Muus osas ei saa määruskaebust esitada (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
) § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada osas, millega kaebaja vaidlustab halduskohtu tegevust haldusasjades nr 3-22-2205 ja nr 3-24-1248 seoses ekspertiisiakti kui tõendiga, sh ekspertiisiakti kohtuasja materjalide juurde võtmist ja selle kohtumenetluses tõendina kasutamist. Kui kaebaja leiab, et tegemist ei ole asjakohase või lubatava tõendiga, on tal võimalik vaidlustada kohtulahendit, mis on tehtud sellele tõendile tuginedes, samuti on tal võimalik taotleda samas kohtuasjas uue ekspertiisi tegemist. Kohus ei saa tühistada ekspertiisiakti. Tallinna Ringkonnakohus leidis 03.09.2024 määruses asjas nr 3-241248 (p 9), et ekspertiisiakti kui tõendit ei saa halduskohtus eraldiseisvalt vaidlustada, vaid ekspertiisiakti järelduste ümberlükkamiseks oleks asjakohane taotleda uue ekspertiisi tegemist. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus tuleb jätta
lg 1 alusel rahuldamata, kuna menetluses osalemist ei ole alust pidada kaebaja jaoks edukaks. Kaebaja vaidlustatud ekspertiisi määras haldusasjas nr 3-22-2205 kohus, mistõttu tuleb lugeda, et väidetav kahju on tekitatud kohtumenetluse käigus (vrd Riigikohtu 10.03.2023 määrus asjas nr 3-22-500). Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Praeguses asjas pole seda tuvastatud. Eksperdi väidetavalt halvustavate ja negatiivse alatooniga hinnangute puhul võib olla tegemist eksperdi kui füüsilise isiku väljaspool avalik-õiguslikku suhet tekitatud kahjuga, mille hüvitamist pole halduskohtult võimalik nõuda. Kahtlust kaebuse väheses eduväljavaates süvendab asjaolu, et kaebusest ei ole arusaadav, milline konkreetne ekspertiisiaktis avaldatud teave ja millisel põhjusel on ebaõige. Kaebaja väited on üldsõnalised ja nende kinnituseks pole esitatud tõendeid. Kaebuses pole näidatud, et ekspertide järeldustes oleks vastuolusid või need oleks ebaloogilised. Asjaolu, et kaebaja ekspertide hinnangutega ei nõustu, ei tähenda, et ekspertiisiaktis oleks avaldatud ebaõigeid andmeid või kaebaja õigusi oleks ekspertiisiga muul viisil rikutud. Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 pde 1, 2 ja 6 alusel. Arvestades kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuste arvukust, võib kaebajat pidada võimeliseks ise enda õigusi kohtus kaitsma. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist ja sellega seonduvat võimalikku kahju oskab kaebaja kõige paremini ise selgitada. Kohtul on kohustus rakendada uurimisprintsiipi ja vajadusel suunata kaebajat. Kaebaja ei saa kohtult nõuda ekspertiisiakti tühistamist, selles osas pole kaebajal õigust, mille kaitsmiseks ta taotleb õigusabi. Riigi õigusabi ei 2
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 4, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ja vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral
§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
7. Halduskohus leidis õigesti, et teises haldusasjas määratud ekspertiisi ja selle tulemusi ning kasutamist teises haldusasjas kohtulahendi tegemisel ei ole võimalik vaidlustada halduskohtule esitatava eraldiseisva kaebusega (tühistamis-, tuvastamis- ega kohustamisnõudega). Kaebaja saab haldusasjades nr 3-22-2205 ja nr 3-24-1248 esitada eksperdiarvamuse kohta oma seisukohti ja vastuväiteid, mida neid asju lahendav kohus peab kohtuotsuses tõendite hindamise käigus analüüsima (
Kaebaja ei saa esitada eraldiseisvat kaebust ka selle peale, et halduskohus on teistes haldusasjades võtnud eksperdiarvamuse toimikusse ja arvestab seda tõendite hindamisel. Need küsimused otsustab haldusasju nr 3-22-2205 ja nr 3-24-1248 lahendav kohtukoosseis sõltumatult ning tema tegevust tõendite kogumisel ja hindamisel saab kontrollida ainult kõrgema astme kohus, muu hulgas määrates vajadusel uue ekspertiisi või saates asja tagasi alama astme kohtule uue ekspertiisi korraldamiseks. Kaebajal on nendes haldusasjades õigus esitada tehtava kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus, vaidlustades muu hulgas tõendite hindamist (
lg 1), ning ringkonnakohtu tehtava otsuse peale kassatsioonkaebus, vaidlustades menetlusnormidest kinnipidamist (
Seega lahendab kohus kaebaja etteheited eksperdiarvamuse kohta selles haldusasjas, kus see on asja toimikusse võetud ja kus kohus peab seda otsuse tegemisel hindama.
lg 2) ning see, kas väited M.Y vaimse tervise ja käitumismustri kohta on põhjendatud, selgub alles siis, kui kohus on kohtuotsuses hinnanud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses oma siseveendumuse alusel. Ekspert peab oma teadmisi ja oskusi rakendades andma tema hinnangul õige arvamuse. Ekspert peab saama vabalt väljendada ka oma sellist hinnangut, mis võib kellelegi tekitada meelehärmi. Nii nagu kohtuniku sõltumatus, on ka eksperdi sõltumatus oma arvamuse andmisel vajalik õigusemõistmise huvides. On väga ebatõenäoline, et isegi juhul kui kohus peaks jõudma järeldusele, et kolme eksperdi ühises arvamuses on aspekte, mis ei ole veenvad või on vastuolus teiste tõenditega, annab see alust mõista kaebajale välja rahalist kahjuhüvitist. Riigikohus märkis 31.03.2014 otsuses asjas nr 3-3-1-53-13 (p 41), et RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud rikkumisi eristab paljude muude põhiõiguste rikkumistest see, et selles sättes nimetatud põhiõigustesse sekkumise intensiivsus on erakordselt suur juba eelduslikult ja isik on riigipoolse õigusvastase tegevusetuse tõttu jäetud välise sekkumise eest riigi kaitseta ning RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õiguste rikkumisel on pöördumatud tagajärjed. Olukorras, kus eksperdiarvamus on koostatud kohtu korraldusel (eeldatavasti kinnises) kohtumenetluses hindamiseks ja selles avaldatud seisukohtade kontrollimiseks on tagatud tõhus kohtulik kaitse, ei saa eksperdiarvamus kaasa tuua haldusasja menetluses osalevale kaebajale pöördumatuid tagajärgi. 10. Ka riigi õigusabi taotluse jättis kohus õigesti rahuldamata. Lisaks halduskohtu määruses toodud põhjendustele tugineb ringkonnakohus ka RÕS § 7 lg 1 p-le 5, mille kohaselt ei määra kohus riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kaebuse eduväljavaadete kasinust on põhjendatud eespool. 11. Neil kaalutlustel jääb määruskaebus rahuldamata. 12. Menetluse kinniseks kuulutamise taotluse lahendab halduskohus. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.