) § 210 3 asjaolusid kontrollinud ega kaalunud, ei ole välistatud, et esinevad erakorralised asjaolud ja kaebajate sundimine Eestist lahkuma võib olla neile liiga koormav. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.11.2024 otsusega Tallinna Halduskohtu 16.06.2023 otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis kaebused rahuldamata. Otsus ei ole jõustunud. 3. X. X esitas 23.03.2023 PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks
4. Politsei- ja Piirivalveamet keeldus 13.07.2023 otsusega nr 15.3-3.2/509-1 tähtajalise elamisloa andmisest
p 2 alusel, sest taotleja ei vasta tähtajalise elamisloa saamise tingimusele.
lg 1 p 1 kohaselt on püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa lisatingimuseks see, et välismaalane on Eestis elanud viie järjestikuse aasta jooksul vähemalt kolm aastat. Nõutava Eestis elamise aja hulka ei arvestata õppimiseks antud tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibitud aega (
Seega ei ole X. X elamisloa alusel Eestis elanud viie järjestikuse aasta jooksul vähemalt kolm aastat.
, millele isik tugines, ei ole eraldi tähtajalise elamisloa alus, millele tuginedes välismaalane saaks taotleda elamisloa andmist. Nimetatud alusel elamisloa andmine on erandlik ja vaid PPA-l on õigus asjaomane menetlus algatada, kui juba käimasoleva menetluse käigus on PPA hinnangul ilmnenud erakorralised asjaolud. Siinsel juhul neid ei esine. Taotlejal, tema abikaasal ja lastel puuduvad kehtivad Eesti elamisload, mistõttu ei esine nende perekonnaelu riivet. Taotlejale on 15.03.2023 väljastatud Leedu elamisluba. Tema pereliikmetel on samuti võimalik taotleda Leedu elamisluba.
Selle sätte rakendamine ei eelda
7. Politsei- ja Piirivalveamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. PPA-s jagatakse vaided ja kohtunõuded juristide vahel nende saabumise järjekorras. PPA otsus on õiguspärane. Ebaõige on väide, et kaebaja on haldusasjas nr 3-22-2354 tõendanud erandliku olukorra ja
8. Tallinna Halduskohus jättis 15.03.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. PPA 13.07.2023 otsuse tegi menetleja K. P. ja vaideotsuse tegi Z.A . Asjaolu, et nii vaide lahendamisel kui ka haldusasjas nr 3-22-2354 on PPA-d esindanud sama jurist, ei tähenda võrdsuspõhimõtte rikkumist ega huvide konflikti. Vaideotsusest ei nähtu juristi tuginemist oma meelestatusel põhinevatele seisukohtadele. Esindaja esitab vastused ja põhjendused kaebaja väidete kohta. Kohtule ei nähtu, et PPA ametnikul oleksid kas praeguses kohtuasjas või asjas nr 3-22-2354 kaalul mingid isiklikud huvid. 2
§-d 2101 ja 2102). Kaebaja on küll viidanud haldusasjas nr 3-22-2354 tehtud otsusele (jõustumata) ja soovinud elamisloa väljastamist
3 alusel, kuid kohus selgitas selles asjas muu hulgas, et nagu
seletuskirjas on toodud, siis ei saa kaebaja ise taotleda PPA-lt elamisloa andmist
Praegusel juhul on õige ka vaideotsuse seisukoht, et erakorraliste asjaolude esile toomise kohustus ning selle põhjendamine, miks Eestist lahkumine on talle ilmselgelt liiga koormav, on eelkõige kaebajal. Vastustaja on kaebaja poolt esile toodud asjaolusid arvestanud, mh leides, et nii kaebaja kui ka tema pereliikmetele on tähtajalise elamisloa andmisest keeldutud (kohtumenetlus selles osas on pooleli), samuti viidates, et kaebajale on väljastatud Leedu elamisluba. Seega ei ole alusetu vastustaja põhjendus, et esile ei ole toodud ega tõendatud selliseid asjaolusid, mis õigustanuks kaebajale humaansetel kaalutlustel elamisloa andmist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9. X. X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus ei ole taganud kaebaja ja tema perekonnaliikmete põhiõiguste kaitset. Esinevad erakorralised asjaolud elamisloa andmiseks
Riigist lahkumine on koormav (väikesed lapsed, kes on USA kodanikud, apellandi abikaasa oli rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses, PPA on korduvalt keeldunud viisa andmisest, et ta saaks taotleda elamisluba Leedus). Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määruse nr 42 tõttu ei saa kaebaja taotleda elamisluba muul alusel. Puudub oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule, mida kinnitab PPA oma 12.12.2022 kirjas kohtule. Vastustaja isegi ei kaalunud
Praeguseks on apellandi abikaasa saanud rahvusvahelise kaitse, mis üheselt tõendab apellandi ja tema perega seotud erakorralisi asjaolusid. PPA esindaja on alusetult väitnud, et apellandi ning tema perega võib käituda "vähem soodsalt" kui teiste inimestega. 10. Politsei- ja Piirivalveamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellant ei ole tähtajalise elamisloa menetluses, vaidemenetluses ega esialgses kaebuses halduskohtule toonud välja erakorralisi asjaolusid, mis oleksid tinginud
Kuna neid asjaolusid ei olnud kaebuses välja toodud, siis ei saanudki halduskohus selliste asjaolude kohta seisukohta esitada. Nagu PPA vaideotsuses selgitas, ei ole abikaasa rahvusvahelise kaitse taotlemine, laste Eestis õppimine ja ujumiskoondises võistlemine ning määruse nr 42 tõttu muul alusel tähtajalise elamisloa saamise võimatus sellised asjaolud, mis tingivad tähtajalise elamisloa andmise erandkorras. Ka abikaasale rahvusvahelise kaitse andmine ei tingi kaebajale
PPA ei ole teises haldusasjas esitatud 12.12.2022 dokumendis kinnitanud, et apellandist ei tulene ohtu avalikule korrale. Põhjendamatud on väited seoses apellandi pere vähem soodsa kohtlemisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus jääb muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). 3
p-s 9 sätestatud eeldus tähtajalise elamisloa andmiseks ei ole kaebaja puhul täidetud. Seega on PPA vaidlustatud otsus õiguspärane. 14. Ringkonnakohus jääb kaebaja kohta 22.11.2024 tehtud otsuses asjas nr 3-22-2354 võetud seisukohale, et välismaalasel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et PPA kaaluks tähtajalise elamisloa andmist
Selles sättes ette nähtud erandi kohaldamist ei ole isikul endal võimalik taotleda, vaid ta saab mõnel alusel elamisloa taotlemise menetluse käigus välja tuua asjaolud, miks ta vajab Eestis elamisluba ning PPA-l on seejärel pädevus otsustada, kas algatada
Ühtlasi piirab seadus ka välismaalase võimalust vaidlustada
Nimelt on
lõigetes 1 ja 2 sätestatud, et
lõikes 1 nimetatud tähtajalise elamisloa andmise otsuse tegemata jätmise peale saab esitada vaide, ent sellise otsuse ega ka vaideotsuse peale ei saa esitada kaebust halduskohtule. 15. Taoline normistik ei too kaebaja jaoks kaasa ebaproportsionaalset tulemust.
ei peagi ette nägema elamisloa andmise võimaluse kaalumist kõikvõimalikes elulistes olukordades. On riigi otsustada, millistel alustel ta võimaldab välismaalastel siia elama tulla. Juhul kui kaebaja leiab, et ta ei saa VF-i oma perekonnaliikmetega naasta tagakiusamise ohu tõttu, on neil võimalik taotleda rahvusvahelist kaitset. Kaebaja kinnitusel ongi tema abikaasa tänaseks saanud rahvusvahelise kaitse. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 46 kohaselt on rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase perekonnaliikmel võimalik saada endale elamisluba. Lisaks ilmneb kaebaja selgitustest, et temal on nüüdseks Leedu elamisluba. See annab talle seadusliku aluse Eestis viibida (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.