-de 3 ja 5 (praegu RHS § 3 p-de 2 ja 4) ning § 38 lg 2 p 4 (§ 95 lg 4 p 7) ja § 39 lg 1 (§ 98 lg 1) nõudeid; 3) M. Dsiss küsis D. L. huvides tegutsenud B. G-lt ja võttis temalt vastu 14 805 eurot selle eest, et ta eelistas Lennuameti droonide menetlemise tarkvara hankel riigihangete nõudeid eirates D. L.-d. M. Dsiss lubas anda B. G- le teada teiste pakkujate hinnad, et B. G. saaks vajadusel D. L. pakkumust enne esitamist muuta. D. L. võitis hanke ja MKM sõlmis selle äriühinguga lepingu. M. Dsiss ja B. G. leppisid kokku, et B. G. maksab M. Dsissile pärast lepinguliste tööde tegemist ja selle eest raha laekumist 75% lepingu summast käibemaksuta ehk 14 805 eurot. M. Dsiss rikkus selle hanke käigus D. L. eelistamiseks RHS § 3 p-des 2 ja 4 sätestatud nõudeid; 4) M. Dsiss B. G. ja D. L. vahendusel küsis ja võttis E. I-lt vastu 1000 eurot selle eest, et ta eelistas hankel, mille objektiks oli Lennuameti andmete migratsioon Postipoisist Deltasse, E. I-ga seotud OÜ-d K. M. Dsiss pöördus B. G. soovitusel E. I. poole ettepanekuga teha hankel pakkumine. Ühtlasi edastas M. Dsiss E. I-le ja B. G-le tehnilise info tellitava töö sisu kohta. M. Dsiss, B. G. ja E. I. leppisid kokku, e t O Ü K teeb hankel pakkumuse hinnaga 9200 eurot ja D. L. teeb pakkumuse hinnaga 9800 eurot, tagamaks hanke võitu OÜ-le K. Samuti leppisid nad kokku, et töö eest saadavast rahast maksab E. I. 3000 eurot B. G-le ja M. Dsissile. M. Dsiss informeeris B. G-d teise ettevõtja pakkumuse hinnast. E. I. esitas OÜ K pakkumuse hinnaga 9200 eurot ja B. G. D. L. pakkumuse 2

(12)1-18-8101 hinnaga 9800 eurot. M. Dsiss korraldas MKM -i sisese dokumentatsiooni kooskõlastamise ja lepingu sõlmimise MKM-i ning OÜ K vahel. M. Dsiss rikkus OÜ-d K eelistades RHS § 3 p-dest 3 ja 5 (praegu RHS § 3 p-dest 2 ja 4) tulenevaid nõudeid. Pärast töö vastuvõtmist tasus MKM selle eest OÜ-le K 11 040 eurot, millest OÜ K kandis 3600 eurot D. L. -le, kes omakorda maksis 1000 eurot S OÜ -le. 3. M. Dsissi mõjuvõimuga kauplemine (

§ 2981 lg 1) seisnes süüdistuse kohaselt kokkuvõtlikult selles, et ta lubas E.

I-le kasutada Veeteede Ameti dokumendihaldussüsteemi andmete migratsiooniteenuse hankel oma mõjuvõimu selleks, et E. I. saaks sellel hankel ebavõrdse eelise. Vastutasuks mõjuvõimu kasutamise eest küsis M. Dsiss E. I-lt 4000 eurot. M. Dsiss ka püüdis mõjuvõimu kasutada, kuid see polnud tegelik, vaid väidetav. 4. Asjaolud, mille põhjal I. O-d süüdistatakse B. G-lt ja D. L.-l t altkäemaksu võtmises (

§ 294lg 2 p 2) ning B.

G-d ja D. L. -d süüdistatakse A. O- le altkäemaksu andmises (

§ 298lg 2 p 1 ja § 298 lg 3), on kokkuvõtlikult järgmised.

A. O. töötab Tallinna Keskraamatukogu infotehnoloogiaosakonna IT-spetsialistina, olles ametiisik

§ 288lg 1 mõttes.

Ta küsis ja võttis D. L. esindajalt B. G-lt vastu ning viimane andis A. O-le 793 euro 70 sendi väärtuses IT-seadmeid selle eest, et A. O. eelistas Tallinna Keskraamatukogule ajahaldustarkvara Libki arenduse tellimisel D. L.-d. B. G. tegutses altkäemaksu andes D. L. huvides. Jaanuaris 2017 teavitas Tallinna Keskraamatukogu teenindusdirektor vajadusest luua raamatukogu ajahaldustarkvara Libki juurde statistika kogumise lahendus. A. O. pidas kirjavahetust Libki arendajaga, kes pakkus arenduse hinnaks 5000 USA dollarit. Raamatukogu esindajad pidasid seda liiga kalliks. A. O. arutas pakkumise tegemist B. G-ga. A. O. ütles B. G-le, et D. L. pakkumuse hind võiks olla 980 eurot, ja leppis B. Gga kokku, et viimane saadaks pakkumuse. B. G. esitas A. O-le D. L. hinnapakkumise Libki arenduseks hinnaga 980 eurot (koos käibemaksuga 1176 eurot ). A. O. teatas Tallinna Keskraamatukogu nimel, et pakkumus sobib ja projekti võib töösse panna. A. O. tegi Libki arendustöö ja edastas tarkvara versioonid B. G-le, paludes B. G-l tarkvara raamatukogule edastada. B. G. vaatas A. O. loodud tarkvara üle ja saatis selle A. O. kaudu Tallinna Keskraamatukogule. A. O. võttis tarkvara raamatukogu nimel vastu ja kontrollis selle üle. Kui raamatukogu teenindusdirektor oli tarkvara heaks kiitnud, saatis B. G. A. O. palvel raamatukogule D. L. arve summas 1176 eurot, mille Tallinna Linnakantselei ka tasus. A. O. ja B. G. leppisid kokku, et B. G. ostab A. O-le D. L. -le Libki arendustööde eest makstud raha eest IT-seadmeid. B. G. tellis A. O. soovitud IT -seadmed ja andis need A. O-le üle. Maakohtu otsus 5. Harju Maakohus tegi 19. septembril 2019 otsuse, millega: 1) M. Dsiss mõisteti

§ 294

lg 2 p 2 järgi õigeks käesoleva otsuse punkti 2 alapunktide s 1 – 3 märgitud tegudes; 2) M. Dsiss tunnistati

§ 294

lg 1 järgi süüdi käesoleva otsuse punkti 2 alapunkti s 4 kirjeldatud teos ja teda karistati rahalise karistusega 110 päevamäära summas 4620 eurot; 3) M. Dsiss tunnistati süüdi

§ 300

lg 1 järgi (käesoleva otsuse punkti 2 alapunktide s 1 –4 märgitud tegudes) ja teda karistati rahalise karistusega 200 päevamäära summas 8400 eurot; 4) M. Dsiss tunnistati süüdi

§ 2981

lg 1 järgi (käesoleva otsuse punkt 3) ja teda karistati rahalise karistusega 80 päevamäära summas 3360 eurot; 5) M. Dsissile mõisteti

§ 64lg 1 alusel liitkaristus, mida kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 238 lg 2 alusel vähendati kolmandiku võrra ja mis jäeti

§ 73

lg- te 1 –3 alusel tingimisi osaliselt täitmisele pööramata, kohaldades ka

§ 66; 6) B.

G. mõisteti Kar S § 298 lg 2 p 1 järgi õigeks käesoleva otsuse punkti 2 alapunktides 1 –3 ja punktis 4 märgitud tegudes; 7) B. G. tunnistati

§ 298

lg 1 järgi süüdi käesoleva otsuse punkti 2 alapunktis 4 märgitud teos ja teda karistati rahalise karistusega 102 päevamäära summas 397 8 eurot, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati kolmandiku võrra ja mis jäeti

§ 73lg-te 1 –3 alusel tingimisi osaliselt täitmisele pööramata; 3

(12)1-18-8101 8) D. L. mõisteti Kar S § 298 lg 3 järgi õigeks käesoleva otsuse punkti 2 alapunktides 1–3 ja punktis 4 märgitud tegudes; 9) D. L. tunnistati

§ 298

lg 3 järgi süüdi käesoleva otsuse punkti 2 alapunktis 4 märgitud teos ja teda karistati rahalise karistusega 6000 eurot, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati kolmandiku võrra ja mis jäeti

§ 73lg-te 1–3 alusel tingimisi osaliselt täitmisele pööramata ; 10) A.

O. mõisteti

§ 294

lg 2 p 2 järgi õigeks; 11) OÜ-lt S pangakontol arestitud rahast konfiskeeriti

§ 83

lg 3 p 2 alusel 1000 eurot ja ülejäänud summa 17 121 eurot 22 senti vabastati kohtuotsuse jõustumisest aresti alt; 12) tehti menetluskulu hüvitamise otsustus, samuti otsustused arestitud vara ja asitõendite saatuse kohta. M. Dsissi vara vabastati aresti alt.

  1. Põhjendades M. Dsissi süüditunnistamist riigihangete teostamise nõuete rikkumises, leidis maakohus, et riigihankeid valmistati ette, need toimusid ja täideti ning nendega seotud M. Dsissi, B. G. ning E. I. suhtlus leidis aset süüdistuses kirjeldatud asjaoludel. Muu hulgas sedastas kohus, et M. Dsiss andis hangete eest vastutava ametiisikuna B. G-le ja E. I-le hangete kohta infot, aitas neil pakkumisi koostada ja määras teistele potentsiaalsetele pakkujatele konkurentsi piiravaid tingimusi. D. L. pakkumustes märgitud tööd tegi M. Dsissi ja B. G. eelneva kokkuleppe kohaselt ära M. Dsiss, saades selle eest D. L.-lt tasu. Samal ajal tegi M. Dsiss lepingus ette nähtud töö üle järelevalvet ja korraldas nende tööde vastuvõtmist. Maakohtu hinnangul rikkus M. Dsiss hankemenetlustes kavatsetult süüdistuses märgitud riigihangete seaduse nõudeid. M. Dsissi eesmärk riigihangete nõuete rikkumisel oli eelistada osaühinguid D. L. ja K teistele pakkujatele. M. Dsiss ei taganud hankemenetluse läbipaistvust ja kõigile pakkujatele võrdseid tingimusi.
  2. Maakohus leidis, et käesoleva otsuse punkti 2 alapunktides 1–3 märgitud juhtudel ei olnud M. Dsissi küsitud ja vastu võetud ning B. G. ja D. L. poolt M. Dsissile antud raha mitte altkäemaks, vaid tasu M. Dsissi tehtud töö eest. Ka B. G. ja D. L. poolt A. O-le üle antud IT-seadmeid ei pidanud kohus altkäemaksuks, vaid tasuks A. O. tehtud töö eest. U uritud tõendid ei kinnita nendes tegudes ekvivalentsussuhet. Kuigi M. Dsiss ja A. O. tegid hankelepingutes ette nähtud töid D. L. kaudu mitteametlikult ja see ei olnud õiguspärane, sest nad võtsid pärast ise tööd ka vastu, pole sel süüküsimuse otsustamisel tähtsust. Oluline on süüdistatavate üksmeel, et raha ja IT-seadmed oli mõeldud töötasuna, mitte aga vastuteenena selle eest, et M. Dsiss ja A. O. eelistasid riigihangetel D. L.-d.
  3. Samas jaatas maakohus altkäemaksu andmise ja võtmise koosseisu täidetust seoses Lennuameti andmete migratsiooni hankega (käesoleva otsuse punkti 2 alapunkt 4). B. G. maksis OÜ K poolt D. L. kontole kantud rahast 1000 eurot M. Dsissile ehk täpsemalt S OÜ kontole. Kuigi süüdistatavad ise nimetasid seda kliendi toomise tasuks ehk vahendustasuks, oli kohtu hinnangul tegemist altkäemaksuga. Selle hanke raames M. Dsiss tööd ei teinud. Ta oli üksnes hanke eest vastutav isik ja tegi kõik oma ametiseisundist tulenevalt võimaliku, et OÜ K pakkumus osutuks edukaks. 1000 eurot andis B. G. M. Dsissile vastutasuks OÜ K eelistamise eest hankel. B. G. oli huvitatud OÜ K võidust, sest D. L. sai tasust 2000 eurot endale. Tõendid ei kinnita aga M. Dsissi ettepanekut või ülesannet B. G-le küsida E. I-lt tasu selle eest, et ta eelistaks hankel OÜ-d K. Pigem nähtub tõenditest B. G. initsiatiiv. Seega ei saa B. G-d ega D. L. -d süüdi tunnistada M. Dsissi poolse E. I-lt vara küsimise ja vastuvõtmise vahendamises. Kohus kvalifitseeris B. G-le selle teo süüdistuses märgitud altkäemaksu vahenduse asemel altkäemaksu andmiseks.
  4. Mõjuvõimuga kauplemise süüdistuse kohta märkis maakohus, et M. Dsiss mõjutas aktiivselt Veeteede Ameti tugiteenuste osakonna juhatajat K. P-d sõlmima dokumendihaldussüsteemi andmete migratsiooni töö tegemiseks lepingut E. I-ga, võtmata konkureerivaid pakkumisi. M. Dsissil ei olnud õigust ette kirjutada, kellega peaks Veeteede Amet lepingu sõlmima. Kuna teised pakkumused olid kallimad, osutuski võitjaks E. I. E. I. sai aru, et M. Dsissi ülesanne oli teha järelevalvet, et Veeteede Ameti dokumendihaldussüsteemi andmete migratsioon saaks tehtud. Selle töö organiseerimise eest E. I-le soovis M. Dsiss saada temalt 4000 eurot. M. Dsiss andis E. I-le mõista, et tal on Veeteede Ameti ametnike üle mõjuvõim ehk et ta saab neid mõjutada sõlmima lepingut OÜ-ga K. Tegelikult 4

(12)1-18-8101 tal seda mõjuvõimu ei olnud, sest Veeteede Amet korraldab hankeid ise, mitte MKM-i kaudu. Seega kasutas M. Dsiss kauplemiseks mitte tegelikku, vaid E. I-le väidetud mõjuvõimu. Apellatsioonid 10. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni: 1) prokuratuur, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega süüdistatavad õigeks mõisteti, ja palus tunnistada täiendavalt süüdi a. M. Dsissi

§ 294

lg 2 p 2 järgi ka käesoleva otsuse punkti 2 alapunktides 1 –3 märgitud tegudes; b. B. G.

§ 298lg 2 p 2 järgi ja D.

L.

§ 298

lg 3 järgi ka käesoleva otsuse punkti 2 alapunktides 1 –3 märgitud tegudes ning c. A. O.

§ 294lg 2 p 2 järgi käesoleva otsuse punktis 4 märgitud teos.

Samuti taotles prokuratuur M. Dsissi ja B. G. karistuse karmistamist ja A. O-le karistuse mõistmist; OÜ Slt 18 121 euro 22 sendi; D. L.-lt 2600 euro ja M. Dsissilt arvuti ning WiFi ruuteri konfiskeerimist ning uue menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemist. 2) M. Dsissi kaitsja vandeadvokaat Andres Simson, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega tema kaitsealune süüdi tunnistati, ja palus M. Dsissi ka nendes tegudes õigeks mõista ning teha uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse; 3) B. G. ja D. L. kaitsja, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist enda kaitsealuste süüditunnistamist, karistamist ja nendelt menetluskulu väljamõistmist puudutavas osas ja palus mõista B. G. ning D. L. süüdistuse kogu mahus õigeks ning teha uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse. Alternatiivselt taotles kaitsja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse muutmist.

  1. M. Dsissi kaitsja tugines apellatsioonis kokkuvõtlikult järgnevale. Lennuameti andmete migratsiooni hankega seoses sai M. Dsiss B. G. kaudu E. I-lt 1000 eurot ametiülesannete raamest väljunud töö eest riigi jaoks kõige odavama ja parema pakkuja otsimisel, mitte altkäemaksuna. Samuti heitis maakohus süüdistatavale alusetult ette riigihangete nõuete rikkumist. M. Dsissi eesmärk oli säästa riigi raha, mitte eelistada üht pakkujat. Riigihangete nõuete rikkumise subjektiivne koosseis on tõendamata . M. Dsissi mõjuvõimuga kauplemises süüdi tunnistades ei ole maakohus kõiki tõendeid ja kaitsja väiteid käsitlenud. Kriminaalasja materjalid ei võimalda järeldada, et M. Dsiss väitis E. I-le, et tal on mõjuvõim. Maakohus on jälitustoimingu protokollis kajastatud vestlusest teinud meelevaldseid järeldusi.
  2. B. G. ja D. L. kaitsja tugines apellatsioonis kokkuvõtlikult sellele, et tema kaitsealuste s üü altkäemaksu andmises Lennuameti andmete migratsiooniga seotud teos pole tõendatud. Pole tõendatud, et D. L. ülekanne OÜ-le S oli seotud hankega. Isegi kui sellist seost jaatada, võis tegemist olla vahendustasuga kliendi ja pakkuja kokkuviimise ehk tsiviilõiguslikult aktsepteeritava teenuse eest. Seega ei saa ka selle teo puhul rääkida ekvivalentsussuhtest altkäemaksu andmise koosseisu mõttes. Tõendid lükkavad ümber versiooni, et B. G. soovis hankel OÜ K eelistamist ja maksis selle eest altkäemaksu. Ringkonnakohtu otsus
  3. Tallinna Ringkonnakohus tegi
  4. detsembril 2019 otsuse, millega: 1) Harju Maakohtu otsus tühistati osas, millega: a. M. Dsiss mõisteti

§ 294

lg 2 p 2 järgi õigeks ja ta tunnistati

§ 294

lg 1 järgi süüdi ning teda karistati käesoleva otsuse punkti 2 alapunktis 4 märgitud teo eest; talle mõisteti

§ 64lg 1 alusel liitkaristus, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistus ja kohaldati

§ 73; b.

B. G. mõisteti

§ 298

lg 2 p 1 järgi õigeks ja ta tunnistati

§ 298

lg 1 järgi süüdi ning teda karistati käesoleva otsuse punkti 2 alapunktis 4 märgitud teo eest; talle mõisteti

§ 238

lg 2 alusel vähendatud karistus ja kohaldati

§ 73; c.

D. L. mõisteti

§ 298

lg 3 järgi õigeks ja ta tunnistati

§ 298

lg 3 järgi süüdi ning teda karistati käesoleva otsuse punkti 2 alapunktis 4 märgitud teo eest; talle mõisteti

§ 238

lg 2 alusel vähendatud karistus ja kohaldati

§ 73; d.

A. O. mõisteti

§ 294lg 2 p 2 järgi õigeks; 5

(12)1-18-8101 e. OÜ-lt S konfiskeeriti 1000 eurot; f. vabastati vara aresti alt ja tehti menetluskulude hüvitamise otsustus. 2) tühistatud osas tehti uus otsus, millega: a. M. Dsiss tunnistati süüdi

§ 294lg 2 p 2 järgi ja teda karistati kolmeaastase vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati kaheaastase vangistuseni, mis jäeti

§ 73

lg- te 1 ja 3 alusel tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata;

§ 64lg 1 alusel mõisteti M. Dsissile rahaline karistus 200 päevamäära summas 8400 eurot, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 5586 euroni ja millest

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel pöörati kohe täitmisele 1386 eurot, jättes rahalise karistuse summas 4200 euro t tingimisi pooleteistaastase katseajaga täitmisele pööramata;

§ 66

lg 3 alusel määrati rahalise karistuse ositi tasumine aasta jooksul igakuiste 115 euro 50 sendi suuruste maksetena; b. B. G. tunnistati süüdi

§ 298lg 2 p 1 järgi ja teda karistati kaheaastase vangistusega, mida vähendati Kr

M S § 238 lg 2 alusel ühe aasta ja nelja kuu pikkuse vangistuseni, mis jäeti

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata; c.

D. L. tunnistati süüdi

§ 298lg 3 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 18 000 eurot, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 12 000 euroni; d. A. O. tunnistati süüdi

§ 294lg 2 p 2 järgi ja teda karistati kaheaastase vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe aasta ja nelja kuu pikkuse vangistuseni, mis jäeti

§ 7

3 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata; e.

§ 83

lg 2 p 2 ja § 3 01 alusel konfiskeeriti OÜ S pangakontol olev raha summas 18 121 eurot 22 senti; f.

§-de 84 ja 83 ning § 83 1 lg-te 1 ning 12 alusel mõisteti D. L.-lt riigi kasuks välja 2600 eurot , jättes selle tagamiseks äriühingu pangakontol oleva raha 2600 euro ulatuses arestituks; g.

§-de 84 ja 83 ning § 831 lg-te 1 ning 12 alusel mõisteti M. Dsissilt riigi kasuks välja 1100 eurot, jättes selle tagamiseks arestituks süüdistatava sülearvuti ja WiFi ruuteri; h. tehti uus kriminaalmenetluse kulu hüvitamise otsustus; 3) jäeti muus osas maakohtu otsus muutmata, rahuldades prokuratuuri apellatsiooni osaliselt ning jättes kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. 14. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on piisava põhjalikkusega selgitanud, miks on M. Dsissi süüdistus Kar S § 300 lg 1 järgi tõendatud ja miks kohus kaitsja seisukohtadega ei nõustu nud. Seejuures refereeris kohtukolleegium maakohtu otsust ja väljendas enda nõustumist sellega, järeldades, et M. Dsiss on õigesti

§ 300lg 1 järgi süüdi tunnistatud.

15. Ringkonnakohus ei nõustunud, et M. Dsiss täitis üksnes tööülesandeid ega kaubelnud mõjuvõimuga. Kohtukolleegium märkis, et maakohus on piisavalt põhjendanud

§ 2981lg 1 objektiivse ja subjektiivse koosseisu tõendatust, ja leidis, et M.

Dsiss on

§ 2981lg 1 järgi põhjendatult süüdi tunnistatud.

  1. Kolleegium ei nõustunud M. Dsissi, B. G. ja D. L. kaitsjatega, et B. G. poolt 1000 euro andmine M. Dsissile on vahendustasu, mitte altkäemaks , ja leidis, et maakohus on seda piisavalt põhjendanud. Kolleegium refereeris maakohtu seisukohti ja nõustus nendega.
  2. Lugedes M. Dsissile antud raha ja A. O-le antud IT-seadmed töötasuks ning mõistes M. Dsissi, B. G., D. L. ja A. O. enamikus altkäemaksukuritegudes ekvivalentsussuhte puudumise tõttu õigeks, kohaldas maakohus seadust valesti. Riigikohus on leidnud, et varana on käsit atav ka töökoha pakkumine. Tähtsust ei ole sellel, kas altkäemaksu ese on saadud reaalselt tehtud töö eest või mitte, sest kokkuleppe sõlmimisega oli kuritegu juba lõpule viidud. Seega oleks altkäemaksukuritegu lõpule viidud ka siis, kui M. Dsiss ja A. O. ei oleks töid teinud ega selle eest raha ega IT-seadmeid saanud. Töökoha ja seega ka töötasu lubamine on käsitat av altkäemaksu esemena. Praegusel juhul ei piirdunud altkäemaksu andmine aga ainult lubamisega, vaid raha ja IT -seadmed anti süüdistatavatele ka üle. Altkäemaksukuritegu viidi õiguslikus mõttes lõpule siis, kui ametiisikud ning B. G. jõudsid üksmeelele töövõtulepingu sõlmimises vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest, s.o juba siis, kui ametiisikud ei olnud IT-arendustööga veel alustanud ega raha saanud. Kui on tuvastatud, et soodustus 6

(12)1-18-8101 on vastutasu ametialase teo eest, ei ole tähtis, kas vara saamiseks peab ametiisik lisaks ametiseisundi kasutamisele tegema täiendava teo. Soodustuse tegelik hilisem vastuvõtmine ei loo juurde uut ebaõigust. Seetõttu ei ole täht is, kas pooled omistasid ebaõiguskokkuleppe sõlmimise järel vara saamisele täiendavaid eeldusi või soodustusele täiendava tähenduse.
  1. Maakohtus leidis põhjendatult, et M. Dsiss rikkus riigihangete nõudeid, millega andis eelise D. L.-le. M. Dsiss aitas aususe kohustust rikkudes igakülgselt kaasa sellele, et D. L. saaks hankelepingu sõlmimisega tulu, millest suurem osa anti kokkuleppel B. G-ga M. Dsissile. Sarnastel motiividel rikkus A. O. raamatukogu hanke tingimusi B. G-ga sõlmitud kokkuleppe täitmiseks. D. L. ei oleks hangetel osalenud, kui M. Dsiss ja B. G. ei oleks jõudnud kokkuleppele, et D. L. hankel eelistamine saab võimalikuks üksnes juhul, kui B. G. pakub M. Dsissile võimalust teha ise ITarendustöö ning saada selle eest tasu. Samuti jõudsid A. O. ja B. G. kokkuleppele, et D. L. hankel eelistamine saab võimalikuks üksnes juhul, kui B. G. pakub A. O-le võimalust teha ise raamatukogu IT-arendustöö ning saada selle eest tasu. M. Dsiss ja A. O. asusidki kokkuleppe täitmiseks ametiasutustele vajalikke hankimisprotsesse suunama. Seega oli süüdistatavate vahel ebaõiguskokkulepe.
  2. Süüdistatavate ütlused, et nad mõistsid kokkulepitud raha vaid töötasuna, ei ole usaldusväärsed, sest seda ei kinnita ükski tõend. Nende endi kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et nad said aru oma tegude keelatusest ja püüdsid seda seetõttu igati varjata. M. Dsissil ametiisikuna polnud võimalust teha töid D. L.-le ametlikult, s.o näidata end hangete esemeks olnud tööde valmistajana. Süüdistatavate omavaheline vestlus ja kirjavahetus näitab, et nad said ise sellest aru.
  3. Ringkonnakohus asus seisukohale, et asjas tuleb

§ 83

lg 2 p 2 ja § 301 alusel konfiskeerida OÜ S pangakontol t 18 121 eurot 22 senti, D. L.-lt tuleb

§ 84

ja § 83 ning § 831 lg-te 1 ja 1 2 alusel riigi kasuks välja mõista 2600 eurot ja M. Dsissilt tuleb

§ 84ja § 83 ning § 831 lg-te 1 ja 12 alusel riigi kasuks välja mõista 1100 euro t.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

  1. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni 1) M. Dsissi kaitsja vandeadvokaat A. Simson, kes taotleb nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist M. Dsissi süüditunnistamises ja karistamises ning palub oma kaitsealuse täielikult õigeks mõista. Alternatiivselt taotleb kaitsja M. Dsissi karistuse kergendamist; 2) B. G. ja D. L. kaitsja vandeadvokaat J. Tehver, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, mis puudutab B. G. ja D. L. süüditunnistamist ja karistamist; D. L. vara konfiskeerimist ning menetluskulu jaotamist puudutavas osas. Kassaator palub saata kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Täiendavas seisukohas esitas kaitsja alternatiivse taotluse tühistada ringkonnakohtu otsus ja jõustada B. G. ning D. L. õigeksmõistmises maakohtu otsus ning lisaks tühistada maakohtu otsus B. G. ja D. L. süüditunnistamises ning mõista selles osas süüdistatavad õigeks; 3) A. O. kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, kes taotleb enda kaitsealust puudutavas osas ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist.
  2. Kassatsioonidele vastas prokuratuur, kes palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonid rahuldamata. M. Dsissi kaitsja põhiväited
  3. Ringkonnakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, sest jättis apellatsiooni peamistele argumentidele vastamata. Kohtu siseveendumuse kujunemine pole jälgitav. Nii pole teise astme kohus selgitanud, miks ei ole E. I. poolt M. Dsissile makstud raha käsitatav maaklerilepingu alusel makstud tasuna selle eest, et M. Dsiss vahendas E. I-le lepingu sõlmimist Lennuametiga. Kohtu põhjendus selle teo kohta on äärmiselt lühike ning on vaid korratud maakohtu seisukohti, jättes kaitsja väidetele vastamata. Ka teiste M. Dsissile süüks arvatud altkäemaksu võtmise tegude puhul ei ole ringkonnakohus põhjendanud, miks ta leidis, et M. Dsiss sai raha just ametiseisundi kasutamise, mitte aga tarkvaratöö eest. Ringkonnakohus on jätnud täielikult käsitlemata süüdistatavate ja E. I. ütlused, viitamata samas ühelegi tõendile ega asjaolule, mis osutaks nende ütluste ebausaldusväärsusele. 7

(12)1-18-8101 24. M. Dsissi süüditunnistamist

§ 300lg 1 järgi pole ringkonnakohtu otsuses sisuliselt analüüsitud.

Kohtukolleegium jättis käsitlemata apellandi väite, et M. Dsiss ei tegutsenud

§ 300

lg 1 subjektiivses koosseisus ette nähtud eelise andmise eesmärgil, vaid riigi raha säästmiseks. 25. Seoses M. Dsissi süüditunnistamisega

§ 298

1 lg 1 järgi pole ringkonnakohus vastanud kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohale, et väidetava mõjuvõimuga kauplemiseks on vaja väidetava mõjuvõimu omaja otsest märkust selle kohta, et tal selline mõjuvõim on ning ta saab seda kasutada. Mõjuvõimu ga kauplemine ei tule kõne alla juba seetõttu, et E. I. teadis algusest peale, et M. Dsissil ei ole tööde tegija valimisel otsustusõigust. Ka kohtud on tuvastanud, et M. Dsissil polnud mõjuvõimu. Kohtu põhjendused mõjuvõimuga kaup lemise kohta on vastuolulised, käsitlemata on mitme tunnistaja ütlused, samuti pole analüüsitud kaitsja väiteid. 26. M. Dsissile

§ 294

lg 2 p 2 järgi mõistetud kolmeaastane vangistus oleks põhjendamatu isegi juhul, kui M. Dsiss oleks kuriteo toime pannud.

  1. Kohtud on langetanud otsuse kolmanda isiku S OÜ vara kohta. Kolmandat isikut ei ole kohtuistungist teavitatud. Nii rikuti S OÜ õigust menetluses osaleda ja oma õigusi kaitsta. B. G. ja D. L. kaitsja põhiväited
  2. Osas, millega ringkonnakohus tühistas B. G. ja D. L. õigeksmõistmise ja tunnistas süüdistatavad süüdi, ei nähtu apellatsioonikohtu otsusest asjaolusid, mille ringkonnakohus on tõendatuks lugenud , ega tõendeid, millele ringkonnakohus on seejuures tuginenud. Osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata B. G. ja D. L. kaitsja apellatsiooni, võttis teise astme kohus aluseks maakohtu vastuolulised ja mitteammendavad järeldused ning jättis apellandi väited sisuliselt tähelepanuta. Ringkonnakohus pole oma otsuses viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks ekvivalentsussuhte või ka mis tahes teise kuriteokoosseisu tunnuse olemasolu.
  3. Ringkonnakohtu põhjendus taandub sisuliselt konstateeringule, et altkäemaksukuritegu viidi õiguslikus mõttes lõpule siis, kui ametiisikud ning B. G. jõudsid üksmeelele töövõtulepingu sõlmimises vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest, s.o juba siis, kui ametiisikud ei olnud ITarendustööga veel alustanud ega raha saanud. Üksmeelele jõudmist töövõtulepingu sõlmimises vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest ei ole aga tuvastanud ei maakohus ega ringkonnakohus. Ringkonnakohus luges süüdistatavate ütlused ebausaldusväärseks ainuüksi põhjusel, et nende ütluste õigsust ei kinnita ükski tõend. Ringk onnakohus ei ole nimetanud ühtegi tõendit, millega süüdistatavate ütlused vastuolus oleksid.
  4. Ringkonnakohus jättis kaitsja apellatsioonile vastamata. Kassaator märgib, et ta tõi apellatsioonis esile üksikasjalikud tõenditele rajatud väited selle kohta, miks on maakohus teinud tõenditest ebaõiged järeldused. Ringkonnakohtu vastus apellatsioonile ei kujuta endast analüüsi, millest nähtuksid ka viited asjasse puutuvatele tõenditele, vaid selles lihtsalt korratakse sõna-sõnalt maakohtu järeldusi.
  5. Ringkonnakohus konfiskeeris S OÜ vara olukorras, kus seda isikut ei ole maakohtus ega ringkonnakohtus menetlusse kaasatud. Kolmanda isiku kohtusse kutsumata jätmisega rikkusid kohtud KrMS § 40 2 lg 1 p 5 ja lg 2 ning § 34 lg 1 p-de 1, 2 ja 5 nõudeid.
  6. Olukorras, kus B. G-le ja D. L.-le heidetakse ette sellise vara üleandmist või lubamist, mille saamiseks olid M. Dsiss ja A. O. õigustatud tulenevalt nende täidetud käsundist, tuleb lähtuda Riigikohtu otsuses nr 1-18-7807/58 p-s 11 väljendatud seisukohast. A. O. kaitsja põhiväited
  7. Ringkonnakohus märkis, et A. O. ja B. G. jõudsid kokkuleppele, mille kohaselt saab D. L. hankel eelistamine võimalikuks üksnes juhul, kui B. G. pakub A. O-le võimalust teha ise raamatukogu ITarendustöö ning saada selle eest tasu. Samas ei ole ringkonnakohus viidanud ühelegi tõendile, mis sellist väidet kinnitaks. Vastupidiselt ringkonnakohtu järeldusele nähtub A. O. ja B. G. suhtlusest, et B. G-l ei olnud mingit huvi raamatukogule tarkvaraarenduse koostamiseks. Arenduse tegi A. O., kes soovis leida võimalust töö eest tasu saada.
  8. Ringkonnakohus ei ole A. O. õigeksmõistmist tühistades ja süüdimõistvat otsust tehes ära näidanud maakohtu tõendite hindamisel tehtud vigu ega otsust nõuetekohaselt põhistanud. Sisuliselt 8

(12)1-18-8101 piirdub kogu tõendite analüüs tõdemusega, et süüdistatavate ütlused selle kohta, et nad mõistsid kokkulepitud raha vaid töötasuna, ei ole usaldusväärsed, sest seda ei kinnita ükski tõend. Samas pole kohus selgitanud, milliste tõendite põhjal on võimalik järeldada vastupidist.
  1. R ingkonnakohtu järeldus, et A. O. tegutses riigihanke korraldamisel selleks, et D. L. saaks tulu, pole tõendatud ega tuvastatud asjaolude valguses eluliselt usutav. D. L. tulu hankel osalemisest oli 186 eurot 30 senti. A. O. hakkas esmalt koostama Libki arendust ja alles seejärel võttis ühendust B. G-ga, et korraldada selle töö eest tasu saamine. B. G-l ja D. L.-l ei olnud huvi ja vajadust hankel osaleda. B. G. tarkvaraarendust ei teinud ega korraldanud selle tegemist. Seetõttu polnud tal ka vaja paluda A. O-lt D. L. eelistamist. Libki tarkvara autor küsis vajaliku arenduse eest peaaegu viis korda suuremat summat.
  2. Mõistes A. O.

§ 294lg 2 p 2 järgi süüdi, jättis ringkonnakohus selgitamata, kuidas A.

O. oma ametiseisundit kasutas: milliseid ametipositsioonist tulenevaid soodsaid otsuseid ta D. L. kasuks tegi ja mille eest ta sai vastutasuks süüdistuses nimetatud seadmeid. Prokuratuuri põhiväide

  1. Prokuratuur leiab, et r ingkonnakohtu otsus on piisavalt põhistatud ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 305 1 lg 1) rikkumise tõttu. Menetletavas asjas on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes, sest lüngad ringkonnakohtu argumentatsioonis on ulatuslikud ega võimalda jälgida kohtu siseveendumuse kujunemist. Riigikohus ei võta seisukohta süüdistuse põhjendatuse kohta, vaid tühistab ringkonnakohtu otsuse üksnes seepärast, et kohtuotsuse põhiosa ei vasta seadusest ja kohtupraktikast tulenevatele nõuetele.
  3. Esmalt nõustub kolleegium kassaatoritega selles, et kaitsjate apellatsioonides esitatud väidetele ringkonnakohus sisuliselt ei vastanud. Esimese astme kohtu otsuse muutmata jätmine ei õigusta loobumist apellatsioonis esitatud selliste argumentide analüüsist, mida esimese astme kohtu otsuses ei ole käsitletud. Asjaolu, et ringkonnakohus ei pea vajalikuks esimese astme kohtu otsust muuta, ei tähenda, et ta ei pea analüüsima apellatsioonis esitatud asjakohaseid argumente. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. novemb ri
  5. a otsus nr 1-16-6115/67, p 31 ja
  6. märtsi
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-8-05, p 9) Apelleerides maakohtu otsuse süüdimõistvat osa, heitsid kaitsjad esimese astme kohtule ette nii tõendite ebaõiget hindamist, kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist kui ka materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Seejuures polnud tegemist eranditult selliste kaitseväidetega, mis oleksid saanud sisulise ja ammendava vastuse juba maakohtu otsuses. Seega eeldas nendele väidetele vastamine ringkonnakohtult õiguslikku analüüsi koos seda kajastavate põhjendustega kohtuotsuses. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. veebruari
  9. a otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p 108)
  10. Ringkonnakohtu otsuses on kaitsjate apellatsioonidele pühendatud põhiosa punktid 8.1–8.
  11. Nende sisu on kokkuvõtlikult järgmi ne. Kõigepealt on teise astme kohus lühidalt kokku võtnud käsitletava apellatsiooni peamise(d) väite(d). Siis on kohtukolleegium tõdenud, et ta ei nõustu kaitsja seisukohaga, kuna maakohus on oma otsuses piisavalt selgitanud, miks süüdistatav on kuriteo toime pannud. Ringkonnakohtu otsuses järgneb sellele üks või mitu lõiku, mis on mõningate kärbete ja pisimuudatustega sõna- sõnalt üle võetud maakohtu otsusest. Lõpuks on ringkonnakohus veel kord tõdenud, et süüdistatav on talle etteheidetava kuriteo toime pannud või et kaitsja(te) väitega ei saa nõustuda. Ühtk i sisulist argumenti selle kohta, miks kaitsjate apellatsioonid rahuldamata jäävad, ringkonnakohtu otsuses ei ole. Ehk ki apellandid väitsid sedagi, et maakohus jättis osa tõendeid alusetult arvesse võtmata ja hindas tõendeid valesti, puudub ringkonnakohtu otsuses sellekohane (tõendite) analüüs.
  12. N õuetekohaselt põhistamata on ka ringkonnakohtu otsustus tühistada prokuratuuri apellatsiooni alusel maakohtu otsuse õigeksmõistev osa ja tunnistada süüdistatavad süüdi tegudes, milles maakohus isikud õigeks mõistis . Muu hulgas pole teise astme kohus arvestanud kohtupraktikas omaks võetud 9

(12)1-18-8101 arusaamaga, et tehes süüdistatava süüküsimuse kohta sama tõendikogumi põhjal maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, peab ringkonnakohus sellist otsustust eriti üksikasjalikult põhjendama, näidates seejuures ära, millised tõendite hindamisel tehtud vead viisid maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul arutamisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ning miks tuleb apellatsioonikohtu arvates tõendikogumile anda sootuks teistsugune hinnang (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. veebruari
  2. a otsus nr 1-18-1247/58, p 33).
  3. Maakohus mõistis M. Dsissi, B. G. ja D. L. osaliselt ning A. O. täielikult altkäemaksu võtmise või andmise süüdistuses õigeks põhjendusega, et kriminaalasjas kogutud ja kohtu uuritud tõendid ei kinnita mõnedes tegudes ekvivalentsussuhet B. G. ja M. Dsissi vahel ega B. G. ja A. O. vahel. Maakohtu hinnangul ei andnud B. G. ja D. L. M. Dsissile raha ning A. O-le IT-seadmeid mitte nende ametialase tegevuse, vaid üksnes IT-töö eest. Seejuures viitas maakohus ka tõenditele, mis tema arvates ekvivalentsussuhte vastu rääkisid. Prokuratuur maakohtuga ei nõustunud, leides apellatsioonis, et esimese astme kohtu selline järeldus põhineb tõendite ühekülgsel hindamisel ja materiaalõiguse ebaõigel kohaldamisel.
  4. Ringkonnakohus asus prokuratuuriga nõustuvalt seisukohale, et altkäemaksu kuriteokoosseisu kõigile tunnustele vastavad asjaolud on tõendatud. Samas ei teinud apellatsioonikohus ühtegi selgepiirilist viidet sellist järeldust kinnitavatele tõenditele. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu otsuse põhjal jälgitav, millistele tõenditele tuginedes on kohus teinud kindlaks süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, sh B. G. , M. Dsissi ja A. O. arusaama, et B. G. lubas M. Dsissile ja A. O-le „töövõtulepingust tulenevaid varalisi õigusi“ vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest. Nii rikkus apellatsioonikohus KrMS § 331 lg-st 1 ja § 312 p-st 1 tulenevaid nõudeid.
  5. Prokuratuuri apellatsiooni lahendamiseks tulnuks ringkonnakohtul analüüsida ennekõike seda, kas ja kui, siis millised kohtutoimikus olevad tõendid võimaldavad asuda seisukohale, et B. G. lubatud ja antud võimalus sõlmida D. L.-ga töövõtuleping IT -tööde tegemiseks oli vähemalt osaliselt vastutasu M. Dsissi ja A. O. ametialase pädevuse kasutamise eest. Selle asemel on ringkonnakohus refereerinud suures mahus Riigikohtu materiaalõigust käsitlevaid seisukohti, mis ei ole vaidluseseme seisukohalt asjasse puutuvad.
  6. N ii on ringkonnakohus, selgitades seda, miks ta ei nõustu maakohtu seisukohaga ekvivalentsussuhte puudumise kohta, osutanud kohtupraktikale, mille kohaselt pole altkäemaksu kuriteokoosseisu täitmise seisukohalt oluline, kas ametiisik ka tegelikult teo toime pani ja vara ka tegelikult üle andis, vaid piisab sellekohasest kokkuleppest. Ringkonnakohus nõustus prokuröriga, et „seaduse sõnastuse ja senise kohtupraktika kohaselt ei oma tähtsust asjaolu, kas praeguses asjas on altkäemaksu ese saadud reaalselt teostatud tööde eest või mitte, sest kokkuleppe sõlmimisega oli kuritegu juba lõpule viidud. Seega oleks altkäemaksukuritegu lõpule viidud ka siis, kui Margus Dsiss ja A. O. ei oleks neid töid tegelikult teostanud ega selle eest raha ega IT- seadmeid saanud.“
  7. See, et altkäemaksu andmise ja võtmise koosseis on täidetud juba altkäemaksukokkuleppe sõlmimisega, on iseenesest õige. Märgitu ei ütle aga midagi selle kohta, kas B. G. , D. L. , M. Dsiss ja A. O. pidasid raha ja IT-seadmete üleandmist kokku leppides silmas seda, et tegemist on vähemalt muu hulgas tasuga M. Dsissi ja A. O. ametiseisundi kasutamise eest.
  8. Samuti osutas ringkonnakohus Riigikohtu seisukohale, et altkäemaksu esemena võib olla käsitatav ka töökoha pakkumine. Seegi tõdemus peab iseenesest paika, kuid ei anna teavet selle kohta, kas menetletavas asjas käsitletavatel juhtudel pakkus B. G. M. Dsissile ja A. O-le töövõtulepingu sõlmimise võimalust vastutasuna nende ametiseisundi kasutamise eest. Ühtlasi juhib kolleegium tähelepanu sellelegi, et r ingkonnakohus on oma otsuse erinevates osades väljendanud vastukäiv aid seisukohti selle kohta, kas praegusel juhul oli väidetava altkäemaksu ese M. Dsissile ja A. O-le antud võimalus tasu eest tööd teha (ehk sisuliselt töövõtulepingu sõlmimi se võimalus) või üksnes raha ja IT-seadmed.
  9. R ingkonnakohus märkis veel, et olukorras, kus on tuvastat ud, et ebaõiguskokkuleppe järgi pidi altkäemaksu andja vara üle andma tulevikus, ei pidanud maakohus täiendavalt hindama, kas vara on lubatud üksnes ametialase teo eest või on poolte vahel vara andmine kokku lepitud lisaks ametialasele 10
(12)1-18-8101 teole veel ametiisiku mingi täiendava teo eest. Kui on tuvastatud, et soodustus on vastutasu ametialase teo eest, ei ole tähtis, kas vara saamiseks peab ametiisik lisaks ametiseisundi kasutamisele tegema täiendava teo.
  1. K olleegium märgib, et apellatsioonikohtu selline etteheide maakohtule rajaneb eeldusel, nagu oleks esimese astme kohus tuvastanud ebaõiguskokkuleppe olemasolu. Tegelikult luges maakohus aga tõendatuks, et B. G. lubatud ja antud raha ning IT-seadmed olid mõeldud tasuna üksnes M. Dsissi ja A. O. IT-alase töö eest. Maakohus ei tuvastanud, et need esemed lubati ja anti üle kasvõi muu hulgas M. Dsissi ja A. O. ametialaste tegude eest. Seega pidanuks apellatsioonikohus enne osutatud etteheite tegemist tõendipõhiselt tuvastama ebaõiguskokkuleppe olemasolu.
  2. Põhjendades süüdistatavate täiendavat süüditunnistamist altkäemaksu andmises või võtmises, refereeris ringkonnakohus ka maakohtu järeldusi selle kohta, et M. Dsiss rikkus riigihangete nõudeid, andes eelise D. L.-le. Seejärel konstateeris apellatsioonikohus, et D. L. ei oleks hangetel osalenud, kui M. Dsiss ja B. G. ei oleks jõudnud kokkuleppele selles, et D. L. hankel eelistamine saab võimalikuks üksnes juhul, kui B. G. pakub M. Dsissile võimalust teha ise IT -arendustöö ning saada selle eest tasu. Samuti jõudsid A. O. ja B. G. ringkonnakohtu arvates kokkuleppele selles, et D. L. hankel eelistamine saab võimalikuks üksnes juhul, kui B. G. pakub A. O-le võimalust teha ise raamatukogu ITarendustöö ning saada selle eest tasu.
  3. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millistel tõenditel ja põhjenditel eelmises punktis osutatud järeldus baseerub. Asjaolu, et M. Dsiss rikkus riigihangete nõudeid, võib küll kaudse argumendina kõneleda ebaõiguskokkuleppe olemasolu kasuks, kuid üksnes selle põhjal ei saa ekvivalentsussuhet jaatada. A. O. puhul ei tuvastanud maakohus aga ka riigihangete nõuete rikkumist. Seetõttu on kummastav M. Dsissi väidetava rikkumise kirjeldusele vahetult järgnev ringkonnakohtu lakooniline tõdemus, et „[s]arnastel motiividel rikkus A. O. raamatukogu hanke tingimusi B. G-ga sõlmitud kokkuleppe täitmiseks.“
  4. R ingkonnakohus nõustus prokuratuuri apellatsiooniga , et „süüdistatavate ütlused selle kohta, et nad mõistsid kokkulepitud raha vaid töötasuna, ei ole usaldusväärsed, sest seda ei kinnita ükski tõend. Nende endi kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub selgelt, et nad said aru oma tegude keelatusest ja püüdsid seda seetõttu igati varjata. […] Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et Margus Dsissil ametiisikuna puudus reaalne võimalus teha töid OÜ-le D. L. ametlikult, s.o näidata oma isikut hangete esemeks olnud tööde valmistajana. Süüdistatavate omavaheline vestlus ja kirjavahetus näitab, et nad said ka ise sellest väga hästi aru.“
  5. K olleegium märgib esmalt kas saatoritega nõustuvalt, et ringkonnakohus ei ole süüdistatavate ütluste ebausaldusväärseks tunnistamist piisavalt põhjendanud. Lisaks on ringkonnakohtu viide süüdistatavate kohtueelses menetluses antud ütlustele ja kirjavahetusele ebamäärane, s est kohtuotsusest ei nähtu, milliste s üüdistatavate milliste ütluste või millise kirjavahetuse pinnalt on kohus kõneks oleva järelduse teinud.
  6. Kolleegium nendib sedagi, et pelgalt asjaolust, et süüdistatavad pidasid enda käitumist keelatuks, ei saa järeldada, et nende vahel oli ekvivalentsussuhe altkäemaksu koosseisu tähenduses. Süüdistatavad võisid pidada enda käitumist ebaseaduslikuks ka mõnel muul põhjusel, nt kui nad said aru, et neil ei ole väljaspool teenistus- või töösuhet õigust teenistus- või tööandjale tasu eest teenuseid osutada, seda eriti olukorras, kus nad ise teevad töö üle järelevalvet. Seega pole ainuüksi ringkonnakohtu otsuses märgitu puhul tegemist piisava argumendiga ebaõiguskokkuleppe kinnituseks. Rohkem põhjendeid selle kohta, et B. G. lubas ja andis M. Dsissile ning A. O-le vara vastutasuna nende ametiseisundi kasutamise eest, ringkonnakohtu otsuses ei leidu. Seega on kohtu kõneks olev järeldus nõuetekohaselt põhistamata.
  7. Lisaks jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et nende tegude puhul, milles maakohus süüdistatavad altkäemaksu andmise s või võtmise s ekvivalentsussuhte puudumise tõttu osaliselt või täielikult õigeks mõistis, ei tuvastanud esimese astme kohus sellekohase vajaduse puudumisel kuriteo teistele koosseisulistele tunnustele vastavaid faktilisi asjaolusid. Näiteks pole maakohtu otsuses üldse käsitletud tõendeid A. O-le süüdistuses omistatud ametialase teo kohta (M. Dsissi ametialase teo 11
(12)1-18-8101 tuvastas maakohus

§ 300lg 1 järgi esitatud süüdistust hinnates) .

Samuti on tõendipõhiselt tuvastamata süüdistuses kirjeldatud vara üleandmine. Järelikult pidanuks ringkonnakohus ekvivalentsussuhte olemasolus maakohtust erinevale seisukohale asumisel hindama ka süüdistuse ülejäänud osa tõendatust.

  1. Eelmärgitu tulemusel piirdub näiteks kogu põhjendus A. O. süüditunnistamise kohta järgmise nelja lausega ringkonnakohtu otsuse lehekülgedel 28–29: „Sarnastel motiividel rikkus A. O. raamatukogu hanke tingimusi B. G-ga sõlmitud kokkuleppe täitmiseks. […] Samuti jõudsid A. O. ja B. G. kokkuleppele selles, et D. L. hankel eelistamine saab võimalikuks üksnes juhul, kui B. G. pakub A. O-le võimalust teha ise raamatukogu IT-arendustöö ning saada selle eest tasu. Margus Dsiss ja A. O. asusidki kokkuleppe täitmiseks ametiasutustele vajalikke hankimisprotsesse suunama. Seega esineb Margus Dsissi ja A. O. ning B. G. suhtluses ebaõiguskokkulepe.“ Nagu näha, pole ringkonnakohus osundatud järelduse toetamiseks ühelegi tõendile viidanud.
  2. Pealiskaudsed ja lünklikud on ka ringkonnakohtu põhjendid konfiskeerimise, selle asendamise ja karistuste mõistmise kohta.
  3. N eil põhjustel asub kolleegium seisukohale, et ringkonnakohus rikkus nii kaitsjate kui ka prokuratuuri apellatsioone lahendades KrMS § 339 lg 2 mõttes oluliselt kohtu otsuse põhistamise kohustust (KrMS § 3051 lg 1). Juhindudes KrMS § 361 lg 1 p- st 1, § 362 p- st 2 ning § 341 lg-test 3 ning 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  4. detsembri
  5. a otsuse ja saadab kriminaalasja Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. Kriminaalasja uuel arutamisel tuleb ringkonnakohtul koostada tervikuna uus ja nõuetekohaselt põhjendatud kohtuotsus. Tulenevalt KrMS § 341 lg 4 kolmandast lausest võib ringkonnakohus teha aga ka täiendavalt menetlustoiminguid, mis kohtu hinnangul on vajalikud kriminaalasja õigeks lahendamiseks.
  6. Kuna ringkonnakohtu otsus tuleb põhistamiskohustuse rikkumise tõttu tühistada, ei käsitle kolleegium kassaatorite ülejäänud väiteid. Küll peab kolleegium vajalikuks selgitada, et kaitsjal on kassatsiooni õigus üksnes osas, milles vaidlustatava kohtuotsusega otsustatakse tema kaitsealuse või kaitsja enda subjektiivsete õiguste ja kohustuste üle. S eetõttu ei olnud M. Dsissi ega B. G. ja D. L. kaitsjal õigust kasseerida ringkonnakohtu otsustust S OÜ vara konfiskeerimise kohta . (Vt ka Tartu Ringkonnakohtu
  7. juuni
  8. a otsus nr 1-16-9105/84, p 117)
  9. Kaitsjad esitasid Riigikohtule järgmised taotlused süüdistatavatel kassatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu – valitud kaitsjatele õigusteenuse eest makstud tasu – hüvitamiseks: 1) M. Dsissi kaitsja palub mõista riigilt M. Dsissi kasuks välja 1875 euro t; 2) B. G. ja D. L. kaitsja palub mõista riigilt nii B. G. kui ka D. L. kasuks välja 1500 eurot (kokku 3000 euro t). Kuna menetluskulu kandis B. G., kes pole käibemaksukohustuslane, palub kaitsja hüvitada kaitsjatasu koos käibemaksuga; 3) A. O. kaitsja palub mõista riigilt A. O. kasuks välja 420 eurot.
  10. Arvestades kassatsioonimenetluse eset, kassatsioonide sisu ja mahtu ning nendes esitatud õigusliku argumentatsiooni keerukuse astet, samuti asjaolu, et kaitsjad said osaliselt tugineda juba varasemas menetluses kujundatud kaitsepositsioonile, loeb Riigikohus mõistliku suurusega tasuks M. Dsissi ja B. G. ning D. L. kaitsjate osutatud õigusabi eest vastavalt 1000 ja 1500 euro t. A. O. kaitsja taotlus tuleb rahuldada täielikult. Seega peab riik KrMS § 186 lg 1 alusel hüvitama M. Dsissile 1000 eurot, B. G-le 750 eurot, D. L.-le samuti 750 eurot ja A. O-le 420 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.