I. Asjaolude kirjeldus
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt
§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hagejad uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.
lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus rakendas 21.08.2018 määrusega hagi tagamise abinõusid. Kompromissilepingu pooled taotlesid hagi tagamise abinõu tühistamist. Kohus rahuldab poolte taotluse ja tühistab rakendatud hagi tagamise. 4.
lg 1 p 1 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud asjas riigilõivu kokku 450 eurot. Kostja on tasunud asjas riigilõivu kokku 450 eurot. Pooled on taotlenud riigilõivu osalist tagastamist. Hagi ja vastuhagi esitamise ajal tuli tasuda kaasomandi lõpetamise hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot. Seega on pooled tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. Eeltoodut arvestades tuleb tagastada kummalegi poolele enam tasutud riigilõiv 150 eurot ning pool ettenähtud riigilõivust, see on 150 eurot, kokku 300 eurot. 5.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulude suuruse kindlaks määramata. 6. Vastavalt
lg 2 ja
tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme 3
lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalikõigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Pooled taotlevad endi nimede asendamist tähemärkidega, endi isikukoodide ja teiste isikuandmete mitteavaldamist. Kohus rahuldab taotluse ja määrab isikute nimede asendamise tähemärkidega ja isikukoodide mitteavaldamise. Pooled ei ole täpsustanud, millised on muud isikuandmed, mille avaldamist pooled ei soovi. Kohtu hinnangul saab sellisteks andmeteks pidada eelkõige aadresse. Kohus määrab aadresside mitteavaldamise. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.